Jaan Saal kaibas et Johan Nurmis tedda kiwwiga wiskanu, nink sellega käe katski lönu, selleperrast et ta omma lehmale appi läinud, kedda ta karjan peksnu. Muud näggijat ei olnu, kui omma karja pois Hendrik Löig.
Kaewataw Johan Nurmis wabbandas, et ta ei wiskanu mitte kiwwiga. Tülli tulnu sest, et kunna suwwel neide karri Jaan Saliga ütten käunu, wimati Jaan Saal ei lasknu temma ellajit ennamb omma ma päle, ent päle se lasknu ta omma ellaja temma, Johan Nurmise, ma päle, nink ei ajanu kässu päle ärrä, selleperrast läinud ta essi ajama nink tahtnu ühte lehma kinni ajada, sis tulnu Jaan Saal, tahtnu tedda peksa, ta joosknu omma rehhe alla ja Jaan Saal takkan, ja joosknu ka Jaan Salist wiskatu kiwwi rehhe alla järrele.
Karja pois Hendrik Löig tunnistas, et Jaan Sali lehm sönu Joh. Nurmise pendre pääl, sis tulnu Nurmis n. nakkanu tedda peksma, Jaan Saal läinud appi, parrajalt läinud selle aja sissen Johan Nurmise hobbene Jaan Sali kartohwlide, kui Jaan Saal läinud sedda hobbest kinni wõtma, sis nakkanu Johan Nurmis kiwwiga wiskama ja rehhe alla jooskma ja essi tännitanu appi.
Tun. Jürri Hanson tunnistas, et ta tappelust ei näinud - ennege sedda kui Jaan Saal Johan Nurmisega ühte lehma kisknu - ja sis lahti lasknu, kui ta, Jürri Hanson, senna läinud.
Kaebaja Jaan Salil leiti ka ülle kaeda 3 sõrme lajute kui kiwwiga wiskatu märk käe pääl.
Moisteti: Et kaewatawa Johan Nurmisel selle 1 lögi eest Jaan Salile 1 rubla wallu rahha ja 1 rubla trahwi rahha ja Jaan Salil ka 50 K. trahwi lati 8 p. sissen maksa, et ta ei lasknu omma lehma kinni ajada, - kellest tülli sündis.
Se otsus sai k. k. tänna sel 5. Oktobril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja Johan Nurmisele suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes tänna ülles andis, et ta ei olle selle ostussega rahhule.
d. 12 Dec 73
/:4086:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Tanni XXX
Kohtomees Johan Sõru XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Jaan Saal kaibas et Johan Nurmis tedda kiwwiga wiskanu, nink sellega käe katski lönu, selleperrast et ta omma lehmale appi läinud, kedda ta karjan peksnu. Muud näggijat ei olnu, kui omma karja pois Hendrik Löig.
Kaewataw Johan Nurmis wabbandas, et ta ei wiskanu mitte kiwwiga. Tülli tulnu sest, et kunna suwwel neide karri Jaan Saliga ütten käunu, wimati Jaan Saal ei lasknu temma ellajit ennamb omma ma päle, ent päle se lasknu ta omma ellaja temma, Johan Nurmise, ma päle, nink ei ajanu kässu päle ärrä, selleperrast läinud ta essi ajama nink tahtnu ühte lehma kinni ajada, sis tulnu Jaan Saal, tahtnu tedda peksa, ta joosknu omma rehhe alla ja Jaan Saal takkan, ja joosknu ka Jaan Salist wiskatu kiwwi rehhe alla järrele.
Karja pois Hendrik Löig tunnistas, et Jaan Sali lehm sönu Joh. Nurmise pendre pääl, sis tulnu Nurmis n. nakkanu tedda peksma, Jaan Saal läinud appi, parrajalt läinud selle aja sissen Johan Nurmise hobbene Jaan Sali kartohwlide, kui Jaan Saal läinud sedda hobbest kinni wõtma, sis nakkanu Johan Nurmis kiwwiga wiskama ja rehhe alla jooskma ja essi tännitanu appi.
Tun. Jürri Hanson tunnistas, et ta tappelust ei näinud - ennege sedda kui Jaan Saal Johan Nurmisega ühte lehma kisknu - ja sis lahti lasknu, kui ta, Jürri Hanson, senna läinud.
Kaebaja Jaan Salil leiti ka ülle kaeda 3 sõrme lajute kui kiwwiga wiskatu märk käe pääl.
Moisteti: Et kaewatawa Johan Nurmisel selle 1 lögi eest Jaan Salile 1 rubla wallu rahha ja 1 rubla trahwi rahha ja Jaan Salil ka 50 K. trahwi lati 8 p. sissen maksa, et ta ei lasknu omma lehma kinni ajada, - kellest tülli sündis.
Se otsus sai k. k. tänna sel 5. Oktobril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja Johan Nurmisele suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes tänna ülles andis, et ta ei olle selle ostussega rahhule.
d. 12 Dec 73
/:4086:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Tanni XXX
Kohtomees Johan Sõru XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
