Tuli ette lesk naine Madli Lustwerk ja kaebas, et Pertle perenaine Mari Kesa Reinu naine on tulnud neile, ja wõtnud tema karwust kinni, ja tõmbanud küintega tema silmad lõhki, ja Pertle peremees Rein Kesa olnud ka seal ja waatanud pealt.
Sai ette hüütud Mari Kesa Reinu naine, ja tema mees Rein. Rein Kesa rääkis, et Seppa peres Madli Lustwergil olnud üks haige lamba tall tuas, nina olnud tattline ja teine silm olnud ka haige, seda haiged talle on tema nädala sees näinud kui ta on Seppal käinud ja ühel Pühapääwa hommikul olnud se tall tootud surnult tema köögi ette, ja toppitud kiwi aja ja sare unniku wahele, ja selsamal Pühapääwa homikul kella 9 ajal läinud tema Seppale ütlema, et tulgu ja korjaku sealt oma talle raisk ära, ja matku maha, loomade eest, et loomad seda raiska ei saaks süia, ja ühe tunni aja pärast tulnud tema naine ka Seppale tema järele.
Selle peale ütles Mari Kesa Reinu naine et ta läinud waatama mis tema mees seal niikaua teeb, et kodu ei tule, et se talle raisk saaks jalust ära korjatud, ja ta läinud Seppa kotta, ja öölnud seal Madli Lustwergile, tule korja sealt oma talle raisk ära, aga Madli Lustwerk on hakanud teda sõimama ööldes: "mis sa kuradi hoor tuled seia haukuma, ja tahtnud ka teda puuga lüia, ja ta lükkanud teda seal kojas wastu seina nurka, ja tulnud sealt wälja, aga karwust kinni wõtmist ega küintega silmanäu lõhki kiskumist ei ole seal mitte olnud, ja Madli Lustwerk on ka kojast tema järele oue tulnud, ja tahtnud uesti teda õues puuga lüia otsekohe pähe, aga ei ole pähe trehwanud, waid hoop läinud õla peale, siis tulnud tema mees Rein Kesa ja wõtnud Madli Lustwergi kääst selle puu ära, siis tahtnud Madli Lustwerk maast kiwi wõtta, aga ei ole seda kätte saanud, ja wõtnud siis lua ja löönud sellega teda, siis wõtnud Madli Lustwergi wäimees Jaan Malsroos selle lua tema kääst ära, ja se puu ots miskaga ta esiteks õues lüia tahtnud on Madli Lustwergi nina alt lõhki kraapinud kui ta seda ei tahtnud kääst ära anda tema mehe Rein Kesa kätte.
Selle peale ütles Rein Kesa, et Madli Lustwerk öölnud kurjal nimel tema naisele, ma tahan sind maha (surnuks) lüia, selle hirmuga wõtnud tema selle puu Madli Lustwergi kääst ära, ja Madli Lustwerk on siis hirmsaste teda sajatanud, et seitse lammast pead sa tänawu matma ja sõimanud ka tema naist hooraks.
Selle peale astus ette Seppa peremees Jaan Malsroos Madli Lustwergi wäimees ja tunnistas sest asjast nõnda mis täieste õige on: Pertle peremees Rein Kesa on Pühapääw homiku tema juure tulnud ja öölnud nalja pärast, sina saad 5 hoopi wähem kui persse täis, ja käskinud tulla seda surnud talle raiska ära korjama, ja nemad ajanud siis peale selle juttu seal, ja Pertle perenaine Reinu naine on ka sinna tulnud, ja ei ole neid õues tähelegi pannud, ja läinud nende koja uksest kotta, ja kojas olnud pea müddin taga, ja warsi tulnud Pertle perenaine kojast wälja, ja tema ämma eit Madli Lustwerk taga järel, ja wõtnud kohe ühe jämeda wembla ja löönud sellega Pertle perenaist ja öölnud: ma tahan so kuradi hoorale näidata, ja siis läinud tema wahele, ja ei ole lasknud enam lüia, ja ämma eit on siis ukse kõrwast lua kätte tõmbanud, ja ähwardanud lüia Mari Kesad, ja Mari Kesa karanud luuda kinni, ja siis wõtnud tema ka selle lua ämma eide kääst ära, ja ajanud eide tuppa, ja käskinud ka Pertle peremehe ja perenaise kodu minna et se riid ükskord lõppetud saaks. Ja sest tallest tunnistab Jaan Malsroos, et se tall on Laupääw õhtu kaduma läinud, ja Pühapääw homiku wara on nemad seda talle taga otsinud, ja siis kui Pertle peremees ja perenaine neil olnud, on üks otsija weel wäljas olnud, ja selle surnud talle on tema lasknud Pertlilt ära tua ja maha matta.
