Waata protokoll N 15 sel aastal.

Tuli ette Klaokse perenaine Krõõt Klau Hindriki lesk, ja kohus pani temale ette sulase kaeptuse, ja selle peale ütles Krõõt Klau, et muidu on kõik õige sulase palk mis ülesantud, muud kui et paslid on kauba sees sulase omad olnud, ja kolm särki olnud kaup aga mitte kaks, nõnda kui sulane seda on üles andnud, ja kätte on saanud sulane omapalgast: 3 särki, 1 paar kintaid, 1 paar püksa, selged raha 11 rubla.

Ja tema ei ole mitte sulast enne aastad ära ajanud, sest tema on ajanud sulast linna jää keldrise tööle hobusega, aga sulane ei ole läinud, waid söönud kõhu täis ja läinud ära, ja 10 pääwa olnud ära, ja tema töö on seisnud.

Selle peale näitas tumm sulane, ja tema isa seletas ära et hobune ei ole läinud olnud wäsind ja nüris raudus, ja ta on ka palka küsinud perenaise kääst, ja perenaine ei ole andnud, ja käskinud seda oma persest wõtta, ja sellepärast ei ole tema jää keldri töösse läinud, ja se 11 rubla raha mis perenaine on andnud sulasele, ei ole mitte selle aasta palk olnud, waid se on olnud mööda läinud aasta palk mis saada jäänud, ja selle kääs olewa aasta palgast ei ole raha koppikatki kätte saanud.

Selle peale Krõõt Klau waidles et temal õigus on, ja sulase tunnistus mitte õige ei ole.

Kohus mõistis et sulane peab oma aasta täis teenima, ja peab siis oma täie kaubeltud palga kätte saama, ja perenaine tehku õigust oma tumma sulasele, ja antku ka temale palka kui tarwis on sulasel, nagu paslid ehk saapaid osta.

/Lõppetud./