Peter Kress kaebas et Korgoja perremehhe Jaan Armi poeg Peter Armi olla heina ma pääl temmal 1 ösel Lunia Saeskõrwa kõrtsimehhega 1 täitsa koorma = 8 sado heino ärrä warrastanu nink nüüd awwalikkus sanu. Ka woida sedda Michel Zäer, Jaan Kärik nink Karl Kilter tunnistada. Moisa wõtnu tedda selle ütte koormaga kinni.
1. Kaewataw Peter Armi ütles, et ne ei olnu mitte kaebaja Peter Kressi heina enge omma heina, ta ennege olla ni paljo süidi, et ta omma essa, Jaan Armi lubbata, ne heina kõrtsiman Jakob Munnale müinu, kes ösel sääl heina ma pääl ütten olnu, n. heina koddo weddanu.
2. Kaewataw Jakob Munna, Luniast, wabbandas, et ta Peter Armi käest ostnu nink käunu essi perran 1 ösel, 3 kella aiga läinud kottust. Kosajerwe werest 1 koorma /:kos kaebaja Peter Kressi heina seisnu:/ ja essite Kikkasarest 1/2 koormat. Essimetse koorma eest lubbanu ta 3 rubla, mis weel praegu andmada, ja 1/2 koorma eest maksno ta jo Peter Armile 1,50 K. ärrä selleperrast ei olla ta süidi, kui ta ka ei teednu, et Peter Armi sedda ilma omma essa teedmada teinud n. kas temmal sedda wolli olnu ehk mitte.
Heinamüja Peter Armi ütles selle päle, et ta ennege Kosalt 2 kuhja perra müinu, mitte 1/2 koormat Kikkasarest, ent wimati ütles ta wälja, et 1/2 koormat ka ta Jakob Munnale andnu omma essa Jaan Armi lubbaga, ostja pakkunu temmale selle eest rahha, ta üttelnu, et se essa assi, n. ei wõtnu rahha.
Selle essa Jaan Armi ütles, et ta sest middagi ei teda, temma poeg Peter Armi, kes ni kui kiik sedda teda, jodik ja sõnnakuulmada, warguisi kõrtsimehhe Jakob Munnale müinu nink se warguisi ostnu - kellega nemma ühhen ammust sadik kaarti mängida nink joda, ilma et ta Jaan Armi sedda sallida, selleperrast palluda ta, omma pojale hä witsa anda, ka töist mitte trahwita jätta.
1. Tunnistaja Mihel Zaer tunnistas, et ta sõitnu säält möda tol ösel, n. näinud et 1 teinud koormahe heino, 1/2 koormat olnu pääl, ta küssinu kes sääl on, se wastutanu, Korgoja Peter. Päewa leidnu Peter Kress, et selle heina ärrä warrastud nink sapa jället sääl man olnu - ni kui neil Peter Armil ja Jakob Munnal ka sapat jallan.
2. Tunnistaja Karl Kilter tunnistas nisamma, et ta tol körral ennege kõrtsimeest Jakob Munna ennege sääl näinud - se on Kosa weren.
3. Tunnistaja Jaan Kärik tunnistas nisamma, et ta siis ennege Jakob Munna näinud, ent Peter Armit mitte.
Moisteti: Et kaebaja Peter Kressil, kedda moisa wargade käest ärrä wõtnu, säält kätte sada on, ent sel kõrtsimehhe Jakob Munnal on selle wargusse ostmisse eest, pälegi wõera moisa pirin, selle 1 koorma eest 3 rubla waeste lati trahwi massa ja se 1 koorma heino Jaan Armile taggasi anda on, ja on temma, Jakob Munna wabbandus tühhi, et ta ei ütle teednu olla, kas Peter Armil särast wolli temmale heina müja olla ehk mitte, kunna temma kui kõrtsimees Mäksa piri pääl, Peter Armit parrembast tunneb, kui mõnni mu, et ta ülle käe läinud ja jodik on, - kellel selle wargusse eest 20 witsa lögi trahw kanda on.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 18. Januaril 74 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud. Peter Armi pallus 20 lögi eest 4 rubla maksa mis ka lubbati. Jakob Munnale sai suremba k. k. õppusse kirri antud, kes 25. Januaril s. a. ülles andis surembad kohhut käija.
/:345:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX Karl Prakel XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Peter Kress kaebas et Korgoja perremehhe Jaan Armi poeg Peter Armi olla heina ma pääl temmal 1 ösel Lunia Saeskõrwa kõrtsimehhega 1 täitsa koorma = 8 sado heino ärrä warrastanu nink nüüd awwalikkus sanu. Ka woida sedda Michel Zäer, Jaan Kärik nink Karl Kilter tunnistada. Moisa wõtnu tedda selle ütte koormaga kinni.
1. Kaewataw Peter Armi ütles, et ne ei olnu mitte kaebaja Peter Kressi heina enge omma heina, ta ennege olla ni paljo süidi, et ta omma essa, Jaan Armi lubbata, ne heina kõrtsiman Jakob Munnale müinu, kes ösel sääl heina ma pääl ütten olnu, n. heina koddo weddanu.
2. Kaewataw Jakob Munna, Luniast, wabbandas, et ta Peter Armi käest ostnu nink käunu essi perran 1 ösel, 3 kella aiga läinud kottust. Kosajerwe werest 1 koorma /:kos kaebaja Peter Kressi heina seisnu:/ ja essite Kikkasarest 1/2 koormat. Essimetse koorma eest lubbanu ta 3 rubla, mis weel praegu andmada, ja 1/2 koorma eest maksno ta jo Peter Armile 1,50 K. ärrä selleperrast ei olla ta süidi, kui ta ka ei teednu, et Peter Armi sedda ilma omma essa teedmada teinud n. kas temmal sedda wolli olnu ehk mitte.
Heinamüja Peter Armi ütles selle päle, et ta ennege Kosalt 2 kuhja perra müinu, mitte 1/2 koormat Kikkasarest, ent wimati ütles ta wälja, et 1/2 koormat ka ta Jakob Munnale andnu omma essa Jaan Armi lubbaga, ostja pakkunu temmale selle eest rahha, ta üttelnu, et se essa assi, n. ei wõtnu rahha.
Selle essa Jaan Armi ütles, et ta sest middagi ei teda, temma poeg Peter Armi, kes ni kui kiik sedda teda, jodik ja sõnnakuulmada, warguisi kõrtsimehhe Jakob Munnale müinu nink se warguisi ostnu - kellega nemma ühhen ammust sadik kaarti mängida nink joda, ilma et ta Jaan Armi sedda sallida, selleperrast palluda ta, omma pojale hä witsa anda, ka töist mitte trahwita jätta.
1. Tunnistaja Mihel Zaer tunnistas, et ta sõitnu säält möda tol ösel, n. näinud et 1 teinud koormahe heino, 1/2 koormat olnu pääl, ta küssinu kes sääl on, se wastutanu, Korgoja Peter. Päewa leidnu Peter Kress, et selle heina ärrä warrastud nink sapa jället sääl man olnu - ni kui neil Peter Armil ja Jakob Munnal ka sapat jallan.
2. Tunnistaja Karl Kilter tunnistas nisamma, et ta tol körral ennege kõrtsimeest Jakob Munna ennege sääl näinud - se on Kosa weren.
3. Tunnistaja Jaan Kärik tunnistas nisamma, et ta siis ennege Jakob Munna näinud, ent Peter Armit mitte.
Moisteti: Et kaebaja Peter Kressil, kedda moisa wargade käest ärrä wõtnu, säält kätte sada on, ent sel kõrtsimehhe Jakob Munnal on selle wargusse ostmisse eest, pälegi wõera moisa pirin, selle 1 koorma eest 3 rubla waeste lati trahwi massa ja se 1 koorma heino Jaan Armile taggasi anda on, ja on temma, Jakob Munna wabbandus tühhi, et ta ei ütle teednu olla, kas Peter Armil särast wolli temmale heina müja olla ehk mitte, kunna temma kui kõrtsimees Mäksa piri pääl, Peter Armit parrembast tunneb, kui mõnni mu, et ta ülle käe läinud ja jodik on, - kellel selle wargusse eest 20 witsa lögi trahw kanda on.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 18. Januaril 74 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud. Peter Armi pallus 20 lögi eest 4 rubla maksa mis ka lubbati. Jakob Munnale sai suremba k. k. õppusse kirri antud, kes 25. Januaril s. a. ülles andis surembad kohhut käija.
/:345:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX Karl Prakel XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
