PROTOKOLL

Pangodi: Kohtuistungite protokollid (27.05.1881-04.01.1885)

LeidandmedEAA.2797.1.4
Kaader
69
Daatum20.09.1882
Protokolli number103
Protokolli teema14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Tilik Peakohtumees
J. Soosaar Kohtumees
P. Soonberg Kohtumees

Pangodi kogokonnakohus, sel 20 Septembr. 1882.

Manu ollid Peakohtomees: "J. Tilik.

kohtomees: "J Soosaar.

kohtomees: "P. Soonberg.

Alexander Sauter Pangoti Nutti mölder, kui ka Nutti mõtsa vaht üttelisi; palus kogokonna kohut, tema tulekahjo asja! Nimelt oma mõtsawahi koha Nutti Rehe elu tare ja oma Nutti Weski tare palamise perast üle kullelda. Et 9 Septembril s.a. pääle lõuna kella 2 aigu; kui tema esi tõisel pool jõge oma Meeri Peedu weski juures ollo! toodo temale üle jõe sõna et tema metsa vahi Rehe elu tare palavat! Nink kui tema wälja lännu lugu üle kaema; tullu juba tuli kattusse harjost välja! Ent kui tema sinna juure üle purde saanu ei ole sääl enamb wõimalik teda milgi kombel ära kustutata ollo! Ent seda kust tuli lahti pääsis et teadvat keegi põhjendata!

Nink ollew sellesama tule leegist ka see sama Nutti Weski tare palama lännu! Niida et, säält Weski tarest enamb midagi võimalik ei ole ollo ära kistutata ei ka wälja tuww! Seda teawad kõik ka niisama tõendata kes sääl manu ollova! et see lugu om niida johtunu! nagu Kadri Taar, Karl Bork, ja Mihkel Norden.

Niidasama tunnistida ka wõiwat ollew kohalt õigus!

Otsus.

Et niisugune kahjo om tõttest sündinu, mes Alexander Sauter om selle kogokonna kohtule teada andno, ja mis ka kogokonna kohus esi tijap; et see veski om Nutti Rehetarest palama lännu saap see Brottocoll alandlikult keiserliko Tarto Silla kohto ette ära saadetu, üle kullemise alla!   

Peakohtomees: "J Tilig (allkiri)

kohtomees: "J Soosaar (allkiri)

kohtomees: "P Soonbärg (allkiri)

Pangodi kogokonnakohus, sel 20 Septembr. 1882.

Manu ollid Peakohtomees: "J. Tilik.

kohtomees: "J Soosaar.

kohtomees: "P. Soonberg.

Alexander Sauter Pangoti Nutti mölder, kui ka Nutti mõtsa vaht üttelisi; palus kogokonna kohut, tema tulekahjo asja! Nimelt oma mõtsawahi koha Nutti Rehe elu tare ja oma Nutti Weski tare palamise perast üle kullelda. Et 9 Septembril s.a. pääle lõuna kella 2 aigu; kui tema esi tõisel pool jõge oma Meeri Peedu weski juures ollo! toodo temale üle jõe sõna et tema metsa vahi Rehe elu tare palavat! Nink kui tema wälja lännu lugu üle kaema; tullu juba tuli kattusse harjost välja! Ent kui tema sinna juure üle purde saanu ei ole sääl enamb wõimalik teda milgi kombel ära kustutata ollo! Ent seda kust tuli lahti pääsis et teadvat keegi põhjendata!

Nink ollew sellesama tule leegist ka see sama Nutti Weski tare palama lännu! Niida et, säält Weski tarest enamb midagi võimalik ei ole ollo ära kistutata ei ka wälja tuww! Seda teawad kõik ka niisama tõendata kes sääl manu ollova! et see lugu om niida johtunu! nagu Kadri Taar, Karl Bork, ja Mihkel Norden.

Niidasama tunnistida ka wõiwat ollew kohalt õigus!

Otsus.

Et niisugune kahjo om tõttest sündinu, mes Alexander Sauter om selle kogokonna kohtule teada andno, ja mis ka kogokonna kohus esi tijap; et see veski om Nutti Rehetarest palama lännu saap see Brottocoll alandlikult keiserliko Tarto Silla kohto ette ära saadetu, üle kullemise alla!   

Peakohtomees: "J Tilig (allkiri)

kohtomees: "J Soosaar (allkiri)

kohtomees: "P Soonbärg (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS