Moisawallitsus kaibas omma mõtsawahhi ja ennitse rehhemehhe Johan Pilli päle: 1, et temma olla minnewa aasta moisa rehhe mant Jaan Püstriki üllesandmisse järrele rukki warrastanu, kel salw olnu omman laudan nukka tehtu. Pälegi olnu ta wannutut rehhepap, selleperrast tahta kaebaja kui ta sedda teinud, kangest trahwida.
Üllesandja Jaan Püstrik ütles küssimisse päle wälja, kui minnewa aasta kol. Jaan Mudso 1 1/2 näddalit rehhe man wiskaman olnu, sis selle naine üts öö kui mu magganu päle Mihklipäiwa pandnu hobose ette nink söitnu wälja, ta läinud wahti, ja kuulnu kui se naine wankriga tulnu koddo pole, kui koddo sanu, wõtnu hobbose lahti, ja tõstnu Pennine Hendriku abbiga 1 kot ehk 4=wakkalinne rukki päält lauta, kui se naine läinud hobbest jootma, sis ta joosknu lauta, nink leidnu et sääl laudan kurja kät läwwe kõrwan nukkan 1 salw tehtu, nink rindu kõrguselt jo wilja täis - missugust ta ei teda, ja se praegu todu kot seisnu salwe weren püsti. Ta, Jaan Püstrik, nakkanu wimati kõnnelema, et Jaan Mutso rehhe mant wilja weab, sis tulnu rehhemees Johan Pilli tedda nurme päle palluma, mitte tühja lorri üllesajada, selleperrast ta si ka waik jänu üttelden, jätke minno ennege rahhule sis tehke päle - siski lasknu Johan Pill tedda jo süggisel mõtsaperrast trahwida ja nüüd jälle nisamma, misperrast ta sis sedda nüüd üllesanda. Jaan Mudso olla minnewa aasta kui Johann Pill selle minnewa aasta jälle rehhemees olnu, kiik omma nurm moisa kaerdega külwnu - ta, Jaan Püstrik, wiskanu käega, tehke ja ellage pälegi. An Kibbal piddada sedda ka teadma.
Tun. An Kibbal ütles et ta ei teda sellest ennamb kui ommast surmast, ta tulnu rehhelt üts öös pimmedalt, sis üts tulnu wankriga hommungo jaggo ööd enne Mihklipäiwa 300 sammu kaugelt - sõitnu Jaan Mutso pole, ta ei teda kes ta olli n. mis ta weddas.
Jaan Püstrik ütles selle päle, et se naine temmale kõnnelnu Jaan Mudsot sedda ollewad - Hendrik Kurg sedda kõnnet kuulnu.
Tun. Hendrik Kurg ei ütle kuulnu olla - ei ka rehhe kramist middagi teda.
Jaan Mudso ütles, et mitte 1 terra ei olla ta moisa wilja warrastanu, Jaan Püstrik tunnistada sedda wihhaperrast. Kaero olla ta seemnist maggasist lainanu. Tinnawo lainanu ta 16 zetwk. Ka heino ei olla ta warrastanu - et kül tal 1 w. ma heina minnewa suwwel teggemada jänu - sis ta ennege heina kuhja perri soo päält korjanu - kui kiik heina jo wetu olnu, sanu 4 koormat Kantsi takkast ja ellatanu henda sellega.
Wöörmünder Karl Serre, kes selle lauda mannu ülle kaema sadetu - ei ütle parhilla sääl laudan koskil tunda ollewad, et säl koskil nukkan wilja salw tehtu olnu n. 1 wilja terra seina wahhel leida olles olnu.
Tun. Jaan Waksi, sääl ellaja kolonits - ei ütle sest wilja salwest middagi näinud ei kuulnu olla. Päiwa olnu talli uks wallale, ennege ösel lukkun, pälegi olnu Jaan Mudsol talwel nälg.
Jaan Püstrik ütles küssimisse päle, et temmal muid tunnistajid ei olla, kui ne, kes nüüd ärra salgasiwa.
Moisteti: Et Jaan Püstriki tunnistusse päle sedda wilja arwamisse järrele kige wähhamb 10 wakka olnu, suwwe ja talwe wilja seggite arwatu a' 2 rubl. wak = 20 rubla wäärt, mis ta seni salgussen piddas pallumisse päle ja nüüd wihhaperrast üllesandis ja ennamb tõttest ei jõua tehha, on temmal, Jaan Püstrikil seperrast essi moisale se kahjo 20 rublaga tassoda ja 30 witsa lögi trahwi kanda, ent Johan Pill on sest kui arwatu walle kaibussest priist jätta.
Se otsus sai kohto käujile kulutud ja Jaan Püstrikile lubba antud, surembad kohhut nõuda, Päle se kui ta järrele mõttelnu, andis ta tänna siin teda, et ta tahta ilm kohto käimata se moistetu 20 rubla massa ja 30 löki trahw kanda. Päkohtomees Johan Werrew laskis temmal se 30 löki anda.
Pä kohtomees Johann Werrew XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Johan Konsa XXX
Kohtomees Karl Tattrik XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Moisawallitsus kaibas omma mõtsawahhi ja ennitse rehhemehhe Johan Pilli päle: 1, et temma olla minnewa aasta moisa rehhe mant Jaan Püstriki üllesandmisse järrele rukki warrastanu, kel salw olnu omman laudan nukka tehtu. Pälegi olnu ta wannutut rehhepap, selleperrast tahta kaebaja kui ta sedda teinud, kangest trahwida.
Üllesandja Jaan Püstrik ütles küssimisse päle wälja, kui minnewa aasta kol. Jaan Mudso 1 1/2 näddalit rehhe man wiskaman olnu, sis selle naine üts öö kui mu magganu päle Mihklipäiwa pandnu hobose ette nink söitnu wälja, ta läinud wahti, ja kuulnu kui se naine wankriga tulnu koddo pole, kui koddo sanu, wõtnu hobbose lahti, ja tõstnu Pennine Hendriku abbiga 1 kot ehk 4=wakkalinne rukki päält lauta, kui se naine läinud hobbest jootma, sis ta joosknu lauta, nink leidnu et sääl laudan kurja kät läwwe kõrwan nukkan 1 salw tehtu, nink rindu kõrguselt jo wilja täis - missugust ta ei teda, ja se praegu todu kot seisnu salwe weren püsti. Ta, Jaan Püstrik, nakkanu wimati kõnnelema, et Jaan Mutso rehhe mant wilja weab, sis tulnu rehhemees Johan Pilli tedda nurme päle palluma, mitte tühja lorri üllesajada, selleperrast ta si ka waik jänu üttelden, jätke minno ennege rahhule sis tehke päle - siski lasknu Johan Pill tedda jo süggisel mõtsaperrast trahwida ja nüüd jälle nisamma, misperrast ta sis sedda nüüd üllesanda. Jaan Mudso olla minnewa aasta kui Johann Pill selle minnewa aasta jälle rehhemees olnu, kiik omma nurm moisa kaerdega külwnu - ta, Jaan Püstrik, wiskanu käega, tehke ja ellage pälegi. An Kibbal piddada sedda ka teadma.
Tun. An Kibbal ütles et ta ei teda sellest ennamb kui ommast surmast, ta tulnu rehhelt üts öös pimmedalt, sis üts tulnu wankriga hommungo jaggo ööd enne Mihklipäiwa 300 sammu kaugelt - sõitnu Jaan Mutso pole, ta ei teda kes ta olli n. mis ta weddas.
Jaan Püstrik ütles selle päle, et se naine temmale kõnnelnu Jaan Mudsot sedda ollewad - Hendrik Kurg sedda kõnnet kuulnu.
Tun. Hendrik Kurg ei ütle kuulnu olla - ei ka rehhe kramist middagi teda.
Jaan Mudso ütles, et mitte 1 terra ei olla ta moisa wilja warrastanu, Jaan Püstrik tunnistada sedda wihhaperrast. Kaero olla ta seemnist maggasist lainanu. Tinnawo lainanu ta 16 zetwk. Ka heino ei olla ta warrastanu - et kül tal 1 w. ma heina minnewa suwwel teggemada jänu - sis ta ennege heina kuhja perri soo päält korjanu - kui kiik heina jo wetu olnu, sanu 4 koormat Kantsi takkast ja ellatanu henda sellega.
Wöörmünder Karl Serre, kes selle lauda mannu ülle kaema sadetu - ei ütle parhilla sääl laudan koskil tunda ollewad, et säl koskil nukkan wilja salw tehtu olnu n. 1 wilja terra seina wahhel leida olles olnu.
Tun. Jaan Waksi, sääl ellaja kolonits - ei ütle sest wilja salwest middagi näinud ei kuulnu olla. Päiwa olnu talli uks wallale, ennege ösel lukkun, pälegi olnu Jaan Mudsol talwel nälg.
Jaan Püstrik ütles küssimisse päle, et temmal muid tunnistajid ei olla, kui ne, kes nüüd ärra salgasiwa.
Moisteti: Et Jaan Püstriki tunnistusse päle sedda wilja arwamisse järrele kige wähhamb 10 wakka olnu, suwwe ja talwe wilja seggite arwatu a' 2 rubl. wak = 20 rubla wäärt, mis ta seni salgussen piddas pallumisse päle ja nüüd wihhaperrast üllesandis ja ennamb tõttest ei jõua tehha, on temmal, Jaan Püstrikil seperrast essi moisale se kahjo 20 rublaga tassoda ja 30 witsa lögi trahwi kanda, ent Johan Pill on sest kui arwatu walle kaibussest priist jätta.
Se otsus sai kohto käujile kulutud ja Jaan Püstrikile lubba antud, surembad kohhut nõuda, Päle se kui ta järrele mõttelnu, andis ta tänna siin teda, et ta tahta ilm kohto käimata se moistetu 20 rubla massa ja 30 löki trahw kanda. Päkohtomees Johan Werrew laskis temmal se 30 löki anda.
Pä kohtomees Johann Werrew XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Johan Konsa XXX
Kohtomees Karl Tattrik XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
