PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
328
Daatum07.09.1873
Protokolli number80
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Mollok Peakohtumees
Jaan Tanni Kohtumees
Johan Konsa Kohtumees

Kunna Allika tallo rahwas ühte puhku tüllin ja tapplewa ja nüüd jälle ilda tappelusse perrast Johan Serre ja temma naine Katre, ja Jaan Türik ja temma welli Johan Türik ette tulliwa, nimmelt:

1. Kaebaja Jaan Türik kaebas küssimisse päle, et üts poolpäiw ahjo su pääl õlle pantu põllema, temma wend Johan Türik, kes selle talloperremees, nakkanu selle ülle tüllitsema, et kes sedda teinud, ta arwanu, et Katre Serre süidi, sis wiskanu Katre Serre tedda kiwwiga ja temma mees Johan Serre tahtnu pengi jallaga lüja, selle päle tulnu Johan Türik appi ja üts töisega kokko ja peksnu 1 töist mehhe wisi - seni kui naise jälle töisen paigan tappelnu.

2 Kaebaja Katre Serre kaebas, et Johan Türiki naine sõimanu tedda wargast ja litsist ja üttelnu, et ta tarre tahtnu ärrä põlletada, ta Katre Serre ennege üttlenu Jaan Türikile, et ta ösel ümbre hulguda tüdrukude man, sis piddada töise süidi kandma, selle päle wõtnu ta temma pääst kahhe käega kinni, kisknu tanno ja rätti pääst ja wiskanu ahjo n. põlletanu ärrä, ka lönu temma 7. aasta last. Kiwwiga ta tedda ei wiskanu.

Jaan Türik salgas, et ta tanno ei rätti puttunu ei ka ahjo wiskanu.

3. Johan Türik, perremees, ütles, et ta leidnud õllet ahjo su pääl põllewat, kelle läbbi woinu tarre põllema minna. Wend Jaan Türik arwanu, et Katre Serre senna süidi - sellest tulnu tülli nink läinud Jaan Türik wimati jooskma, Johan Serre omma naisele appi n. tahtnu nemma Jaan Türikit lüja - ta, Johan Türik läinud keelma, sis lönu ta tedda 4 körd kõrwo möda, ta ei sanu wasta lüja, wimati läinud Johan Serre temma naise kallale, sis ta kül haarnu pu käest, ja lönu tedda ükskörd, temma olla jälle kiwwiga wasta lönu.

1. tunn. An Michelson tunnistas, et ta tülli allustust ei näinud, ennege sedda kui Johan Serre naine Katre wiskanu Johan Türiki wasta kiwwiga käe päle, et zigga wilja wõugu päle läinud.

3. tun. Hendrik Näksi ei ütle tappelust näinud olla.

4. Johan Serre kaibas, et Jaan Türik ajanu temma naist tagga, ta läinud appi, wimati sanu essi armetust Johan ja Jaan Türiki käest peksa.

Moisteti: Et Johan Serre ja temma naine Katre kui ka Jaan Türik süidi et neist se tülli tulnu, ja on neil,

1) Katre Serrel selle süi eest, ka et ta kiwwidega pillunu, 2 p. wangin olla, ehk 4 rubl. waeste lati trahwi maksa,

2) Johan Serrel et ta kui sullane omma perremehhe Johan Türikiga taplema läinud 1 rubl. waeste lati maksa,

3) Jaan Türikil, et ta selle naisega kui noor pois tülli läinud, 3 rubla trahwi maksa ehk 15 witsa löki kanda on.

Se otsus sai kohto käujile tänna sel 7. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja Jaan Türikile õppusse kirri suremba kohto käumisse tarbis antud, kes 12. Septembril s. a. ülles andis surembad kohhut käija.

Pä kohtomees Jaan Mollok XXX

Kohtomees Jaan Tanni XXX  Joh. Konsa XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.

Kunna Allika tallo rahwas ühte puhku tüllin ja tapplewa ja nüüd jälle ilda tappelusse perrast Johan Serre ja temma naine Katre, ja Jaan Türik ja temma welli Johan Türik ette tulliwa, nimmelt:

1. Kaebaja Jaan Türik kaebas küssimisse päle, et üts poolpäiw ahjo su pääl õlle pantu põllema, temma wend Johan Türik, kes selle talloperremees, nakkanu selle ülle tüllitsema, et kes sedda teinud, ta arwanu, et Katre Serre süidi, sis wiskanu Katre Serre tedda kiwwiga ja temma mees Johan Serre tahtnu pengi jallaga lüja, selle päle tulnu Johan Türik appi ja üts töisega kokko ja peksnu 1 töist mehhe wisi - seni kui naise jälle töisen paigan tappelnu.

2 Kaebaja Katre Serre kaebas, et Johan Türiki naine sõimanu tedda wargast ja litsist ja üttelnu, et ta tarre tahtnu ärrä põlletada, ta Katre Serre ennege üttlenu Jaan Türikile, et ta ösel ümbre hulguda tüdrukude man, sis piddada töise süidi kandma, selle päle wõtnu ta temma pääst kahhe käega kinni, kisknu tanno ja rätti pääst ja wiskanu ahjo n. põlletanu ärrä, ka lönu temma 7. aasta last. Kiwwiga ta tedda ei wiskanu.

Jaan Türik salgas, et ta tanno ei rätti puttunu ei ka ahjo wiskanu.

3. Johan Türik, perremees, ütles, et ta leidnud õllet ahjo su pääl põllewat, kelle läbbi woinu tarre põllema minna. Wend Jaan Türik arwanu, et Katre Serre senna süidi - sellest tulnu tülli nink läinud Jaan Türik wimati jooskma, Johan Serre omma naisele appi n. tahtnu nemma Jaan Türikit lüja - ta, Johan Türik läinud keelma, sis lönu ta tedda 4 körd kõrwo möda, ta ei sanu wasta lüja, wimati läinud Johan Serre temma naise kallale, sis ta kül haarnu pu käest, ja lönu tedda ükskörd, temma olla jälle kiwwiga wasta lönu.

1. tunn. An Michelson tunnistas, et ta tülli allustust ei näinud, ennege sedda kui Johan Serre naine Katre wiskanu Johan Türiki wasta kiwwiga käe päle, et zigga wilja wõugu päle läinud.

3. tun. Hendrik Näksi ei ütle tappelust näinud olla.

4. Johan Serre kaibas, et Jaan Türik ajanu temma naist tagga, ta läinud appi, wimati sanu essi armetust Johan ja Jaan Türiki käest peksa.

Moisteti: Et Johan Serre ja temma naine Katre kui ka Jaan Türik süidi et neist se tülli tulnu, ja on neil,

1) Katre Serrel selle süi eest, ka et ta kiwwidega pillunu, 2 p. wangin olla, ehk 4 rubl. waeste lati trahwi maksa,

2) Johan Serrel et ta kui sullane omma perremehhe Johan Türikiga taplema läinud 1 rubl. waeste lati maksa,

3) Jaan Türikil, et ta selle naisega kui noor pois tülli läinud, 3 rubla trahwi maksa ehk 15 witsa löki kanda on.

Se otsus sai kohto käujile tänna sel 7. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja Jaan Türikile õppusse kirri suremba kohto käumisse tarbis antud, kes 12. Septembril s. a. ülles andis surembad kohhut käija.

Pä kohtomees Jaan Mollok XXX

Kohtomees Jaan Tanni XXX  Joh. Konsa XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS