Waata protokoll N 30 sel aastal, sai ette kutsutud Mart Kääs, ja tema ütles: et Karel Krüger on 100 rubla rendi ette selle Rae mõisa Kaltspere kõrsu üheks aastaks oma kätte rentinud, ja peale selle nimetud rendi pidand tema ka padentide raha maksma Karel Kruger'ile.
Aga K. Krüger on selle kõrsu enne aastad tema kääst ära wõtnud, ja sellepärast siis tema ka mitte ei pea padentide raha maksma K. Krügerile, ja tema ei ole ka siis koddu olnud kui Karel Krüger on sinna sisse läinud, ja müima hakkanud oma woliga ja pealegi on Krüger selle lukku obbadusega wälja tõmbanud, mis kõrsu ukse ees olnud. Ja pöningi aed olnud katki, mis Karel Krügeri õigus olnud teha, ja sealt on wargad sisse läinud, ja warastanud temal hobuse ära, ja ühe koorma heinu, ja nõuab et Krüger peab seda kahju temale tasuma.
Selle peale astus ette Karel Krüger, ja ütles, et seda kaupa temal ei ole olnud Mart Kääs'iga, et tema Kääsile seda kahju peab maksma mis wargad teewad, ja Mart Kääs on juba sügise kui suwe tee sealt ära lõppes - ennast kõrsust wälja kolinud, ühte talu perese, ja jätnud selle suure kõrsi hoone ilma inimesdeta, mis mitte ei oleks pidand sündima, sest et se kõrts seal inimesdest tühi olnud maailma hooleks, ja suwe tee hakkanud mööda käima, on sundinud tema - Mart Kääs'i enne Jürri pääwa et peab sinna kõrtsu ennast tagasi kolima, ja seal kaupa müima, aga Kääs ei ole mitte läinud, waid öölnud, et temal ei maksa enam selle mõne pääwa pärast sinna kolida, sest et Jüripääwa muidugi peab wälja minema. Sest siis olnud temal õigus sinna sisse minna, sest et rahwas juba suwe teed käisid, ja pealegi ei wõinud enam seda kõrtsi hoonet ilma inimesdeta piddada, sest et Mart Kääs'il põrmugi ei olnud kautsioni sees Karel Krugeri kääs. Oleks selle hoonele kahju sündinud, siis oleks pidanud Krugeri kautsion seda wastama mis mõisa rentherra kääs on. Karel Krüger ütles: siis kui tema on sinna kõrtsu läinud siis näinud et selle kõrsu uksel olnud wiletsal wiisil üks tabba luk silma kirjaks ette pantud, ja tema saatnud oma tütre sinna taluse wõtme järele kus Mart Kääs on elanud, aga Kääsi naine on öölnud tema lapsele, et se wõtti on ära kaddunud, ja käsginud selle lukku obbadusega wälja tõmbada, ja naine on öölnud, et Mart tema mees ei ole koddu. Ja tema tõmbanud selle lukku siis hobbadusega wälja mis täieste kommeti pärast sinna ette olnud pantud, ja Mart Kääsil ei ole mitte mingid asja seal kõrsu hoone sees olnud. Ja Mart Kääs ei ole mitte seks luba küsinud kas wõib talweks wälja kolida, ja kõrsu ilma holeks jätta, ja seda kaupa ei ole neil olnud, et tema Kääsi kahju eest wastab, ja kui Kääs nägi et aeda oli tarwis sinna pöningi ette teha, sest siis oleks tema pidand seda tegema, sest et tema seal elas se kord, ja siis oleks tema seda temale wälja maksnud kui Kääs kõrsi ära andis, ja Krüger ütles et nende kaup olnud 5 rbl kuus, padentide raha, ja peale wie kuu on Kääs suwel kaupa müinud, ja peab 20 rubla maksma.
Selle peale Mart Kääs ütles: et kauba juures ei ole seda mitte nimetud palju tema padentide raha peab maksma.
Jääb polele.
Protokollide järg läheb edasi V protokolli raamatuse 1884 aastal.
