Tuli ette Kingsepp Johann  Leesfeldt ja palus et kohus tema asja ette wõttaks, mis tema sel 15mal Augusti k. pääwal on kohtuse sisse kaebanud, asja lugu on nõnda kuidas Leesfeldt siin kaebab: Sest Haljawa wallast Kärba peremees Jaan Kuurberg on tema uuri mis on 20 rubla maksnud tema tuast seina pealt wägiwaltsel kombel ära riisunud, sel 15mal Augusti k. pääwal 1886 a. Leesfeldt ütleb et temal olnud anda Kuurbergile 6 rbl 97 kopp, ja Kuurberg on sel 15sel Augustis tema juures käinud seda raha küsimas, ja Leesfeldt palunud et temal ei ole wõimalik praegu seda raha maksta et praegu on naise wõtmine käsis, ja Kuurberg olnud temaga sõbralik, ja wõtnud ka seal tema kosja liiki - ja ja süia ka, aga kui Kuurberg on tooli pealt üles tõusnud öölnud siis: nüüd teen lühidalt, et minul enam tarwis ei ole käia selle raha pärast, ja tõmbanud seina pealt uuri, ja pistnud oma tasku, ja läinud uksest wälja, ja karanud wankrise, ja hakkanud hobusega ajama, ja Leesfeldt on teda weel takka hüüd: pea kinni, ära wii uuri ära sest ma maksan sulle wälja selle raha, aga Kuurberg on oma mütsi tõstnud ja sõitnud edasi. Aga õnneks juhtunud tulema Pajopea külast Ueotsa peremees Hans Ots, siis wõtnud Ots teda oma hobuse peale ja naad sõitnud Kuurberg järele, aga Kuurberg ei ole neid ligigi lasknud waid sõitnud ruttu nende ees, kui üks wägiwaldne rööwel, ja wiimaks on Leesfeldt Kuurberg hüüdnud ööldes: lähme kohtumajase, aga Kuurberg tõstnud jälle oma mütsi, ja sõitnud edasi ja ei ole koguni kinni oma hobust pidanud, ja läinud minema tema uuriga.

Jääb polele, Kuurberg peab ette tulema.

/Leesfeldt ja Kuurberg, süü asi./