Ewa Patsi tulli ette n. andis tunnistusse täjendusses ülles kaewaten Märt Reisi wasta wargusse perrast ülles, et se Märt Reis teinud et tal enne Jõulo minnewa talwel linno warrastet nink otsinu ka temma kirsto selle perrast põhjani läbbi, welli Peter Reis kaenu kõrwalt, nink selle man näinud, et temmal ühhe kirstun ollewa ramato wahhel rahha olnu, mis ta wimati ommete ärrä warrastanu. Enne wargust olla temma welle naine Marri Reis mannitsenu omma rahha hoita, Märt Reisi n. Josep Kärike eest ja üttelnu, et need teda, et temmal kirstun ramato wahhel rahha olla. Ka töine selle tallo pops Liis Wassila teda sest, selleperrast palluda ta, Märt Reisi käest sedda warrastud rahha 11 rubla wälja nõuda.
Kaewataw Märt Reis ei ütle linnawargusse perrast Ewa Patsi kirstu läbbi otsinu olla n. ei teednu ka temma rahhast middagi - enne kül Liis Wassila kirstu otsinu ta läbbi.
Kaewatawa welli Peter Reis, perremees, ütles, et neil linno kaddonu ja Ewa Patsi lubbanu ka omma kirstu läbbi otsida laske, ta, Peter Reis, ei läinud sedda teggema, welli Märt Reis ka mitte, ent wimati ütles, et Ewa Patsi wõtnu omma reiwa kirstust wälja n. Märt Reis kaenu päält.
Liis Wassila ütles, et ta kül ei näinud, kui Ewa Patsi kirstu ka ni kui temma läbbi otsitu linna wargusse perrast, ennege Ewa Patsi essi temmale üttelnu, et se sündinu Peter ja Märt Reisist. Ka enne sedda olla perrenaine Marri Reis üttelnu, et Märt Reis ja pois Josep Kärik olla wahtinu, kui Ewa Patsi rahha ramato wahhele pandnu n. mannitsewa selleperrast Ewa Patsit omma rahha hoita. Ta, Liis Wassila, ei tohtinu tona sedda tunnistada, et temmal selle Peter Reisi ma pääl kartohwlit maan.
Josep Kärik ei ütle kunnagi näinud olla Ewa Patsi rahha kellest ta middagi enne ei teednu ei ka perrast wargust.
Marri Reis ütles wälja, et ta ennege naljaperrast Ewa Patsile, kunna ta auwastanu omma rahha, üttelnu, sedda mitte tehha, muido wõtta poisi rahha ärrä. Se sõnna "ramato wahhel" olla manno wõltsitu, sedda ta ei üttelnu, sest et ta ei teednu, kas tal rahha kop olli ehk mitte, wahtimist ka ei olla ta üttelnu. Temma ja temma mees Peter Reis kül olla perra wahtinu, n. ei näinud, et Märt Reisil päle sedda wargust rahha kop. olnu. Ta ei näinud ka, kui Märt Reis Ewa Patsi kirstu läbbi otsinu.
Moisteti: Et kunna Märt Reis sedda Ewa Patsi kirstu läbbi otsimist salgas, ja ta siski sedda tunnistusse järrele teinud, kelle man ta näinud wois olla, et sääl koskil rahha olli nink wimati sedda ehk ärrä wõttis ja Ewa Patsi selle ülle jo ette Marri Reisist mannitsedu ni kui Liis Wassila tunnistab - kui kül kaewataw Märt Reis essi salgab, on se assi kaebaja pallumisse päle Keisrl. Tarto Silla kohto kätte kawwemba säduslikko otsusse alla anda.
Se otsus sai kohto käujile kulutud.
/:Sel 14. Aug. 1873 sisse sadetud:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtom. Jaan Tanni XXX
Kohtomees Johan Konsa XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Ewa Patsi tulli ette n. andis tunnistusse täjendusses ülles kaewaten Märt Reisi wasta wargusse perrast ülles, et se Märt Reis teinud et tal enne Jõulo minnewa talwel linno warrastet nink otsinu ka temma kirsto selle perrast põhjani läbbi, welli Peter Reis kaenu kõrwalt, nink selle man näinud, et temmal ühhe kirstun ollewa ramato wahhel rahha olnu, mis ta wimati ommete ärrä warrastanu. Enne wargust olla temma welle naine Marri Reis mannitsenu omma rahha hoita, Märt Reisi n. Josep Kärike eest ja üttelnu, et need teda, et temmal kirstun ramato wahhel rahha olla. Ka töine selle tallo pops Liis Wassila teda sest, selleperrast palluda ta, Märt Reisi käest sedda warrastud rahha 11 rubla wälja nõuda.
Kaewataw Märt Reis ei ütle linnawargusse perrast Ewa Patsi kirstu läbbi otsinu olla n. ei teednu ka temma rahhast middagi - enne kül Liis Wassila kirstu otsinu ta läbbi.
Kaewatawa welli Peter Reis, perremees, ütles, et neil linno kaddonu ja Ewa Patsi lubbanu ka omma kirstu läbbi otsida laske, ta, Peter Reis, ei läinud sedda teggema, welli Märt Reis ka mitte, ent wimati ütles, et Ewa Patsi wõtnu omma reiwa kirstust wälja n. Märt Reis kaenu päält.
Liis Wassila ütles, et ta kül ei näinud, kui Ewa Patsi kirstu ka ni kui temma läbbi otsitu linna wargusse perrast, ennege Ewa Patsi essi temmale üttelnu, et se sündinu Peter ja Märt Reisist. Ka enne sedda olla perrenaine Marri Reis üttelnu, et Märt Reis ja pois Josep Kärik olla wahtinu, kui Ewa Patsi rahha ramato wahhele pandnu n. mannitsewa selleperrast Ewa Patsit omma rahha hoita. Ta, Liis Wassila, ei tohtinu tona sedda tunnistada, et temmal selle Peter Reisi ma pääl kartohwlit maan.
Josep Kärik ei ütle kunnagi näinud olla Ewa Patsi rahha kellest ta middagi enne ei teednu ei ka perrast wargust.
Marri Reis ütles wälja, et ta ennege naljaperrast Ewa Patsile, kunna ta auwastanu omma rahha, üttelnu, sedda mitte tehha, muido wõtta poisi rahha ärrä. Se sõnna "ramato wahhel" olla manno wõltsitu, sedda ta ei üttelnu, sest et ta ei teednu, kas tal rahha kop olli ehk mitte, wahtimist ka ei olla ta üttelnu. Temma ja temma mees Peter Reis kül olla perra wahtinu, n. ei näinud, et Märt Reisil päle sedda wargust rahha kop. olnu. Ta ei näinud ka, kui Märt Reis Ewa Patsi kirstu läbbi otsinu.
Moisteti: Et kunna Märt Reis sedda Ewa Patsi kirstu läbbi otsimist salgas, ja ta siski sedda tunnistusse järrele teinud, kelle man ta näinud wois olla, et sääl koskil rahha olli nink wimati sedda ehk ärrä wõttis ja Ewa Patsi selle ülle jo ette Marri Reisist mannitsedu ni kui Liis Wassila tunnistab - kui kül kaewataw Märt Reis essi salgab, on se assi kaebaja pallumisse päle Keisrl. Tarto Silla kohto kätte kawwemba säduslikko otsusse alla anda.
Se otsus sai kohto käujile kulutud.
/:Sel 14. Aug. 1873 sisse sadetud:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtom. Jaan Tanni XXX
Kohtomees Johan Konsa XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
