Tuli ette Jüri Kiriku wallast Jaan Witismann ja kaebas Tallitaja Rein Kroosi üle:
1, Et mullu 1884 talwel, on Jüri kiriku wald nõuks wõtnud et tema elu maja pidand ehitus saama mullu kewade, ja lubanud tema elu maja ehituse tarwis 130 palki, ja Tallitaja Rein Kroos on lasknud walda need palgid wälja wedada, ja wõtnud nendest palkidest 31 palki omale, ja 1 palk on pidanud metsa jääma, ja tema maja juure on aga 98 palki saanud. Ja Tallitaja ei ole ka mitte lasknud tema maja ehituse tarwis kattuse latta, ega ka korra latta tua, ja siis selle pärast on jäänud tema maja ehitamata mullu aastal. Aga siisgi on Tallitaja Rein Kroos tahtnud Jaani pääwa nädalas et tema wana maja peab saama maha kistud, et ue ehitus pidi peale hakkama, ja on ka kaubelnud üksipäini ilma temata ja wallata meistri kis pidi ehitama hakkama, ja andnud 5 rubla meistrile kauba kinnituseks. Aga tema ei ole mitte lasknud oma wana maja maha kisguda et ehitus jääb wäga hiljaks töö aeg tuleb peale, ja ka matirialist on puudus olnud, ja wald ei ole ka enam mitte tahtnud seda ehitust ni hilja ette wõtta.
Selle peale aga ütles Jüri kiriku walla mees Hans Killing /Hans Killingi tunnistus/: et wald ei ole mitte selle wastu olnud, et seda ehitust mitte ei oleks pidand saama ette wõetud Jaani pääwa ajal. Sest Jaani pääwa ajal on nemad pidanud selle nõu et Arokülast saawad lattid tootud, ja ehitus pidi saama ette wõetud. Ja Hans Kiling ütles, et wald on kül lubanud 130 palki Jaan Witismanni maja juure, aga Tallitaja Rein Kroos ei ole mitte Jaan Witismanni maja juurest need palgid 30 tükki omale toonud, waid tema on jo metsas wedamise ajal kohe neid seal oma aida ehituse tarwis wälja mõõtnud, ja kõik wald on Jaan Witismanni palkidega need seltsis wälja wedanud, ja Jaan Witismann on ka ise Rein Kroosi palka toonud, ja Jaan Witismann ei ole siis ühti sest rääkinud, et miks Tallitaja muist palka omale laseb wedada sest summast mis wald tema maja tarwis on arwanud.
Selle peale rääkis jälle Jaan Witismann /Jaan Witismanni jut ja kaeptus/ et Kongu Jüri Roosberg on käinud kaks nädalad enne Joulud tema maja waatamas, ja on leidnud et tuba peab parantatud saama, ja kamber uus tehtud, ja on mõistnud et weel peab saama palka juure osdetud kas 70 ehk 80 tükki (enne on palka 98 tükki) ja sel 1885 aasta kewadel peab saama se ehitus ette wõetud.
Weel kaebas Jaan Witismann et Tallitaja Rein Kroos peab tema palga raha kinni pidama 5 rubla sellepärast et tema ei lasknud mullu suwel ehitust ette wõtta mis läbi 5 rubla ehituse meistrile jäi.
Selle peale Tallitaja Rein Kroos astus ette, ja tunnistas /Tallitaja Rein Kroos wastamine/: et tema Waida Baroni herra poolt selle luba saanud et wõib 30 palki omale wõtta aida ehituse tarwis, ja 100 palki pidi saama Jaan Witismannile kambri ehituse tarwis.
Ja mullu kewade pea pärast Jüri pääwa on tema läinud Jaan Witismanni juure, ja on temale öölnud: sina käid ise kottu ära kalu toomas, ja ei kanna hoolt et kambri ehitus saaks ette wõetud.
Sest Jaan Witismann on siis seda tellinud et nüüd ei ole enam aega ehitust ette wõtta, ja tellinud kui odrad maha saawad, et siis saaks ehitus ette wõetud. Ja tema on ka siis kaubelnud pärast odra tegemist Mart Treiratta ehituse meistriks, ja andnud 5 rubla hõbetad temale kauba kinnituseks kää raha kätte. Aga kui se ehitus pidi saama ette wõetud, ei ole mitte Jaan Witismann lasknud ehitust peale hakkata, ja muidugi pidi jääma se kää raha 5 rubla Treirattale. Et nüüd Witismanni läbi jäi ehitus seisma, peab tema kääst se 5 rubla tulema, ja sellepärast peab Tallitaja tema palga raha 5 rubla kinni.
2, Kaebas weel Jaan Witismann /Jaan Witismanni kaeptus/ et Tallitaja Rein Kroos on wõtnud kiriku õppetaja kääst majade ehituse rahast 15 rubla hõbetad omale aida ehituse tarwis, sest se raha peab aga üksi saama prugitud elu majade ehituse tarwis.
Selle peale Tallitaja Rein Kroos ütles /Rein Kroosi wastamine/: et tema on wõtnud õppetaja herra kääst majade ehituse rahast 15 rubla aida kattuse õlgede ostmise tarwis, ja ütles et seda nõu ei ole koguni mitte peetud enne seda kui ta selle raha wõttis et aga üksi elu majade ehituse juure peab se raha prugitud saama, sest nüüd wald pidagu seda nõu, et se raha peab edespidi aga saama elu hoonete ehituse juure pruugitud.
Selle peale astusid ette Jüri kiriku walla kuha rentnikud:
1, Jaan Witismann
2, Jüri Koho
3, Kohtumees Hans Kiling
4, Mihkel Taneberg ja
5, Tallitaja Rein Kroos.
6, Kristjan Ternel ilma maadeta õige.
Kõik need wiis meest ütlesid et wie aasta ette on nemad hakkanud rendiga seltsis seda majade ehituse raha maksma, aga seda ei ole mitte se kord nõuks peetud mis suguste hoonete ehituse tarwis seda raha wõib pruukida. Nüüd aga pidasid otsuseks need nimetud peremehed, et üksi päini peawad aga elu hooned sest rahhast ehitatud saama, waid mitte muid kõrwalisi maja hooneid ei sa selle rahaga ehidatud, ja Tallitaja Rein Kroos peab ka se 15 rubla tagasi maksma mis tema tunamullu aasta on wõtnud omale aida ehituse tarwis.
Selle peale Rein Kroos ütles /Rein Kroosi wastamine/ et tema mitte seda 15 rubla tagasi ei maksa, sest siis ei olnud mitte weel seda nõu peetud, et aga üksi elu hoonete tarwis saab se raha prugitud, sest õppetaja herra on ka seda öölnud: et kis aga ehitab wõib sest rahast saada, waid tänasest pääwast saadik jäägu nõnda et aga üksi elu hoonete ehituse juure saab se raha prugitud.
Weel kaebas Jaan Witismann /Jaan Witismanni kaeptus/ et Rein Kroosi kääs peab weel olema walla majade ehituse raha 22 rubla hõbetad peale selle 15 rubla mis tema aida ehituse juure on prukinud, ja köstri kääs 22 rubla.
Tallitaja Rein Kroos ütles /Rein Kroosi wastamine/ et se õige on sest 22 rubla on tema kääs seda ehituse raha. Aga Jaan Witismanni kääs peab 32 rubla olema.
Siis on ühte summa 76 rubla ilma selle 15 rublata mis Rein Kroos on ära prukinud.
Selle peale ka ütles Jaan Witismann /Jaan Witismanni kostus/ et tema kääs on 32 rubla.
3, Kaebas weel Jaan Witismann /Jaan Witismanni kaeptus/ et Jüri Kiriku walla magasi puuduse wilja üle ei pea selgust olema kes seda just peab maksma, ja se puudus peab wähemaks jääma, sest nemad on aida nüüd ümber mõetnud, ja leidnud wilja seest:
/Kirjutaja rehnungid ja seletused magasi kirjade järele/
a, Rukkid 10 kuli 3 Tsetki 8 kar
sügise jäi aru lehes, ja magasi raamatus 10 kuli 2 Tsetki 4 kar
Siis tuli juure mõõduga 1 Twetwerki.
b, Odrad 4 kuli 6 Tsetwerki 7 karn,
sügise jäi arulehes ja magasi raamatus 4 kuli 5 Tsetwerki 7 karn.
siis tuli juure mõõduga 1 Tsetwerk (Se üks Tsetwerik mis mõõduga on juure kaswanud, peab nende puuduse wilja wähemaks tegema).
Selle peale walla kirjotaja H. Siimberg pani ette: et kihelkonna kohtu kirjades on Rukkid 16 kuli 4 Tsetweriki ja walla kirjas on rukkid 16 kuli 2 Tsetweriki 6 karn.
Siis on walla kirjas wähem 1 Tsetk. 2 karn. siis ei wähenda se 1 Tsetwerik rukkid nende puudust ühti, waid 2 karnitsad jääba aga rukki puudus wähemaks.
Rukki puudus on: 6 Tsetweriki 4 karnitsad, arwame maha 2 karnitsad. Puudus jääb siis 6 Tsetweriki 2 karnitsad.
Ja kihelkonna kohtu kirjades on Odre 10 kuli 1 Tsetwerik 6 karn, walla kirjades on 10 kuli 3 Tsetwerik 7 karn., siis on walla kirjas 2 Tsetweriki 1 karn rohkem.
Siis peab 2 Tsetweriki 1 karnits nende odra puudust wähendama, ja mõõduga tuli juure 1 Tsetwerik, siis saab odra puudus wähemaks 3 Tsetweriki ja 1 karnits.
Odra puudus on: 3 kuli 2 Tsetki " karn, arwame maha 3 Twetweriki 1 karn, puudus jääb siis 2 kuli 6 Tstki 7 karn.
Siis tuleb nende rehnungide järele Jüri kiriku walla magasi wilja puudus:
1, Rukkid " kuli 6 Tsetki 2 karn
b, Odrad 2 kuli 6 Tsetki 7 karn
Selle peale astus ette Jüri Kiriku walla tallitaja Rein Kroos ja ütles et Auulik Kihelkonna kohus on mõistnud mullu 1884 aasta kewade, et magasi mehed peawad puuduse wiljad maksma. Ja magasi mehed olnud kelle ajal wili on puudu jäänud: Jaan Witismann ja Kristjan Ternel, ja Tallitaja on siis öölnud auliku kohtu herrale, et Kristjan Ternel on wäga waene mees, et ei jõua maksta, siis on mõistnud aulik kohtu herra, et Jaan Witismann peab üksi selle puuduse wilja maksma oma waraga.
Selle wastu tunnistas jälle magasi mees Jaan Witismann et Kihelkonna Kohus on mõistnud, et need magasi mehed kis enne teda olid Kristjan Ternel ja Mihkel Taneberg kelle kääst ait tema kätte on saanud peawad magasi puuduse wilja maksma se on: 2 1/2 kuuli odre, ja se puudus mis üle selle 2 1/2 kuli odrade on peawad maksma tema (Jaan Witismann) ja Kristjan Ternel. Ja Tallitaja Rein Kroos on öölnud kohtu herrale et Kristjan Ternel ei jõua maksta ja kohtu herra on siis öölnud siis maksad sina ise tema ette, ja siis öölnud tallitaja: meie ajame kõige walla pealt sisse selle puuduse wilja, ja kohtu herra on öölnud: "tehke mis tahate."
Otsus: Kohus arwas seda süüks Tallitaja Rein Kroosile mis tema wõttis 31 palki neist 130 palgist omale mis wald Jaan Witismanni tua ehituse tarwis oli arwanud, sest Tallitaja oleks pidanud omale iseäranis palgid paluma sakste kääst. Ja miks pärast Tallitaja ise oma wõimaga ilma wallata wõis meistrid kaubelda, ja pealegi olid palgid wähed kellest oleks meister maja ehitanud, sellepärast peab se 5 rubla kää raha mis tema (Tallitaja) meistrile maksis Tallitaja Rein Kroos kahjuks jääma, ja peab Jaan Witismanni palga raha 5 rubla kätte maksma.
Weel mõistis kohus walla meeste arwamise ja nõudmise peale et Tallitaja Rein Kroos peab se 15 rubla raha tagasi maksma elu majade ehituse tarwis.
Ja magasi puuduse wilja üle ei sa midagi mõistust tehtud, sest se on juba Auliku Kihelkonna kohtu poolt mõisdetud, et magasi mehed peawad maksma, ja nõnda samuti on ka magasi seaduses ööltud: et magasi mehed peawad hoolt kandma et wili hea on, ja wili täis tuleb, siis on selgeste mõista, et selle aegsed magasi mehed peawad selle puuduse wilja sisse maksma kelle ajal se puudu on jäänud,
a, Rukkid " kuli 6 Tsetki 2 karn
b, Odre 2 kuli 6 Tsetki 7 karn
Tallitaja Rein Kroos ei ole selle mõistusega rahul, sest tema ei taha mitte maksta seda 15 rubla aida ehitamise raha tagasi, sest et siis kui tema selle raha õppetaja herra kääst wõttis, ei olnud weel mitte se otsus tehtud, et üksi aga elu majade ehituseks saab prugitud se raha. Ja teiseks miks tema peab se 5 (wiis) rubla oma kääst maksma meistrile, sest Jaan Witismann ei lasknud ehitamist peale hakata.
Kohus lubas temale selle protokolli wälja anda.
Kohtu wanem Peter Pihlakas XXX
abimehed Mart Berendoff XXX Hans Killing XXX
kirjotaja H. Siimberg (allkiri)
/Jaan Witismann ja Rein Kroos. Ilma waidlemata asi./
/Protokoll sai wälja antud Kihelkonna kohtu seletada 4mal Webr. k.p./
Tuli ette Jüri Kiriku wallast Jaan Witismann ja kaebas Tallitaja Rein Kroosi üle:
1, Et mullu 1884 talwel, on Jüri kiriku wald nõuks wõtnud et tema elu maja pidand ehitus saama mullu kewade, ja lubanud tema elu maja ehituse tarwis 130 palki, ja Tallitaja Rein Kroos on lasknud walda need palgid wälja wedada, ja wõtnud nendest palkidest 31 palki omale, ja 1 palk on pidanud metsa jääma, ja tema maja juure on aga 98 palki saanud. Ja Tallitaja ei ole ka mitte lasknud tema maja ehituse tarwis kattuse latta, ega ka korra latta tua, ja siis selle pärast on jäänud tema maja ehitamata mullu aastal. Aga siisgi on Tallitaja Rein Kroos tahtnud Jaani pääwa nädalas et tema wana maja peab saama maha kistud, et ue ehitus pidi peale hakkama, ja on ka kaubelnud üksipäini ilma temata ja wallata meistri kis pidi ehitama hakkama, ja andnud 5 rubla meistrile kauba kinnituseks. Aga tema ei ole mitte lasknud oma wana maja maha kisguda et ehitus jääb wäga hiljaks töö aeg tuleb peale, ja ka matirialist on puudus olnud, ja wald ei ole ka enam mitte tahtnud seda ehitust ni hilja ette wõtta.
Selle peale aga ütles Jüri kiriku walla mees Hans Killing /Hans Killingi tunnistus/: et wald ei ole mitte selle wastu olnud, et seda ehitust mitte ei oleks pidand saama ette wõetud Jaani pääwa ajal. Sest Jaani pääwa ajal on nemad pidanud selle nõu et Arokülast saawad lattid tootud, ja ehitus pidi saama ette wõetud. Ja Hans Kiling ütles, et wald on kül lubanud 130 palki Jaan Witismanni maja juure, aga Tallitaja Rein Kroos ei ole mitte Jaan Witismanni maja juurest need palgid 30 tükki omale toonud, waid tema on jo metsas wedamise ajal kohe neid seal oma aida ehituse tarwis wälja mõõtnud, ja kõik wald on Jaan Witismanni palkidega need seltsis wälja wedanud, ja Jaan Witismann on ka ise Rein Kroosi palka toonud, ja Jaan Witismann ei ole siis ühti sest rääkinud, et miks Tallitaja muist palka omale laseb wedada sest summast mis wald tema maja tarwis on arwanud.
Selle peale rääkis jälle Jaan Witismann /Jaan Witismanni jut ja kaeptus/ et Kongu Jüri Roosberg on käinud kaks nädalad enne Joulud tema maja waatamas, ja on leidnud et tuba peab parantatud saama, ja kamber uus tehtud, ja on mõistnud et weel peab saama palka juure osdetud kas 70 ehk 80 tükki (enne on palka 98 tükki) ja sel 1885 aasta kewadel peab saama se ehitus ette wõetud.
Weel kaebas Jaan Witismann et Tallitaja Rein Kroos peab tema palga raha kinni pidama 5 rubla sellepärast et tema ei lasknud mullu suwel ehitust ette wõtta mis läbi 5 rubla ehituse meistrile jäi.
Selle peale Tallitaja Rein Kroos astus ette, ja tunnistas /Tallitaja Rein Kroos wastamine/: et tema Waida Baroni herra poolt selle luba saanud et wõib 30 palki omale wõtta aida ehituse tarwis, ja 100 palki pidi saama Jaan Witismannile kambri ehituse tarwis.
Ja mullu kewade pea pärast Jüri pääwa on tema läinud Jaan Witismanni juure, ja on temale öölnud: sina käid ise kottu ära kalu toomas, ja ei kanna hoolt et kambri ehitus saaks ette wõetud.
Sest Jaan Witismann on siis seda tellinud et nüüd ei ole enam aega ehitust ette wõtta, ja tellinud kui odrad maha saawad, et siis saaks ehitus ette wõetud. Ja tema on ka siis kaubelnud pärast odra tegemist Mart Treiratta ehituse meistriks, ja andnud 5 rubla hõbetad temale kauba kinnituseks kää raha kätte. Aga kui se ehitus pidi saama ette wõetud, ei ole mitte Jaan Witismann lasknud ehitust peale hakkata, ja muidugi pidi jääma se kää raha 5 rubla Treirattale. Et nüüd Witismanni läbi jäi ehitus seisma, peab tema kääst se 5 rubla tulema, ja sellepärast peab Tallitaja tema palga raha 5 rubla kinni.
2, Kaebas weel Jaan Witismann /Jaan Witismanni kaeptus/ et Tallitaja Rein Kroos on wõtnud kiriku õppetaja kääst majade ehituse rahast 15 rubla hõbetad omale aida ehituse tarwis, sest se raha peab aga üksi saama prugitud elu majade ehituse tarwis.
Selle peale Tallitaja Rein Kroos ütles /Rein Kroosi wastamine/: et tema on wõtnud õppetaja herra kääst majade ehituse rahast 15 rubla aida kattuse õlgede ostmise tarwis, ja ütles et seda nõu ei ole koguni mitte peetud enne seda kui ta selle raha wõttis et aga üksi elu majade ehituse juure peab se raha prugitud saama, sest nüüd wald pidagu seda nõu, et se raha peab edespidi aga saama elu hoonete ehituse juure pruugitud.
Selle peale astusid ette Jüri kiriku walla kuha rentnikud:
1, Jaan Witismann
2, Jüri Koho
3, Kohtumees Hans Kiling
4, Mihkel Taneberg ja
5, Tallitaja Rein Kroos.
6, Kristjan Ternel ilma maadeta õige.
Kõik need wiis meest ütlesid et wie aasta ette on nemad hakkanud rendiga seltsis seda majade ehituse raha maksma, aga seda ei ole mitte se kord nõuks peetud mis suguste hoonete ehituse tarwis seda raha wõib pruukida. Nüüd aga pidasid otsuseks need nimetud peremehed, et üksi päini peawad aga elu hooned sest rahhast ehitatud saama, waid mitte muid kõrwalisi maja hooneid ei sa selle rahaga ehidatud, ja Tallitaja Rein Kroos peab ka se 15 rubla tagasi maksma mis tema tunamullu aasta on wõtnud omale aida ehituse tarwis.
Selle peale Rein Kroos ütles /Rein Kroosi wastamine/ et tema mitte seda 15 rubla tagasi ei maksa, sest siis ei olnud mitte weel seda nõu peetud, et aga üksi elu hoonete tarwis saab se raha prugitud, sest õppetaja herra on ka seda öölnud: et kis aga ehitab wõib sest rahast saada, waid tänasest pääwast saadik jäägu nõnda et aga üksi elu hoonete ehituse juure saab se raha prugitud.
Weel kaebas Jaan Witismann /Jaan Witismanni kaeptus/ et Rein Kroosi kääs peab weel olema walla majade ehituse raha 22 rubla hõbetad peale selle 15 rubla mis tema aida ehituse juure on prukinud, ja köstri kääs 22 rubla.
Tallitaja Rein Kroos ütles /Rein Kroosi wastamine/ et se õige on sest 22 rubla on tema kääs seda ehituse raha. Aga Jaan Witismanni kääs peab 32 rubla olema.
Siis on ühte summa 76 rubla ilma selle 15 rublata mis Rein Kroos on ära prukinud.
Selle peale ka ütles Jaan Witismann /Jaan Witismanni kostus/ et tema kääs on 32 rubla.
3, Kaebas weel Jaan Witismann /Jaan Witismanni kaeptus/ et Jüri Kiriku walla magasi puuduse wilja üle ei pea selgust olema kes seda just peab maksma, ja se puudus peab wähemaks jääma, sest nemad on aida nüüd ümber mõetnud, ja leidnud wilja seest:
/Kirjutaja rehnungid ja seletused magasi kirjade järele/
a, Rukkid 10 kuli 3 Tsetki 8 kar
sügise jäi aru lehes, ja magasi raamatus 10 kuli 2 Tsetki 4 kar
Siis tuli juure mõõduga 1 Twetwerki.
b, Odrad 4 kuli 6 Tsetwerki 7 karn,
sügise jäi arulehes ja magasi raamatus 4 kuli 5 Tsetwerki 7 karn.
siis tuli juure mõõduga 1 Tsetwerk (Se üks Tsetwerik mis mõõduga on juure kaswanud, peab nende puuduse wilja wähemaks tegema).
Selle peale walla kirjotaja H. Siimberg pani ette: et kihelkonna kohtu kirjades on Rukkid 16 kuli 4 Tsetweriki ja walla kirjas on rukkid 16 kuli 2 Tsetweriki 6 karn.
Siis on walla kirjas wähem 1 Tsetk. 2 karn. siis ei wähenda se 1 Tsetwerik rukkid nende puudust ühti, waid 2 karnitsad jääba aga rukki puudus wähemaks.
Rukki puudus on: 6 Tsetweriki 4 karnitsad, arwame maha 2 karnitsad. Puudus jääb siis 6 Tsetweriki 2 karnitsad.
Ja kihelkonna kohtu kirjades on Odre 10 kuli 1 Tsetwerik 6 karn, walla kirjades on 10 kuli 3 Tsetwerik 7 karn., siis on walla kirjas 2 Tsetweriki 1 karn rohkem.
Siis peab 2 Tsetweriki 1 karnits nende odra puudust wähendama, ja mõõduga tuli juure 1 Tsetwerik, siis saab odra puudus wähemaks 3 Tsetweriki ja 1 karnits.
Odra puudus on: 3 kuli 2 Tsetki " karn, arwame maha 3 Twetweriki 1 karn, puudus jääb siis 2 kuli 6 Tstki 7 karn.
Siis tuleb nende rehnungide järele Jüri kiriku walla magasi wilja puudus:
1, Rukkid " kuli 6 Tsetki 2 karn
b, Odrad 2 kuli 6 Tsetki 7 karn
Selle peale astus ette Jüri Kiriku walla tallitaja Rein Kroos ja ütles et Auulik Kihelkonna kohus on mõistnud mullu 1884 aasta kewade, et magasi mehed peawad puuduse wiljad maksma. Ja magasi mehed olnud kelle ajal wili on puudu jäänud: Jaan Witismann ja Kristjan Ternel, ja Tallitaja on siis öölnud auliku kohtu herrale, et Kristjan Ternel on wäga waene mees, et ei jõua maksta, siis on mõistnud aulik kohtu herra, et Jaan Witismann peab üksi selle puuduse wilja maksma oma waraga.
Selle wastu tunnistas jälle magasi mees Jaan Witismann et Kihelkonna Kohus on mõistnud, et need magasi mehed kis enne teda olid Kristjan Ternel ja Mihkel Taneberg kelle kääst ait tema kätte on saanud peawad magasi puuduse wilja maksma se on: 2 1/2 kuuli odre, ja se puudus mis üle selle 2 1/2 kuli odrade on peawad maksma tema (Jaan Witismann) ja Kristjan Ternel. Ja Tallitaja Rein Kroos on öölnud kohtu herrale et Kristjan Ternel ei jõua maksta ja kohtu herra on siis öölnud siis maksad sina ise tema ette, ja siis öölnud tallitaja: meie ajame kõige walla pealt sisse selle puuduse wilja, ja kohtu herra on öölnud: "tehke mis tahate."
Otsus: Kohus arwas seda süüks Tallitaja Rein Kroosile mis tema wõttis 31 palki neist 130 palgist omale mis wald Jaan Witismanni tua ehituse tarwis oli arwanud, sest Tallitaja oleks pidanud omale iseäranis palgid paluma sakste kääst. Ja miks pärast Tallitaja ise oma wõimaga ilma wallata wõis meistrid kaubelda, ja pealegi olid palgid wähed kellest oleks meister maja ehitanud, sellepärast peab se 5 rubla kää raha mis tema (Tallitaja) meistrile maksis Tallitaja Rein Kroos kahjuks jääma, ja peab Jaan Witismanni palga raha 5 rubla kätte maksma.
Weel mõistis kohus walla meeste arwamise ja nõudmise peale et Tallitaja Rein Kroos peab se 15 rubla raha tagasi maksma elu majade ehituse tarwis.
Ja magasi puuduse wilja üle ei sa midagi mõistust tehtud, sest se on juba Auliku Kihelkonna kohtu poolt mõisdetud, et magasi mehed peawad maksma, ja nõnda samuti on ka magasi seaduses ööltud: et magasi mehed peawad hoolt kandma et wili hea on, ja wili täis tuleb, siis on selgeste mõista, et selle aegsed magasi mehed peawad selle puuduse wilja sisse maksma kelle ajal se puudu on jäänud,
a, Rukkid " kuli 6 Tsetki 2 karn
b, Odre 2 kuli 6 Tsetki 7 karn
Tallitaja Rein Kroos ei ole selle mõistusega rahul, sest tema ei taha mitte maksta seda 15 rubla aida ehitamise raha tagasi, sest et siis kui tema selle raha õppetaja herra kääst wõttis, ei olnud weel mitte se otsus tehtud, et üksi aga elu majade ehituseks saab prugitud se raha. Ja teiseks miks tema peab se 5 (wiis) rubla oma kääst maksma meistrile, sest Jaan Witismann ei lasknud ehitamist peale hakata.
Kohus lubas temale selle protokolli wälja anda.
Kohtu wanem Peter Pihlakas XXX
abimehed Mart Berendoff XXX Hans Killing XXX
kirjotaja H. Siimberg (allkiri)
/Jaan Witismann ja Rein Kroos. Ilma waidlemata asi./
/Protokoll sai wälja antud Kihelkonna kohtu seletada 4mal Webr. k.p./