Waata protokoll N 30 sel aastal, sai ette kutsutud Mart Kääs, ja tema ütles: et Karel Krüger on 100 rubla rendi ette selle Rae mõisa Kaltspere kõrsu üheks aastaks oma kätte rentinud, ja peale selle nimetud rendi pidand tema ka padentide raha maksma Karel Kruger'ile.
Aga K. Krüger on selle kõrsu enne aastad tema kääst ära wõtnud, ja sellepärast siis tema ka mitte ei pea padentide raha maksma K. Krügerile, ja tema ei ole ka siis koddu olnud kui Karel Krüger on sinna sisse läinud, ja müima hakkanud oma woliga ja pealegi on Krüger selle lukku obbadusega wälja tõmbanud, mis kõrsu ukse ees olnud. Ja pöningi aed olnud katki, mis Karel Krügeri õigus olnud teha, ja sealt on wargad sisse läinud, ja warastanud temal hobuse ära, ja ühe koorma heinu, ja nõuab et Krüger peab seda kahju temale tasuma.
Selle peale astus ette Karel Krüger, ja ütles, et seda kaupa temal ei ole olnud Mart Kääs'iga, et tema Kääsile seda kahju peab maksma mis wargad teewad, ja Mart Kääs on juba sügise kui suwe tee sealt ära lõppes - ennast kõrsust wälja kolinud, ühte talu perese, ja jätnud selle suure kõrsi hoone ilma inimesdeta, mis mitte ei oleks pidand sündima, sest et se kõrts seal inimesdest tühi olnud maailma hooleks, ja suwe tee hakkanud mööda käima, on sundinud tema - Mart Kääs'i enne Jürri pääwa et peab sinna kõrtsu ennast tagasi kolima, ja seal kaupa müima, aga Kääs ei ole mitte läinud, waid öölnud, et temal ei maksa enam selle mõne pääwa pärast sinna kolida, sest et Jüripääwa muidugi peab wälja minema. Sest siis olnud temal õigus sinna sisse minna, sest et rahwas juba suwe teed käisid, ja pealegi ei wõinud enam seda kõrtsi hoonet ilma inimesdeta piddada, sest et Mart Kääs'il põrmugi ei olnud kautsioni sees Karel Krugeri kääs. Oleks selle hoonele kahju sündinud, siis oleks pidanud Krugeri kautsion seda wastama mis mõisa rentherra kääs on. Karel Krüger ütles: siis kui tema on sinna kõrtsu läinud siis näinud et selle kõrsu uksel olnud wiletsal wiisil üks tabba luk silma kirjaks ette pantud, ja tema saatnud oma tütre sinna taluse wõtme järele kus Mart Kääs on elanud, aga Kääsi naine on öölnud tema lapsele, et se wõtti on ära kaddunud, ja käsginud selle lukku obbadusega wälja tõmbada, ja naine on öölnud, et Mart tema mees ei ole koddu. Ja tema tõmbanud selle lukku siis hobbadusega wälja mis täieste kommeti pärast sinna ette olnud pantud, ja Mart Kääsil ei ole mitte mingid asja seal kõrsu hoone sees olnud. Ja Mart Kääs ei ole mitte seks luba küsinud kas wõib talweks wälja kolida, ja kõrsu ilma holeks jätta, ja seda kaupa ei ole neil olnud, et tema Kääsi kahju eest wastab, ja kui Kääs nägi et aeda oli tarwis sinna pöningi ette teha, sest siis oleks tema pidand seda tegema, sest et tema seal elas se kord, ja siis oleks tema seda temale wälja maksnud kui Kääs kõrsi ära andis, ja Krüger ütles et nende kaup olnud 5 rbl kuus, padentide raha, ja peale wie kuu on Kääs suwel kaupa müinud, ja peab 20 rubla maksma.
Selle peale Mart Kääs ütles: et kauba juures ei ole seda mitte nimetud palju tema padentide raha peab maksma.
Jääb polele.
Protokollide järg läheb edasi V protokolli raamatuse 1884 aastal.
