PROTOKOLL

Ahja: Protokollid (08.01.1871, 13.08.1876, 1885)

LeidandmedEAA.3257.1.2170
Kaader
147
148
149
Daatum07.12.1874
Protokolli number65
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrik Torg Peakohtumees
Peter Kulp Abikohtumees
Johan Klaosson Abikohtumees
Hindrik Lippson Abikohtumees
Jakob Hanson Abikohtumees

Ette tulliwa Kurrista Koggokonna Kohto läbbi sia sadetud Koddapolikud Johan Tootz ja Johan Mäll, suggulassed, kea ütten Majan nink Rahwa Teadmisse perra Wargusse pält ellawa, ja kea tämba siin ütte suure Wargusse nink Mörtsukka Töö perrast piddiwad Kostmist andma, ja wastotas siis Küssimisse päle.

1. Johan Mäll, et temma jobba monni hea aig ilma Teenistust ja ilma Passita omma Suggulasse Johan Tootzi man, Kurristan, ellanu ja tolle Helldussest Uellespiddamist saanu; pält  Michklipäiwa 1 Näddal agga om temma kindma Töö päle Johan Tootzi manu jänu ja ollewad Rättsepa Tööd temmale tenno, kelle est Süwwa ja kah üllekige 2 Rubl. Palka sanu; kah Kängseppa Tööd ollewad temma temmale tenno.

Päle 13. Oktobri Kuu päiwa om temma 4 Näddalid järgimöda Joh. Tootzi pool ellanu, ilma et temma Jalg Majast wälja ja weel wähhamb Ahja Maa päle tämbatseni päiwani saanu. Päle selle nimmitud aja om temma 3 Körd Tootziga Tartuhe söitnu. Sell Oesel wasta 5ma Dezembri Kuu päiwa, se om Oesel Neljapäiwa päle, konna Ahjal se Wargus ette tulno ja Jaan Wisser Wargide läbbi Suurma hopi saanu, om temma Joh. Tootzi pool Oed magganu; nimmelt kah Joh. Tootz kottun olnud, ni kui temma poeg Hindrik ja töised nelli Henge, ülle pä kik seitse Maja henge toll Oel koddun olnud. Passliko ei ollewad temma, Mäll, mittekonnagi kandnu. Revolveri Pistol ollewad temmal küll olnud, ent om sedda Joh. Tootzi pola Jaanile Pantis andno. Kohtomees Hindrik Lippson küssis weel nimmelt todda, kass se tõtte om, et temma Mäll, mitte konnagi ei olle Passlikuga köndno ja pöle 13 Oktobri mitte Ahja Maa päle omma Jalga toonu, wastotas Joh Mäll:"Ja, se om tötteste niida."

Kui nüd agga Kohtomees Hindrik Lipson Johan Mällole mäletas, et kats Näddalid taggasi ollen minna sinno Reedi Oedangul Ahjamoisa Körtzin Passlikoga kattetud näino, siss ütles Mäll:"Ah jah, se olli mull Meelest ärälainud." Selle samma läbbi om kah tõttest saanu, et Johan Mäll sisski päle 13. Oktobri Ahja Maa päle om sanu, sest toll sammal Körral warrastidi Kärsakörtzi Tallist kah Lammas ärra, siss ütles Joh. Mäll:"Ah jah, se olli mull Meelest ärraläinu!" Nink et 5mal Dezembril kell 3 ommingult om temma Sandre Johani pole läinu Rättseppa Tööd teggema.

2. Johann Tootz wastotas Küssimisse päle, et konna Johan Mäll temma pole ellama tulno, ei teadwad temma mitte, perrast ütles:"waist päle Michklipäiwa 1. Näddal, konna temma siss 4 päiwa minno mannu ellama jäi, siss läksimi mõlemba Liina; Johann Mäll jäi siss Liina; Näddali perrast tulli jälle minno poole taggasi ja jäi 2 päiwa; siss lubbas Ahjale, siss Sandre Johani poole ja siss Kagweere Wannamoisahe minna; Päle selle tulli jälle minno pole sel 26. Oktobril nink jäi Poolpäiw Pühhapäiw ja Ispäiw. Töisipäiwal läks Tartuhe. Ispäiw 8. Nowembril tulli jälle minno pole ja jäi 4 päiwa, 13. Nowembril läks ärra Tartuhe ja jai ärra 3 Näddalid. 4 Dezembril tulli minno poole ja jäi kah Oeseks wasta 5. Dezembri kuupäiwa minno manu; Sell ommingul 5 Dezembril enne Walged läts temma Sandre Johani poole Rättseppa Tööd teggema.

Ispäiw sel 18. Nowembri om temma Joh Mälloga Puuri Moisahe Kihhelkonna Kohto päle, läbbi AhjaMoisa söitnu; Kui nüüd agga Kohtomehhed ütliwa, se ei olle õige, sest teid nätti Ahjalt läbbi sõitwad ja lammas Karsa Kortsi Tallist warsti katte ärrea ja se olli üts töine päiw toll sammal Näddalin, siss ütles Johan Tootz eh ta kah siss olli üts töine päiw tol sammal Näddalin.

??

13 Dezember 1874

??

Hindrik TootzJoh. poeg, täus Noor Inneminne, ellab omma Issa man, kea Koddapolik Kurristan om, ja wastotas Küssimisse päle:"minno Issal om üts kattelahhenguga Pistol; Johan Mällol agga olli üts kuwwe lahhenkuga Revolver, ketta temma minno Welle Jaani kätte Pandiks andis, Johan Mäll om küll ajoti meie pool olnud; kah 4 Dezembril olli temma meie pool, läks agga toll sammal Oedangul meie kottust ärra; konna agga minno Issa Joh Tootz kottust ärra läinud, ei tia minna, sest minna maggasi; Imma agga ütles et temma arwata kell 2 Oesel kottust ärralainu; se olli siss Neljapäiw Omingul se 5 Dezebril (?? Kurrista? Protokolls: ??)

Johan SandreKurrista Walla Perremees, ütles et Johan Mäll ommingul sel 5. Dezembril temma pole tulno nink tedda pallelno üttelda, et temma, Mäll, jobba öddangul sel 4. Dezembril temma pole tulno olleks; ja olli Rättsepa Tööd küssinu, üttelden et Joh Tootz tedda selle tarbis (: Joh Sandre ?? Karl Kleinberg ?? 2 December)

Karl Kleinberg, Joh. Sandre sulane, kea agga ajoti enneki Sandre pool peab ellama, Krimani Inneminne ja ilma Passita, ütles wälja, et temma jobba Töisipäiw sel 2. Dezembril Sandre poolt ärra läinu, selle perrast sest Asjast mittemiddagi ei tia.

Jakob GoldbergAhjaWalla Perremees, ütles et temma Oesel wasta Neljapäiwa se 5. Dezembri kuup. Jaan Wisseriga 2. Wargid taggan ajanu nink AhjaMoisan neile järgi saanu; neist olli üts pitkem Mees Habbendega ja töine lühhem ilma habbeta, ent möllemba Passlikudega kattetud; se pitkem Mees lönu Wisserid selle tarbis walmistetud Naugga pähhe, kelle perrast Wisser warsti mahha saddanu ja temma, Goldberg, sedda hopi, ketta temma päle tahheto lüwwa, kaega wasta wöttnu ja siss pakku läinu; löjad Meest temma tunnistas se Joh. Mällos, kea praego selle perrast rauda pantud om; temma Seltsimees woino olla Joh TootzKurrista Walla koddapolik, ja rahwa seen tutwa kawwal Warras, kess kümme ja kümme körd Wargusse perrast häddan olnud ja kah wiimati SöaKohto een ärra Olnud; ent allati kawwalusse perrast lahti saanud; nidasamma om kah Joh Mäll mitto körd Wargusse perrast trahw?? saanu, nink et Jaan Wisser om omma Surma Woodi pääl üttelno, et Johan Mäll om minno Tapja.

Joh. Tootz ütles walja, et nisuggune hobbene kui se om, keddas need kats Warrast perra jätnud, om olnud se Matz Reimanni käen, kea Aleksandri Ulitzan ommas Majan ellab, nink Semmeli Welle poea Peets käen.

Nink et sel 5. Dezemril kell 3 Ommingult, konna minna Maggamissest üllestulli, läusin minna Johan Mallo weel minno Majan maggawad. 

Nink ütles eddasi, et temmal üts Kattelahhenguga Pistol ja üts kuwwelahhenguga Revolver om, ketta wiimast temma Peterburist 15 Rubla est ostnud; ent nüüd minna annin sedda wiimast omma poea Jaanile, et Johann Mällol kah üts Revolver olles, ei tia minna mitte.

Perrast ütles Joh. Tootz, et temma sedda kuwwelahhenkuga Revolverid mitte Peterburist wait Johann Mallo käst ostnu om.

Johann Mäll ettekutsutud ütles:" Minna osti Kuwwelahhenkuga Revolveri Dünaburgist ja möie tedda ärra se Johan Tootzile nimmelt päle Michkli päewa 8 Rbl 50 kop est; ent minna ei olle mitte ütskörd temmaga lasknud. se Oe wasta 5. ma Dezembri kuu paiwa minna olli Joh. Tootziga Wargusse päle wälja söitnud, nimmelt sai warrastetud Tahra Mötza Nukka man ütte Kuhjast üts korma haino. 

Ahjamoisa Oewaht Jakob Kutzar üttes wälja näinu ollewad, kui Odangal 4. Dezembril 2 Meest Passlikudega Mooste pole läino, weikese werrewa hobbesega, Täht Otzaga, weikene linnalak, peenikesse lokaga, maddala Reegen , töine Mees suremb, töine wähhemb, Hobbene, reegi ja Look kea Wargide käest ärrawoetud, ommawad just need sammad. Kinni woetud Mehhed tunnistawad kah just need sammad ollewad.

Peter KallasAhjamoisa kobjas, om jost Sedda sammoti näino ja tunnistas kah nidasamma.

Johan Ahhi, Ahjamoisa pois, kea Wargide perra sadetud olli nink neid selleks tähhentud Kurristast Ahjale töie, ütles wälja, et se Wang Johan Tootz om temmale Tee päl üttelno:"Kui minna sest Lõksust peassesi! nink: "Kess Kurrat sinno juhhatas minno pole tullema, minno Kiusama, tulletsed wakklad woinu sinno suust wälja tulla!!

Peter RebbaneKurristast, kea mitte sia Kohto päle es tulle, teadwad tunnistada, et Joh. Tootz om essi nisuggutse hobbusega söitnu, enne sedda Ahjal sündinuf Wargust ja Innemisse tappmist, ni kui wargad mahhajättnud.

Johan KupriAhjamoisa Maapiddaja, ütles wälja, et toll Töisipäiwal (:Dienstag:) konna Ahja mees Jaan Wisser 5 Dezembri ?? wasta tappetud saanu, tulli minnole wasta Unnikülla Nurmi päl, enne walged, selle samma hobbesega, kea praego Wargide käest ärrawoetud: Johan Mäll; temmal olli kah üts töine Mees Ree päl; nink minna weel könnelassi Joh. Mälloga, ja tunsin sedda opis ärra.

Mikk Pung ütles wälja, et Joh. Tootz om temmale üttelno, kui temma sedda Wangikoan Wahtma piddinud:"miss tarbis Jakob Goldberg ommast hobbesest murretses, temmal om jobba parremb, noremb ja wirgemb hobbene wasta saanu." (:??:)

??

Mikk Lokk ütles wälja, et kui temma sedda Johan Mällo Liina Wangi weenu, om Joh. Mall üttelnp, nimmelt Kosowamoisa ja Roo?? Kortzi wahhesepääl, et temma woib, kui temma tahhab, neid Mehhi juhhatada, kea sedda Wargast ja Innemisse tappmist tenno ommawad; ni kui kah sedda Jakob Goldbergi hobbest, ja kah sedda Wargidde läbbi mahhajaeta Obbese Perremest juhhatada.

Jaan Tenn, kea kah sääl samman Ree pääl söitis, ütles wälja, just sedda samma Joh. Mällo Suust kulno ollewad, ni kui, et Joh. Mäll Loppetussest üttelno:"ent minna ei tahha selle Asjaga teggemist tetta."

Hindrik Torg XXX Lippson XXX Hanson XXX Klaossson XXX Kulp XXX

Ette tulliwa Kurrista Koggokonna Kohto läbbi sia sadetud Koddapolikud Johan Tootz ja Johan Mäll, suggulassed, kea ütten Majan nink Rahwa Teadmisse perra Wargusse pält ellawa, ja kea tämba siin ütte suure Wargusse nink Mörtsukka Töö perrast piddiwad Kostmist andma, ja wastotas siis Küssimisse päle.

1. Johan Mäll, et temma jobba monni hea aig ilma Teenistust ja ilma Passita omma Suggulasse Johan Tootzi man, Kurristan, ellanu ja tolle Helldussest Uellespiddamist saanu; pält  Michklipäiwa 1 Näddal agga om temma kindma Töö päle Johan Tootzi manu jänu ja ollewad Rättsepa Tööd temmale tenno, kelle est Süwwa ja kah üllekige 2 Rubl. Palka sanu; kah Kängseppa Tööd ollewad temma temmale tenno.

Päle 13. Oktobri Kuu päiwa om temma 4 Näddalid järgimöda Joh. Tootzi pool ellanu, ilma et temma Jalg Majast wälja ja weel wähhamb Ahja Maa päle tämbatseni päiwani saanu. Päle selle nimmitud aja om temma 3 Körd Tootziga Tartuhe söitnu. Sell Oesel wasta 5ma Dezembri Kuu päiwa, se om Oesel Neljapäiwa päle, konna Ahjal se Wargus ette tulno ja Jaan Wisser Wargide läbbi Suurma hopi saanu, om temma Joh. Tootzi pool Oed magganu; nimmelt kah Joh. Tootz kottun olnud, ni kui temma poeg Hindrik ja töised nelli Henge, ülle pä kik seitse Maja henge toll Oel koddun olnud. Passliko ei ollewad temma, Mäll, mittekonnagi kandnu. Revolveri Pistol ollewad temmal küll olnud, ent om sedda Joh. Tootzi pola Jaanile Pantis andno. Kohtomees Hindrik Lippson küssis weel nimmelt todda, kass se tõtte om, et temma Mäll, mitte konnagi ei olle Passlikuga köndno ja pöle 13 Oktobri mitte Ahja Maa päle omma Jalga toonu, wastotas Joh Mäll:"Ja, se om tötteste niida."

Kui nüd agga Kohtomees Hindrik Lipson Johan Mällole mäletas, et kats Näddalid taggasi ollen minna sinno Reedi Oedangul Ahjamoisa Körtzin Passlikoga kattetud näino, siss ütles Mäll:"Ah jah, se olli mull Meelest ärälainud." Selle samma läbbi om kah tõttest saanu, et Johan Mäll sisski päle 13. Oktobri Ahja Maa päle om sanu, sest toll sammal Körral warrastidi Kärsakörtzi Tallist kah Lammas ärra, siss ütles Joh. Mäll:"Ah jah, se olli mull Meelest ärraläinu!" Nink et 5mal Dezembril kell 3 ommingult om temma Sandre Johani pole läinu Rättseppa Tööd teggema.

2. Johann Tootz wastotas Küssimisse päle, et konna Johan Mäll temma pole ellama tulno, ei teadwad temma mitte, perrast ütles:"waist päle Michklipäiwa 1. Näddal, konna temma siss 4 päiwa minno mannu ellama jäi, siss läksimi mõlemba Liina; Johann Mäll jäi siss Liina; Näddali perrast tulli jälle minno poole taggasi ja jäi 2 päiwa; siss lubbas Ahjale, siss Sandre Johani poole ja siss Kagweere Wannamoisahe minna; Päle selle tulli jälle minno pole sel 26. Oktobril nink jäi Poolpäiw Pühhapäiw ja Ispäiw. Töisipäiwal läks Tartuhe. Ispäiw 8. Nowembril tulli jälle minno pole ja jäi 4 päiwa, 13. Nowembril läks ärra Tartuhe ja jai ärra 3 Näddalid. 4 Dezembril tulli minno poole ja jäi kah Oeseks wasta 5. Dezembri kuupäiwa minno manu; Sell ommingul 5 Dezembril enne Walged läts temma Sandre Johani poole Rättseppa Tööd teggema.

