Taevere: Aktiraamat (1904-1917)
| Leidandmed | EAA.3543.1.59 |
|---|---|
| Kaader |  83  84 |
| Daatum | 28.03.1914 |
| Protokolli number | 1 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| A | Tirmann | Peakohtumees | |
| S. | Kösler | Kohtumees | |
| J. | Bachmann | Kohtumees | |
| J. | Kiwistik | Kirjutaja | |
Ilmusiwad
1)
Rentniku kari käib peremehe karjaga ühisel karjamaal. Kui rentnikul hein heinamaalt tehtud on, siis wõib rentnik oma karjaga heinamaal käia.
2) Rentnik maksab peremehele iga põllu wakamaa eest kaheksa rubla renti ja teeb rentnik weel peale selle raha rendi ilma hinnata kõik Lepiku talu posti ja kirikuteed ja kõik nõuetawad päewad ja orjused.
3) Põllud saawad rentnikul seitsmes wäljas kätte antud iga wäli neli wakamaad ja nimelt: I rukis, II ristikhein, III timmut, IV oder, V lina ehk kaer, VI kaer ja VII kesa.
Peremehel pole õigust kõige paremaid põldusid omale wõtta, waid wäljad tulewad pikuti pooleks wõtta.
Rentnik wõib oma heaks arwamist mööda kesa peale linu, aga mitte rohkem kui pool wälja, teha.
4) Rentnik peab neid põllu kordasi niisama edasi pidama 7mes wäljas, nagu tema kätte saanud ja peab kui rendi aeg täis on, selles samas külwi korras peremehele koha kätte andma, nagu tema oma kätte saanud.
5) Rentnik peab ka rukid aegsaste maha tegema 10-20 Augusti wahel hea ülestõuswa seemnega, kus weel rentnik omal kulul üks kott superfoswati iga wakamaa peale külima peab, mis põld enne heaste lauda sõnikuga rammutatud ja haritud peab saama.
6) Kõik põllud, mis künni ringis on, peab rentnik sügawaste ümber kündma niisama kui rentnik nad oma kätte saanud.
7) Heinamaad saab rentnik oma niita kodumaalt
8) Rentnik wõib ära minna kui ta tahab, aga peab Jakobi päew ülesse ütlema.
Kui kontraht rikutud saab wõib ka peremees Jakobi päewal rentniku üles ütelda,
9) Rentnik ei tohi mingil tingimisel heinu, põldu ega ka sõnikud ära wiia, laenata ega müia. Wastasel korral maksab rentnik peremehele iga wälja wiitud puude pealt kolm subla kahju tasu. Ainult seda jagu põhku ehk heinu wõib rentnik wälja wiia, mis tema sinna koha peale toonud on,
10) Ruumid saab rentnik oma tarwitada kaks kammert maja lõuna pool otsast ja köögis pliidi peal söögi tegemiseks, peale selle jäeb rentnikule keldre pealsed aidad ühes keldre ruumidega ja loomade tarwis laut terwelt, aga rehetuba rehepeksmiseks on mõlemil tarwitada. Rentnik peab korstnad, lõõrid ja ahjud tahmast pühkima ja katkised kohad sawiga määrima. Peremehele jäeb ka õigus kambri ahjus leiba teha, mis rentniku kambris on.
11) Kõik aiad, mis rentniku maade kohal on, peab rentnik oma kulul niisuguses korras hoidma, nagu tema kätte anti. Ainult heina tegemise aeg ei ole peremehe
12) Rentnik maksab aasta rendi 224 rubla ühe korraga 23 Aprillil 1914 a. terwe aasta eest ära ja peale selle weel tänasel päewal 75 rubla kautsjoni. Kautsjon kannab 5% aastas, algades 23 Aprillist 1914 aast. Kui rentnik ära läheb peab peremees tema kautsjoni wastu waidlemata wälja maksma.
13) Rentnik saab weel peremehe käest peale ülewal pool nimetatud asjade õue aiamaad ära nägemist mööda..