Selle peale kohus noomis ja maanitses naisi Madli Lustwerki, ja Mari Kesad, et on wastamisi rielnud ja jättis neid ilma trahwita. Ja wäga arusaamata on se asi, kuidas wõis üks haige lamba tall üle kiwi aedade ise minna kiikaugele surema üle poole wersta maad, aga et seda wiimist ei wõi tõeks saada, siis jääb se niisamuti kahe wahele, kas läks ise wõi wiidi.
Sel 21sel Juuni k.p. saime kirja Hakenrihteri kohtust N 1796 sest 10st Juuni kuu pääwast kus oli ööltud et Madli Lustwerk on kaebamas käinud ja Hakenrihteri Herra küsib seda asja ette wõtta ja järel küsida kas tall õhtu hilja temale * wastu tuli tee peal.
Kohtuwanem nõuab seda, et seda küsimust enam waja ei ole.
* Liisu Põlendikule.
Kohtu wanem andis selle protokoll kopie Hakenrihteri Herrale, näha et sest asjas ei wõi teisiti mõista.
(Se asi jääb nõnda kui walla kohus on siin ülemal teinud Madli Lustwergi ja Mari Kesa kohtu asjas.
Kohtu kirjotaja H. Siimberg (allkiri)
/Riu asi, Madli Lustwerk ja Mari Kesa./
Tuli ette lesk naine Madli Lustwerk ja kaebas, et Pertle perenaine Mari Kesa Reinu naine on tulnud neile, ja wõtnud tema karwust kinni, ja tõmbanud küintega tema silmad lõhki, ja Pertle peremees Rein Kesa olnud ka seal ja waatanud pealt.
Sai ette hüütud Mari Kesa Reinu naine, ja tema mees Rein. Rein Kesa rääkis, et Seppa peres Madli Lustwergil olnud üks haige lamba tall tuas, nina olnud tattline ja teine silm olnud ka haige, seda haiged talle on tema nädala sees näinud kui ta on Seppal käinud ja ühel Pühapääwa hommikul olnud se tall tootud surnult tema köögi ette, ja toppitud kiwi aja ja sare unniku wahele, ja selsamal Pühapääwa homikul kella 9 ajal läinud tema Seppale ütlema, et tulgu ja korjaku sealt oma talle raisk ära, ja matku maha, loomade eest, et loomad seda raiska ei saaks süia, ja ühe tunni aja pärast tulnud tema naine ka Seppale tema järele.
Selle peale ütles Mari Kesa Reinu naine et ta läinud waatama mis tema mees seal niikaua teeb, et kodu ei tule, et se talle raisk saaks jalust ära korjatud, ja ta läinud Seppa kotta, ja öölnud seal Madli Lustwergile, tule korja sealt oma talle raisk ära, aga Madli Lustwerk on hakanud teda sõimama ööldes: "mis sa kuradi hoor tuled seia haukuma, ja tahtnud ka teda puuga lüia, ja ta lükkanud teda seal kojas wastu seina nurka, ja tulnud sealt wälja, aga karwust kinni wõtmist ega küintega silmanäu lõhki kiskumist ei ole seal mitte olnud, ja Madli Lustwerk on ka kojast tema järele oue tulnud, ja tahtnud uesti teda õues puuga lüia otsekohe pähe, aga ei ole pähe trehwanud, waid hoop läinud õla peale, siis tulnud tema mees Rein Kesa ja wõtnud Madli Lustwergi kääst selle puu ära, siis tahtnud Madli Lustwerk maast kiwi wõtta, aga ei ole seda kätte saanud, ja wõtnud siis lua ja löönud sellega teda, siis wõtnud Madli Lustwergi wäimees Jaan Malsroos selle lua tema kääst ära, ja se puu ots miskaga ta esiteks õues lüia tahtnud on Madli Lustwergi nina alt lõhki kraapinud kui ta seda ei tahtnud kääst ära anda tema mehe Rein Kesa kätte.
Selle peale ütles Rein Kesa, et Madli Lustwerk öölnud kurjal nimel tema naisele, ma tahan sind maha (surnuks) lüia, selle hirmuga wõtnud tema selle puu Madli Lustwergi kääst ära, ja Madli Lustwerk on siis hirmsaste teda sajatanud, et seitse lammast pead sa tänawu matma ja sõimanud ka tema naist hooraks.
Selle peale astus ette Seppa peremees Jaan Malsroos Madli Lustwergi wäimees ja tunnistas sest asjast nõnda mis täieste õige on: Pertle peremees Rein Kesa on Pühapääw homiku tema juure tulnud ja öölnud nalja pärast, sina saad 5 hoopi wähem kui persse täis, ja käskinud tulla seda surnud talle raiska ära korjama, ja nemad ajanud siis peale selle juttu seal, ja Pertle perenaine Reinu naine on ka sinna tulnud, ja ei ole neid õues tähelegi pannud, ja läinud nende koja uksest kotta, ja kojas olnud pea müddin taga, ja warsi tulnud Pertle perenaine kojast wälja, ja tema ämma eit Madli Lustwerk taga järel, ja wõtnud kohe ühe jämeda wembla ja löönud sellega Pertle perenaist ja öölnud: ma tahan so kuradi hoorale näidata, ja siis läinud tema wahele, ja ei ole lasknud enam lüia, ja ämma eit on siis ukse kõrwast lua kätte tõmbanud, ja ähwardanud lüia Mari Kesad, ja Mari Kesa karanud luuda kinni, ja siis wõtnud tema ka selle lua ämma eide kääst ära, ja ajanud eide tuppa, ja käskinud ka Pertle peremehe ja perenaise kodu minna et se riid ükskord lõppetud saaks. Ja sest tallest tunnistab Jaan Malsroos, et se tall on Laupääw õhtu kaduma läinud, ja Pühapääw homiku wara on nemad seda talle taga otsinud, ja siis kui Pertle peremees ja perenaine neil olnud, on üks otsija weel wäljas olnud, ja selle surnud talle on tema lasknud Pertlilt ära tua ja maha matta.
Selle peale kohus noomis ja maanitses naisi Madli Lustwerki, ja Mari Kesad, et on wastamisi rielnud ja jättis neid ilma trahwita. Ja wäga arusaamata on se asi, kuidas wõis üks haige lamba tall üle kiwi aedade ise minna kiikaugele surema üle poole wersta maad, aga et seda wiimist ei wõi tõeks saada, siis jääb se niisamuti kahe wahele, kas läks ise wõi wiidi.
Sel 21sel Juuni k.p. saime kirja Hakenrihteri kohtust N 1796 sest 10st Juuni kuu pääwast kus oli ööltud et Madli Lustwerk on kaebamas käinud ja Hakenrihteri Herra küsib seda asja ette wõtta ja järel küsida kas tall õhtu hilja temale * wastu tuli tee peal.
Kohtuwanem nõuab seda, et seda küsimust enam waja ei ole.
* Liisu Põlendikule.
Kohtu wanem andis selle protokoll kopie Hakenrihteri Herrale, näha et sest asjas ei wõi teisiti mõista.
(Se asi jääb nõnda kui walla kohus on siin ülemal teinud Madli Lustwergi ja Mari Kesa kohtu asjas.
Kohtu kirjotaja H. Siimberg (allkiri)
/Riu asi, Madli Lustwerk ja Mari Kesa./