Ispäiw sel 18. Nowembri om temma Joh Mälloga Puuri Moisahe Kihhelkonna Kohto päle, läbbi AhjaMoisa söitnu; Kui nüüd agga Kohtomehhed ütliwa, se ei olle õige, sest teid nätti Ahjalt läbbi sõitwad ja lammas Karsa Kortsi Tallist warsti katte ärrea ja se olli üts töine päiw toll sammal Näddalin, siss ütles Johan Tootz eh ta kah siss olli üts töine päiw tol sammal Näddalin.

??

13 Dezember 1874

??

Hindrik TootzJoh. poeg, täus Noor Inneminne, ellab omma Issa man, kea Koddapolik Kurristan om, ja wastotas Küssimisse päle:"minno Issal om üts kattelahhenguga Pistol; Johan Mällol agga olli üts kuwwe lahhenkuga Revolver, ketta temma minno Welle Jaani kätte Pandiks andis, Johan Mäll om küll ajoti meie pool olnud; kah 4 Dezembril olli temma meie pool, läks agga toll sammal Oedangul meie kottust ärra; konna agga minno Issa Joh Tootz kottust ärra läinud, ei tia minna, sest minna maggasi; Imma agga ütles et temma arwata kell 2 Oesel kottust ärralainu; se olli siss Neljapäiw Omingul se 5 Dezebril (?? Kurrista? Protokolls: ??)

Johan SandreKurrista Walla Perremees, ütles et Johan Mäll ommingul sel 5. Dezembril temma pole tulno nink tedda pallelno üttelda, et temma, Mäll, jobba öddangul sel 4. Dezembril temma pole tulno olleks; ja olli Rättsepa Tööd küssinu, üttelden et Joh Tootz tedda selle tarbis (: Joh Sandre ?? Karl Kleinberg ?? 2 December)

Karl Kleinberg, Joh. Sandre sulane, kea agga ajoti enneki Sandre pool peab ellama, Krimani Inneminne ja ilma Passita, ütles wälja, et temma jobba Töisipäiw sel 2. Dezembril Sandre poolt ärra läinu, selle perrast sest Asjast mittemiddagi ei tia.

Jakob GoldbergAhjaWalla Perremees, ütles et temma Oesel wasta Neljapäiwa se 5. Dezembri kuup. Jaan Wisseriga 2. Wargid taggan ajanu nink AhjaMoisan neile järgi saanu; neist olli üts pitkem Mees Habbendega ja töine lühhem ilma habbeta, ent möllemba Passlikudega kattetud; se pitkem Mees lönu Wisserid selle tarbis walmistetud Naugga pähhe, kelle perrast Wisser warsti mahha saddanu ja temma, Goldberg, sedda hopi, ketta temma päle tahheto lüwwa, kaega wasta wöttnu ja siss pakku läinu; löjad Meest temma tunnistas se Joh. Mällos, kea praego selle perrast rauda pantud om; temma Seltsimees woino olla Joh TootzKurrista Walla koddapolik, ja rahwa seen tutwa kawwal Warras, kess kümme ja kümme körd Wargusse perrast häddan olnud ja kah wiimati SöaKohto een ärra Olnud; ent allati kawwalusse perrast lahti saanud; nidasamma om kah Joh Mäll mitto körd Wargusse perrast trahw?? saanu, nink et Jaan Wisser om omma Surma Woodi pääl üttelno, et Johan Mäll om minno Tapja.

Joh. Tootz ütles walja, et nisuggune hobbene kui se om, keddas need kats Warrast perra jätnud, om olnud se Matz Reimanni käen, kea Aleksandri Ulitzan ommas Majan ellab, nink Semmeli Welle poea Peets käen.

Nink et sel 5. Dezemril kell 3 Ommingult, konna minna Maggamissest üllestulli, läusin minna Johan Mallo weel minno Majan maggawad. 

Nink ütles eddasi, et temmal üts Kattelahhenguga Pistol ja üts kuwwelahhenguga Revolver om, ketta wiimast temma Peterburist 15 Rubla est ostnud; ent nüüd minna annin sedda wiimast omma poea Jaanile, et Johann Mällol kah üts Revolver olles, ei tia minna mitte.

Perrast ütles Joh. Tootz, et temma sedda kuwwelahhenkuga Revolverid mitte Peterburist wait Johann Mallo käst ostnu om.

Johann Mäll ettekutsutud ütles:" Minna osti Kuwwelahhenkuga Revolveri Dünaburgist ja möie tedda ärra se Johan Tootzile nimmelt päle Michkli päewa 8 Rbl 50 kop est; ent minna ei olle mitte ütskörd temmaga lasknud. se Oe wasta 5. ma Dezembri kuu paiwa minna olli Joh. Tootziga Wargusse päle wälja söitnud, nimmelt sai warrastetud Tahra Mötza Nukka man ütte Kuhjast üts korma haino. 

Ahjamoisa Oewaht Jakob Kutzar üttes wälja näinu ollewad, kui Odangal 4. Dezembril 2 Meest Passlikudega Mooste pole läino, weikese werrewa hobbesega, Täht Otzaga, weikene linnalak, peenikesse lokaga, maddala Reegen , töine Mees suremb, töine wähhemb, Hobbene, reegi ja Look kea Wargide käest ärrawoetud, ommawad just need sammad. Kinni woetud Mehhed tunnistawad kah just need sammad ollewad.

Peter KallasAhjamoisa kobjas, om jost Sedda sammoti näino ja tunnistas kah nidasamma.

Johan Ahhi, Ahjamoisa pois, kea Wargide perra sadetud olli nink neid selleks tähhentud Kurristast Ahjale töie, ütles wälja, et se Wang Johan Tootz om temmale Tee päl üttelno:"Kui minna sest Lõksust peassesi! nink: "Kess Kurrat sinno juhhatas minno pole tullema, minno Kiusama, tulletsed wakklad woinu sinno suust wälja tulla!!

Peter RebbaneKurristast, kea mitte sia Kohto päle es tulle, teadwad tunnistada, et Joh. Tootz om essi nisuggutse hobbusega söitnu, enne sedda Ahjal sündinuf Wargust ja Innemisse tappmist, ni kui wargad mahhajättnud.

Johan KupriAhjamoisa Maapiddaja, ütles wälja, et toll Töisipäiwal (:Dienstag:) konna Ahja mees Jaan Wisser 5 Dezembri ?? wasta tappetud saanu, tulli minnole wasta Unnikülla Nurmi päl, enne walged, selle samma hobbesega, kea praego Wargide käest ärrawoetud: Johan Mäll; temmal olli kah üts töine Mees Ree päl; nink minna weel könnelassi Joh. Mälloga, ja tunsin sedda opis ärra.

Mikk Pung ütles wälja, et Joh. Tootz om temmale üttelno, kui temma sedda Wangikoan Wahtma piddinud:"miss tarbis Jakob Goldberg ommast hobbesest murretses, temmal om jobba parremb, noremb ja wirgemb hobbene wasta saanu." (:??:)

??

Mikk Lokk ütles wälja, et kui temma sedda Johan Mällo Liina Wangi weenu, om Joh. Mall üttelnp, nimmelt Kosowamoisa ja Roo?? Kortzi wahhesepääl, et temma woib, kui temma tahhab, neid Mehhi juhhatada, kea sedda Wargast ja Innemisse tappmist tenno ommawad; ni kui kah sedda Jakob Goldbergi hobbest, ja kah sedda Wargidde läbbi mahhajaeta Obbese Perremest juhhatada.

Jaan Tenn, kea kah sääl samman Ree pääl söitis, ütles wälja, just sedda samma Joh. Mällo Suust kulno ollewad, ni kui, et Joh. Mäll Loppetussest üttelno:"ent minna ei tahha selle Asjaga teggemist tetta."

Hindrik Torg XXX Lippson XXX Hanson XXX Klaossson XXX Kulp XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS