Keiserliku Jüri Kihelkonna kohtu kirja sub N 277 käsu peale sai ette kutsutud Waida walla liige nimega Jaan Kaller, kis Rae mõisas tenistuses on, ja sai tema kääst nõutud Waida ja Aruwalla kogukonna kohtu mõistust mööda 17 Rbl. 75 kop. mis temal Aruwalla mõisa omanikule maksta on.
Selle peale aga ütles Jaan Kaller, et Aruwalla mõisa omanik peab tema kääst ilma asjata pärima seda raha, ja andis ülese et tema on ära tasunud nimelt:
1, Se kaks rubla mis naine on laenanud, on sõnniku lautamisega ära tasutud.
2, Suised wõlga jäätud kuus pääwa ei pea mitte õiged olema sest tema ei ole mitte päiwi wõlga jätnud, ja kohus on mõistnud kolm rubla temale maksta.
3, Tunnistas Jaan Kaller, et tema on Waida Aruwalla kohtu ees wastu waielnud, waid ei ole mitte omaks wõlaks tunnistanud, nõnda kuidas Waida Aruwalla kohtu protokollis sest 24ma Juuli kuu pääwast 1887 aastal N 92 üleskirjotud on, ja pealegi ei luba Jaan Kaller seda 12 Rubla 75 koppikad wälja maksta, mis tmal õigus maksta oleks, sest temal peab olema Leppiku saunast õue hooned pärida, ja Aruwalla mõisa walitsus ei pea temaga neid hooneid ära seletama, on aga mõisa walitsus temale hooned wälja maksnud, siis tema maksab ka 12 rbl 75 koppika wälja mõisa walitsusele.
Wiimaks palus Jaan Kaller siit kohut selle protokolli wälja suurema kohtu järel kuulamiseks, Waida ja Aruwalla kohtu mõistmise üle.
Kohus mõistis et Jaan Kaller peab suu sõnaga Kihelkonna kohtul oma asja sisse kaebama, ja peab tooma kihelkonna kohtust kirja kas se Waida Aruwalla kohtu moistus saab muudetud wõi ei.
Se asi jääb poolele.
/Kohtu toimetus, Jaan Kalleri üle.//Kihelkonna kohus pani ette seia kohtuse Waida ja Aruwalla kohtu protukolli N 92 24ne Juuli kuu pääwast 1887 a./
Keiserliku Jüri Kihelkonna kohtu kirja sub N 277 käsu peale sai ette kutsutud Waida walla liige nimega Jaan Kaller, kis Rae mõisas tenistuses on, ja sai tema kääst nõutud Waida ja Aruwalla kogukonna kohtu mõistust mööda 17 Rbl. 75 kop. mis temal Aruwalla mõisa omanikule maksta on.
Selle peale aga ütles Jaan Kaller, et Aruwalla mõisa omanik peab tema kääst ilma asjata pärima seda raha, ja andis ülese et tema on ära tasunud nimelt:
1, Se kaks rubla mis naine on laenanud, on sõnniku lautamisega ära tasutud.
2, Suised wõlga jäätud kuus pääwa ei pea mitte õiged olema sest tema ei ole mitte päiwi wõlga jätnud, ja kohus on mõistnud kolm rubla temale maksta.
3, Tunnistas Jaan Kaller, et tema on Waida Aruwalla kohtu ees wastu waielnud, waid ei ole mitte omaks wõlaks tunnistanud, nõnda kuidas Waida Aruwalla kohtu protokollis sest 24ma Juuli kuu pääwast 1887 aastal N 92 üleskirjotud on, ja pealegi ei luba Jaan Kaller seda 12 Rubla 75 koppikad wälja maksta, mis tmal õigus maksta oleks, sest temal peab olema Leppiku saunast õue hooned pärida, ja Aruwalla mõisa walitsus ei pea temaga neid hooneid ära seletama, on aga mõisa walitsus temale hooned wälja maksnud, siis tema maksab ka 12 rbl 75 koppika wälja mõisa walitsusele.
Wiimaks palus Jaan Kaller siit kohut selle protokolli wälja suurema kohtu järel kuulamiseks, Waida ja Aruwalla kohtu mõistmise üle.
Kohus mõistis et Jaan Kaller peab suu sõnaga Kihelkonna kohtul oma asja sisse kaebama, ja peab tooma kihelkonna kohtust kirja kas se Waida Aruwalla kohtu moistus saab muudetud wõi ei.
Se asi jääb poolele.
/Kohtu toimetus, Jaan Kalleri üle.//Kihelkonna kohus pani ette seia kohtuse Waida ja Aruwalla kohtu protukolli N 92 24ne Juuli kuu pääwast 1887 a./