Maha tõmmatud "
Peremees:
Rentnik:
1914 aastal 28 Märtsil on ülewal pool seisaw rendi kaup, lepingu tegijate Hans Hansu p. Tirmann ja Jüri Jüri p. Põderi allkirjad Taewere walla kohtu poolt ustawaks tunnistatud, sest et inimesed kohtule tuntud on.
/allkirjad/
Ilmusiwad
1)
Rentniku kari käib peremehe karjaga ühisel karjamaal. Kui rentnikul hein heinamaalt tehtud on, siis wõib rentnik oma karjaga heinamaal käia.
2) Rentnik maksab peremehele iga põllu wakamaa eest kaheksa rubla renti ja teeb rentnik weel peale selle raha rendi ilma hinnata kõik Lepiku talu posti ja kirikuteed ja kõik nõuetawad päewad ja orjused.
3) Põllud saawad rentnikul seitsmes wäljas kätte antud iga wäli neli wakamaad ja nimelt: I rukis, II ristikhein, III timmut, IV oder, V lina ehk kaer, VI kaer ja VII kesa.
Peremehel pole õigust kõige paremaid põldusid omale wõtta, waid wäljad tulewad pikuti pooleks wõtta.
Rentnik wõib oma heaks arwamist mööda kesa peale linu, aga mitte rohkem kui pool wälja, teha.
4) Rentnik peab neid põllu kordasi niisama edasi pidama 7mes wäljas, nagu tema kätte saanud ja peab kui rendi aeg täis on, selles samas külwi korras peremehele koha kätte andma, nagu tema oma kätte saanud.
5) Rentnik peab ka rukid aegsaste maha tegema 10-20 Augusti wahel hea ülestõuswa seemnega, kus weel rentnik omal kulul üks kott superfoswati iga wakamaa peale külima peab, mis põld enne heaste lauda sõnikuga rammutatud ja haritud peab saama.
6) Kõik põllud, mis künni ringis on, peab rentnik sügawaste ümber kündma niisama kui rentnik nad oma kätte saanud.
7) Heinamaad saab rentnik oma niita kodumaalt
8) Rentnik wõib ära minna kui ta tahab, aga peab Jakobi päew ülesse ütlema.
Kui kontraht rikutud saab wõib ka peremees Jakobi päewal rentniku üles ütelda,
9) Rentnik ei tohi mingil tingimisel heinu, põldu ega ka sõnikud ära wiia, laenata ega müia. Wastasel korral maksab rentnik peremehele iga wälja wiitud puude pealt kolm subla kahju tasu. Ainult seda jagu põhku ehk heinu wõib rentnik wälja wiia, mis tema sinna koha peale toonud on,
10) Ruumid saab rentnik oma tarwitada kaks kammert maja lõuna pool otsast ja köögis pliidi peal söögi tegemiseks, peale selle jäeb rentnikule keldre pealsed aidad ühes keldre ruumidega ja loomade tarwis laut terwelt, aga rehetuba rehepeksmiseks on mõlemil tarwitada. Rentnik peab korstnad, lõõrid ja ahjud tahmast pühkima ja katkised kohad sawiga määrima. Peremehele jäeb ka õigus kambri ahjus leiba teha, mis rentniku kambris on.
11) Kõik aiad, mis rentniku maade kohal on, peab rentnik oma kulul niisuguses korras hoidma, nagu tema kätte anti. Ainult heina tegemise aeg ei ole peremehe
12) Rentnik maksab aasta rendi 224 rubla ühe korraga 23 Aprillil 1914 a. terwe aasta eest ära ja peale selle weel tänasel päewal 75 rubla kautsjoni. Kautsjon kannab 5% aastas, algades 23 Aprillist 1914 aast. Kui rentnik ära läheb peab peremees tema kautsjoni wastu waidlemata wälja maksma.
13) Rentnik saab weel peremehe käest peale ülewal pool nimetatud asjade õue aiamaad ära nägemist mööda..
Maha tõmmatud "
Peremees:
Rentnik:
1914 aastal 28 Märtsil on ülewal pool seisaw rendi kaup, lepingu tegijate Hans Hansu p. Tirmann ja Jüri Jüri p. Põderi allkirjad Taewere walla kohtu poolt ustawaks tunnistatud, sest et inimesed kohtule tuntud on.
/allkirjad/