Selle Pokka Tallopojade Gusta Brunnowi ja poja Janist pühhapäiw sel 30. Julil s. a. Pokka koolmeistri Ado Eriksoni, poja karli ja naise Liso peksmisse perrast, kutsuti Keiserliko Makohto kässu päle sest 31. Julist No 7327 ne nimmetud innimisset eenkuulamisse ette.
1. Se essa Ado Erickson ei olle selle peksmisse perrast tänna mitte ette woinu tulla, kellel Kreistohtre läbbi kaemisse järrele pä pääl hä pole otsa pääl hiuste pirin 1 ni süggawast kui luni lödu haaw, arwata 1 tol pik, zakkitu weerdega, ja töine haaw nisamma pik mis kahte harro jooksep kurra pole pä pääl, mis läbbi se pä ümbre rinki wäega paistet, ka pä nink rinna wallu on.
2. Poig Karl Erickson, 18 aastat wanna, kaibas, et kui temma minnewa pühhapäiw kel 10 enne lõunat henda Kusta Brunnowi piri wasta seiswa heina ma pääl (koplin) omma 2 hobbest söötnu, olla se töine hobbene ülle piri aija karganu, lähhämba Gusta Brunnowi piri päle, aija nink linna weert möda üllespole joosknu, sis olla ta, Karl Erikson, ruttu järrel joosten se hobbese neid sammu jälge möda jälle taggasi ajanu. Kui temma nüüd selle hobbesega, kes selle linna nurmele märastki kahjo ei teinud, omma piri päle, hobbene joosknu een, jõudnu, olla Kusta Brunnow järrele joosknu, ja temmale ühhe kiwwiga wiskanu, mis õnnelikult mitte külge putunu. Selle aja sissen kui Kusta Brunnow weel sõimaten weel järrel joosknu, olla temma essa, koolmeistri Ado Erickson ühhe ramatuga kaenlan ühhe last ristma minnekin ka senna tulnu, ja olla sedda lähhembad Kusta Brunnowit pallunu, selle kahjo perrast mis se hobbene wois teinud olla rahhule jäda, selle ütlemissega, "et ta sedda kahjo temmale kohto takserimisse järrele ärrä tassoda tahhas. Sellepäle olla se Kusta Brunnow tedda, essa Ado Eriksoni rinnust kinni wõtnu nink tahtnu mäest alla wõssu weddada, kunna ta ühhest leppa wõssust kinni wõtnu temma kurja nõuwo ette ärrä tunden ei olla sanu ta kaugembale weddada, sis nakkanu ta tedda säälsamman makiwwidega päha peksma ja ühtlaise Kusta Brunnow omma poja kottust weel appi hõikanu. Ta, Karl Erickson, essite omma essa peksmist päält kaeden, läinud wimati ka liggembale ja tahtnu omma essa aitada, ent se poig Jaan Brunnow olla sääl seisnu, kiwwi käen, kellega ta tedda wiskanu, mis tedda õnnest ennege nühkinu, kelle päle ta, Karl Eriskon 5 sammo aija weerde paggenu, kos ta tedda õjete ühhe kiwwiga päha peksma nakkanu, ni et temmal meel pääst läinud, kui ta weel omma pääd omma essa tännitamisse päle ülles tõstnu, sis olla Kusta Brunnow ka essi temmale 2 löki päha lönu, mis läbbi 2 suurt hawa päha sanu nink selle päle senna paik mahha meletus jänu. Ne 2 hawa kreistohtre läbbi kaemisse perra, 1 kurrapolitse otsa pääl 1 toll pik ja laggi pään 1 1/2 tolline haaw, zakkitu weerdega, olli weel praegu süttimada.
3. Ado Ericksoni naine Liis kaewas, et Kusta Brunnow temmale, kui temma appi tännitamisse päle senna joosknu ja Kusta Brunnowile üttelnu "mis sa teet," ka üts löök kurra õlla päle andnu, ni et ta sel wisil neid kiik kolme sandist teinud. Selle kurra õlla pääl leite weel praegu selle kohto een, üts hä suur ümmarik haaw.
1. tunnistaja Leno Mällo ütles wälja küssimisse päle, et ta nisamma appi tännitamisse päle senna joosknu ja näinud, kui Kusta Brunnow koolmeistri Ado Ericksoni rinnust kinni wõtten weddanu, kes agga leppast kinni wõtten wasta pandnu, kelle päle ta nakkanu ühhe kiwwiga päha peksma ni et pä ja su werd joosknu, nik kiik hirmus nätta olnu, wahhe pääl olla ta ka Liis Eriksoni päha ja sälga mitto körd lönu, sel ajal kui poig Jaan Brunnow poiga Karl Brunnowit 3 körd kiwwiga päha lönu, ni et se meletu mahha jänu. Ta, Leno Mällo, olla nakkanu appi tännitama, selle päle olla Jaan Sikka essite senna rühkinu, sis Marri Männi ja Mina Sikka j.n.e.
2. tunnistaja Jaan Sikka ütles küssimisse päle wälja et kui ta senna abbi tännitamisse päle jõudnu, 1/4 wersta kaugusselt, sis olla ta weel näinud, kui Kusta Brunnow sääl maan ollewa koolmeistri pääl olnu, tedda weel 2 körd 1 kiwwiga rindu lönu, sis olla ta, Jaan Sikka, temmale wasta hõikanu "Kusta kurrat mis sa teet, kelle päle ta tedda weel lahti lasknu selle wastussega, kas ta, Jaan Sikka, ka sauna tahta tulla. Jaan Brunnow olla aija weren Karl Ericksoni peksnu.
3. tunnistaja Marri Männi ütles küssimisse päle, et ta nisamma tännitamisse päle senna tulnu ja weel näinud, kui Kusta Brunnow koolmeistri Ado Ericksonile 1 körd kiwwiga rindu lönu, kui Jaan Sikka, kes ka senna tulnu, keelnu, jätnu ta peksmisse mahha, sel ajal kui Liis Erickson Jaan Brunnowit poja Karl Ericksoni päält ärrä kisknu. Ka olla ta kuulnu, kui Ado Erickson Kusta Brunnowit pallunu, temmale ello jätta.
4. tunnistaja Mina Sikka tunnistas, kui ta 1/4 wersta päält senna rühknu, olla Kusta Brunnow jo peksmisse mahha jätnu.
5. Se walla wöörmünder Michel Sulb tunnistas nisamma, selle mannu lissamissega, et ta ennege werrist platsi, kiwwe ja neid peksetuid sääl näinud. Kusta Brunnowi linnale ei olla olnu Ado Ericksoni hobbesest mitte tehtu,
6. sel wallawöörmünder Jaan Moses tunnistas, ta olla sedda kissa henda mannu 1 1/4 wersta kuulnu, nink olla arwanu, et sääl tulle kahjo koskil ollema saas, sis olla ta ratsa hobbesega senna koolmeistri pole rühkinu, ja näinud et tappelus jo möda olnu, koolmeistri Ado Erickson ja poig Karl olnu sääl werritse, ja wiimne weel pälegi keletu nink naine olla iknu, kinni keudetu käega. Kerrikwöörmündre herra Baron Maiijdel, perrisherra von Essen Mäksalt ja selle wallitseja Kussmanoff woida ka sedda tunnistada.
7. Kohtomees Jaan Libbesi tunnistas nisamma.
8. need herrat Baron Maijdel ja von Essen ei olle siin.
9. Wallitseja Kussmanoff ütles, et kui kül temma neide kahhe üllewel nimmetud herraga, kes jo enne lõunat päle kella 10 kui tappelus möda olnu, neid peksetaid kaeman käunu, weel päle lõune kella 6 aiga, kui jo Ado Erickson kõnnelnu, ja poig Karl weel keleto olnu, n. näinud, et mitte ütsinda ne 2 tükki Kusta Brunnowist ja pojast rängast hawatud enge ka naine Liis Erikson.
Kaewataw Kusta Brunnow wastutas küssimisse päle, et tol päiwal 1 temma lastest sönna tonu et Ado Ericksoni hobbene linnan - ja sel silmapilgul kui ta se hobbese pandida kinni wõtnu, olla koolmeistri Ado Erickson tulnu naise ja pojaga, olla tedda ilmmõtlemada munni möda jallaga lönu, misperrast ta piddanu walloga mahha kummardama ja hobbene lahti laskma, milajal nemma kiik kolme temmale päle tulnu, tedda mahha wiskaten, peksnu ja hiusest kaknu, kellest ta siin weel üks tük ette näitas, sis olla temma poeg Jaan temmale kottust appi tulnu ja olla neid ühhe nuijaga lönu. Temma, Kusta Brunnow, kui tedda mannitsedi, henda mitte wallega wabbandada, enge ennamist Jummalat ja innimessi kedda ta pahhatanu andis palloma, käändis selle päle omma äkkilist meelt ette, ja ütles: "õppetaja olla selle kigele süidlanne, et ta tedda koolmeistrist Ado Eriksonist ette kantu sü perrast ei olla jo 3 aastat mitte Jummala armo lauale wõtnu, mis läbbi ta pagganast sanu nink kaugele sanu. Wimati jäi ta siski üllewel nimmetud ette käändmisse manno, et temma poeg Jaan neid nimmetuid peksnu, ühtlaisi pallus ta neid wäega andis ja lubbas 50 rubla wastele (pimmedaile) kingida, selle jure lissamissega, temma wastane Ado Erickson piddada seddasamma teggema. Kusta Brunnowi ette pandminne on, et se tappelus temma pirin linna nurme weren sündinu, ent kike töiste tunnistus on, et se tappelus koli ma pääl, liggi kolimaja, kohhe Kusta Brunnow omma poja ja naisega läinud, sündinu.
Se jo üllewel nimmetud tunnistaja Jaan Sikka tunnistas päle se weel, et Kusta Brunnowi näggo olla sis kui ta tappelusse platsi päält koddo läinud koggoni terwe olnu, kellest arwata, et ta sedda wimati essi ärrä kratsinu, mis nüün ni wälja näeb et kriim pääl, ni kui ta ütleb Eriksonist tehtu. Ka tõendawa kiik üllewal nimmetud tunnistaja, et ne Ado Eriksoni pä hawa kui ka selle poja Janil, kül nimmetud ma kiwwidega peksetud - kui kül se tohtre tunniskirjaga koggoni ühte ei sünni, kelle perra ne hawa ennemba pu tükkide läbbi tehtu olles. Kunna se koggok. kohhus nüüd sedda leidis, et Ado Eriksonil sis üks uus wäega kõwwast wildist tehtu kubbar (kaab) pään olnu ja selle pojal nisamma üks müts pään olnu, mis läbbi se pä hästi neide lögide eest warjato olli, essierralde essimetsel, sis mois kül arwata et need peksetu pääd kiwwide läbbi sündinu.
Moistei: Et se kaewataw Kusta Brunnow süidi, ja ta §. 1048 t. r. s. r. seiswa möda 1860 aastast keiserliko Tarto ma kohto kätte anda on, pälegi mitme körratse tappelusse perrast kaugemba otsusse andmissele, selle tähhendamissega, et Heidhowi 38 häleline koggokond 34 häältega 4 häle wasta temma ärra saatmist siist wallast tännasel päiwal sedda otsust (wõttewa) tehhen wõttis ja se poig Jaan Brunnow selle wasta et ta weel noor ja temma emma ja töiste sõssarde armetusse perrast, selle süi eest, kelle se ta ommast essast henda ärritada lasknu 25 witsa lögiga trahwida nink sellega lahti laske olles.
Päle se peas se süidlanne Kusta Brunnow ommast warrandussest masma piddama:
| 1) |
Koolmeistri Ado Ericksonile peksmisse eest wallo rahha |
20 rubl. |
| Koomeistri Ado Ericksonile aja wiitmisse eest tohtre üllesandmisse perra 14 päwa a' 1 Rbl., kui perremehhele |
14 rubl. |
| 2) |
poig Karl Ericksonile pekso wallo rahha |
20 rubl. |
|
poig Karl Ericksonile haigusse ajawiitmisse eest = 14 p. aä 40 K. kui tömehele |
6 rubl. 40 Kop. |
| 3) |
neuse Liis Eriksonile pekso wallu rahha |
10 rubl. |
|
neuse Liis Eriksonile haigusse ajawiitmisse eest = 14 p. a' 40 K. |
6 rubl. 40 Kop. |
| Summa |
76 Rbl. 80 Kop. |
| 4) |
päle se kerriko lati waeste hääst pühhapäiwa rikkumisse eest |
3 rubl. |
ja päle se olles temmal kiike 3 rohho nink holitsemisse rahha kullo kanda.
Se otsus sai kohto käujile tännaselpäiwal päiwal kulutud ja protokoll kohhalisse üllemba kohto kätte sata kästu - mis ka Kusta Brunnow sowis - sest et ta siin ka omma poiga ei lasknu trahwida ni kui moistetu.
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Karl Tattrik XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Selle Pokka Tallopojade Gusta Brunnowi ja poja Janist pühhapäiw sel 30. Julil s. a. Pokka koolmeistri Ado Eriksoni, poja karli ja naise Liso peksmisse perrast, kutsuti Keiserliko Makohto kässu päle sest 31. Julist No 7327 ne nimmetud innimisset eenkuulamisse ette.
1. Se essa Ado Erickson ei olle selle peksmisse perrast tänna mitte ette woinu tulla, kellel Kreistohtre läbbi kaemisse järrele pä pääl hä pole otsa pääl hiuste pirin 1 ni süggawast kui luni lödu haaw, arwata 1 tol pik, zakkitu weerdega, ja töine haaw nisamma pik mis kahte harro jooksep kurra pole pä pääl, mis läbbi se pä ümbre rinki wäega paistet, ka pä nink rinna wallu on.
2. Poig Karl Erickson, 18 aastat wanna, kaibas, et kui temma minnewa pühhapäiw kel 10 enne lõunat henda Kusta Brunnowi piri wasta seiswa heina ma pääl (koplin) omma 2 hobbest söötnu, olla se töine hobbene ülle piri aija karganu, lähhämba Gusta Brunnowi piri päle, aija nink linna weert möda üllespole joosknu, sis olla ta, Karl Erikson, ruttu järrel joosten se hobbese neid sammu jälge möda jälle taggasi ajanu. Kui temma nüüd selle hobbesega, kes selle linna nurmele märastki kahjo ei teinud, omma piri päle, hobbene joosknu een, jõudnu, olla Kusta Brunnow järrele joosknu, ja temmale ühhe kiwwiga wiskanu, mis õnnelikult mitte külge putunu. Selle aja sissen kui Kusta Brunnow weel sõimaten weel järrel joosknu, olla temma essa, koolmeistri Ado Erickson ühhe ramatuga kaenlan ühhe last ristma minnekin ka senna tulnu, ja olla sedda lähhembad Kusta Brunnowit pallunu, selle kahjo perrast mis se hobbene wois teinud olla rahhule jäda, selle ütlemissega, "et ta sedda kahjo temmale kohto takserimisse järrele ärrä tassoda tahhas. Sellepäle olla se Kusta Brunnow tedda, essa Ado Eriksoni rinnust kinni wõtnu nink tahtnu mäest alla wõssu weddada, kunna ta ühhest leppa wõssust kinni wõtnu temma kurja nõuwo ette ärrä tunden ei olla sanu ta kaugembale weddada, sis nakkanu ta tedda säälsamman makiwwidega päha peksma ja ühtlaise Kusta Brunnow omma poja kottust weel appi hõikanu. Ta, Karl Erickson, essite omma essa peksmist päält kaeden, läinud wimati ka liggembale ja tahtnu omma essa aitada, ent se poig Jaan Brunnow olla sääl seisnu, kiwwi käen, kellega ta tedda wiskanu, mis tedda õnnest ennege nühkinu, kelle päle ta, Karl Eriskon 5 sammo aija weerde paggenu, kos ta tedda õjete ühhe kiwwiga päha peksma nakkanu, ni et temmal meel pääst läinud, kui ta weel omma pääd omma essa tännitamisse päle ülles tõstnu, sis olla Kusta Brunnow ka essi temmale 2 löki päha lönu, mis läbbi 2 suurt hawa päha sanu nink selle päle senna paik mahha meletus jänu. Ne 2 hawa kreistohtre läbbi kaemisse perra, 1 kurrapolitse otsa pääl 1 toll pik ja laggi pään 1 1/2 tolline haaw, zakkitu weerdega, olli weel praegu süttimada.
3. Ado Ericksoni naine Liis kaewas, et Kusta Brunnow temmale, kui temma appi tännitamisse päle senna joosknu ja Kusta Brunnowile üttelnu "mis sa teet," ka üts löök kurra õlla päle andnu, ni et ta sel wisil neid kiik kolme sandist teinud. Selle kurra õlla pääl leite weel praegu selle kohto een, üts hä suur ümmarik haaw.
1. tunnistaja Leno Mällo ütles wälja küssimisse päle, et ta nisamma appi tännitamisse päle senna joosknu ja näinud, kui Kusta Brunnow koolmeistri Ado Ericksoni rinnust kinni wõtten weddanu, kes agga leppast kinni wõtten wasta pandnu, kelle päle ta nakkanu ühhe kiwwiga päha peksma ni et pä ja su werd joosknu, nik kiik hirmus nätta olnu, wahhe pääl olla ta ka Liis Eriksoni päha ja sälga mitto körd lönu, sel ajal kui poig Jaan Brunnow poiga Karl Brunnowit 3 körd kiwwiga päha lönu, ni et se meletu mahha jänu. Ta, Leno Mällo, olla nakkanu appi tännitama, selle päle olla Jaan Sikka essite senna rühkinu, sis Marri Männi ja Mina Sikka j.n.e.
2. tunnistaja Jaan Sikka ütles küssimisse päle wälja et kui ta senna abbi tännitamisse päle jõudnu, 1/4 wersta kaugusselt, sis olla ta weel näinud, kui Kusta Brunnow sääl maan ollewa koolmeistri pääl olnu, tedda weel 2 körd 1 kiwwiga rindu lönu, sis olla ta, Jaan Sikka, temmale wasta hõikanu "Kusta kurrat mis sa teet, kelle päle ta tedda weel lahti lasknu selle wastussega, kas ta, Jaan Sikka, ka sauna tahta tulla. Jaan Brunnow olla aija weren Karl Ericksoni peksnu.
3. tunnistaja Marri Männi ütles küssimisse päle, et ta nisamma tännitamisse päle senna tulnu ja weel näinud, kui Kusta Brunnow koolmeistri Ado Ericksonile 1 körd kiwwiga rindu lönu, kui Jaan Sikka, kes ka senna tulnu, keelnu, jätnu ta peksmisse mahha, sel ajal kui Liis Erickson Jaan Brunnowit poja Karl Ericksoni päält ärrä kisknu. Ka olla ta kuulnu, kui Ado Erickson Kusta Brunnowit pallunu, temmale ello jätta.
4. tunnistaja Mina Sikka tunnistas, kui ta 1/4 wersta päält senna rühknu, olla Kusta Brunnow jo peksmisse mahha jätnu.
5. Se walla wöörmünder Michel Sulb tunnistas nisamma, selle mannu lissamissega, et ta ennege werrist platsi, kiwwe ja neid peksetuid sääl näinud. Kusta Brunnowi linnale ei olla olnu Ado Ericksoni hobbesest mitte tehtu,
6. sel wallawöörmünder Jaan Moses tunnistas, ta olla sedda kissa henda mannu 1 1/4 wersta kuulnu, nink olla arwanu, et sääl tulle kahjo koskil ollema saas, sis olla ta ratsa hobbesega senna koolmeistri pole rühkinu, ja näinud et tappelus jo möda olnu, koolmeistri Ado Erickson ja poig Karl olnu sääl werritse, ja wiimne weel pälegi keletu nink naine olla iknu, kinni keudetu käega. Kerrikwöörmündre herra Baron Maiijdel, perrisherra von Essen Mäksalt ja selle wallitseja Kussmanoff woida ka sedda tunnistada.
7. Kohtomees Jaan Libbesi tunnistas nisamma.
8. need herrat Baron Maijdel ja von Essen ei olle siin.
9. Wallitseja Kussmanoff ütles, et kui kül temma neide kahhe üllewel nimmetud herraga, kes jo enne lõunat päle kella 10 kui tappelus möda olnu, neid peksetaid kaeman käunu, weel päle lõune kella 6 aiga, kui jo Ado Erickson kõnnelnu, ja poig Karl weel keleto olnu, n. näinud, et mitte ütsinda ne 2 tükki Kusta Brunnowist ja pojast rängast hawatud enge ka naine Liis Erikson.
Kaewataw Kusta Brunnow wastutas küssimisse päle, et tol päiwal 1 temma lastest sönna tonu et Ado Ericksoni hobbene linnan - ja sel silmapilgul kui ta se hobbese pandida kinni wõtnu, olla koolmeistri Ado Erickson tulnu naise ja pojaga, olla tedda ilmmõtlemada munni möda jallaga lönu, misperrast ta piddanu walloga mahha kummardama ja hobbene lahti laskma, milajal nemma kiik kolme temmale päle tulnu, tedda mahha wiskaten, peksnu ja hiusest kaknu, kellest ta siin weel üks tük ette näitas, sis olla temma poeg Jaan temmale kottust appi tulnu ja olla neid ühhe nuijaga lönu. Temma, Kusta Brunnow, kui tedda mannitsedi, henda mitte wallega wabbandada, enge ennamist Jummalat ja innimessi kedda ta pahhatanu andis palloma, käändis selle päle omma äkkilist meelt ette, ja ütles: "õppetaja olla selle kigele süidlanne, et ta tedda koolmeistrist Ado Eriksonist ette kantu sü perrast ei olla jo 3 aastat mitte Jummala armo lauale wõtnu, mis läbbi ta pagganast sanu nink kaugele sanu. Wimati jäi ta siski üllewel nimmetud ette käändmisse manno, et temma poeg Jaan neid nimmetuid peksnu, ühtlaisi pallus ta neid wäega andis ja lubbas 50 rubla wastele (pimmedaile) kingida, selle jure lissamissega, temma wastane Ado Erickson piddada seddasamma teggema. Kusta Brunnowi ette pandminne on, et se tappelus temma pirin linna nurme weren sündinu, ent kike töiste tunnistus on, et se tappelus koli ma pääl, liggi kolimaja, kohhe Kusta Brunnow omma poja ja naisega läinud, sündinu.
Se jo üllewel nimmetud tunnistaja Jaan Sikka tunnistas päle se weel, et Kusta Brunnowi näggo olla sis kui ta tappelusse platsi päält koddo läinud koggoni terwe olnu, kellest arwata, et ta sedda wimati essi ärrä kratsinu, mis nüün ni wälja näeb et kriim pääl, ni kui ta ütleb Eriksonist tehtu. Ka tõendawa kiik üllewal nimmetud tunnistaja, et ne Ado Eriksoni pä hawa kui ka selle poja Janil, kül nimmetud ma kiwwidega peksetud - kui kül se tohtre tunniskirjaga koggoni ühte ei sünni, kelle perra ne hawa ennemba pu tükkide läbbi tehtu olles. Kunna se koggok. kohhus nüüd sedda leidis, et Ado Eriksonil sis üks uus wäega kõwwast wildist tehtu kubbar (kaab) pään olnu ja selle pojal nisamma üks müts pään olnu, mis läbbi se pä hästi neide lögide eest warjato olli, essierralde essimetsel, sis mois kül arwata et need peksetu pääd kiwwide läbbi sündinu.
Moistei: Et se kaewataw Kusta Brunnow süidi, ja ta §. 1048 t. r. s. r. seiswa möda 1860 aastast keiserliko Tarto ma kohto kätte anda on, pälegi mitme körratse tappelusse perrast kaugemba otsusse andmissele, selle tähhendamissega, et Heidhowi 38 häleline koggokond 34 häältega 4 häle wasta temma ärra saatmist siist wallast tännasel päiwal sedda otsust (wõttewa) tehhen wõttis ja se poig Jaan Brunnow selle wasta et ta weel noor ja temma emma ja töiste sõssarde armetusse perrast, selle süi eest, kelle se ta ommast essast henda ärritada lasknu 25 witsa lögiga trahwida nink sellega lahti laske olles.
Päle se peas se süidlanne Kusta Brunnow ommast warrandussest masma piddama:
| 1) |
Koolmeistri Ado Ericksonile peksmisse eest wallo rahha |
20 rubl. |
| Koomeistri Ado Ericksonile aja wiitmisse eest tohtre üllesandmisse perra 14 päwa a' 1 Rbl., kui perremehhele |
14 rubl. |
| 2) |
poig Karl Ericksonile pekso wallo rahha |
20 rubl. |
|
poig Karl Ericksonile haigusse ajawiitmisse eest = 14 p. aä 40 K. kui tömehele |
6 rubl. 40 Kop. |
| 3) |
neuse Liis Eriksonile pekso wallu rahha |
10 rubl. |
|
neuse Liis Eriksonile haigusse ajawiitmisse eest = 14 p. a' 40 K. |
6 rubl. 40 Kop. |
| Summa |
76 Rbl. 80 Kop. |
| 4) |
päle se kerriko lati waeste hääst pühhapäiwa rikkumisse eest |
3 rubl. |
ja päle se olles temmal kiike 3 rohho nink holitsemisse rahha kullo kanda.
Se otsus sai kohto käujile tännaselpäiwal päiwal kulutud ja protokoll kohhalisse üllemba kohto kätte sata kästu - mis ka Kusta Brunnow sowis - sest et ta siin ka omma poiga ei lasknu trahwida ni kui moistetu.
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Karl Tattrik XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
