Sel 8-9 Webruar s. a. ösel kello 1/2 12 olliwa al nimmetud wargad selle walla Olli tallo aita sisse tunginu, kellest õnnelikkult nimmega Peter Kutsar Kaagwerest, kel 1 ühhe nink 1 kahhe rauaga ladito püss weel liggi olnu, selle tallo perremehhe Karl Kilter ja selle issa Endrik Kilter kurja tö päält kinni wõetu ja selle kohto kätte todu. kes henda ärrä karganud 3 töise seltsimehhi ka ülles andnu: Michel Wirro ja Michel Lüise Kaagwerest ja Peter Prakel Mäksalt, kes nisamma kohto eenkulamisse tarbis tänna sija todut.
Kutsuti ette:
Kaebaja Karl Kilter ja issa Endrik Kilter andsit kaewaten ülles, et se issa Endrik Kilter olla üllewel nimmetud tunnil kello 1/2 12 ösel 8-9 Webruaril s. a. läbbi akna ehmatada näinud, et aida uks lahti olnu, kelle päle ta warsti omma poja Karl Kiltriga, kedda ta üllesajanu, wälja joosknu, kos se poeg Karl Kilter, et kül palja jalgega, ühhe wargale, kes aida ukse eest jooksu pandnu, järrele joosknu kirwega, tedda järrele saden ühhe käega rinnast nink töise käega temma püssist kinni wõtnu, kunna se warras temmale wasta pandnu, ilma et ta püssidest pruki sanu tehha, sis olla se issa Endrik Kilter temmale appi joosknu, selle aja sissen agga, kui nemma sedda kinni piddanu, olla üks töine, üllesantaw Michel Wirro aidast wälja päle põggema sanu. Se kinni woetu olla neile perrast tarren paljo küssimisse päle üllesandnu, et temma Peter Kutsar nink se aidast põggenema päsnu Michel Wirro olla, ne kaks töisi agga, kes hobbese jure te päle jänu, olla Michel Lüise ja Peter Prakel olnu - kelle wiimatsele se hobbene perrin nink ta worimees olnu. Ka andsiwa nemma neist wargadest järrele jänu 2 muukrauda selle kohto kätte, kellest üks üsna wastne nink töine wanna on.
1. Warras Peter Kutsar ütles küssimisse päle, et ta ei tahta middagi salgata, enge se kurri tö. Michel Wirrost, Michel Lüisest ja Peter Praklist kes Jõulust sadik selle pääl wäljas olnu kiik üllesawwaldada: minnewa redil seil 8. Webruaril s. a. ennelõunat olla Peter Prakel Mäksalt sõiten Michel Wirro pole Kaagwerde tulnu, kui nemma Peter Kutsar, Michel Wirro ja Michel Lüise Kaagwere moisan koggok. kohto pääl olnu, ja säält koddo minnen kiik 3 temmaga sääl kokko sanu, kost nemma päle lõune kui weel walge olnu temmaga kiik 4kessi temma sani pääl Parwe kõrtsi mannu sõitnu, kos nemma kiik ühhen jonu, ka rummi nink konjakit, Wimati olla äkki Michel Wirro ja Peter Prakel säält ärrä kaddonu, siis olla ka nemma kolmekessi, tema, Peter Kutsar, naise wend Michel Lüisi ja naise issa Jaan Lüisi omma koddo läinud, kui nemma weel parrajast sönu, olla Peter Prakel ja Michel Wirro senna sõitnu, ja olla ka tedda käskinu omma püssi lati ja ütten tulla, ilma et ta enne middagi märkinu, wahhe ajal olla Michel Wirro ka omma kahherauaga püssi kottust senna murretsenu. Kui nemma nüüd kiik 4 söitmisse pääl olnu ühhe hobbesega, olla Michel Wirro temma naise wenda küssinu, kas ta mitte neid asju ei unnustanu ühhen wõtta, mis ta sellega arwanu, ta ei teda. Te pääl Mäksa pole sõiten olla Michel Wirro püski taskost üks kimp muukraude wälja tõmbanu ja henda kitelnu, et need teda paljo, kui nemma nüüd essimetse Mäksa Wanna kolitarre tallo juurde jõudnu, olla Peter Prakel kinni piddanu ja Michel Wirro sanist wälja aida manno läinud, kost temma taggasi tulles arwanu, et senna muido sisse ei saas kui ühhe raud kangega, siis olla nemma jälle eddesi sõitnu ni kaua kui üllewel nimmetud Olli tallosse, kos neid pämees Peter Prakel kinni piddanu, temma, Peter Prakel ja Mihel Lüisi olla essite hobbese juurde jänu, Michel Wirro olla päälmenne kuub ja sapa mahha tõmbanu ja sani päle pandnu, ja siis muukraudadega sukkade pääle aida jure läinud, kellele ta kahhe püssiga, selle kässu ja Peter Prakle kässu päle - kunna nemma tedda joonu henda wõrku tõmbanu, ilma et ta ennamb lahti sanu, piddanu järele minnema, selle kange kässuga, hädda körral püssidega tuld anda, perrast sedda kui Michel Wirro aida ukse lahti teinud nink sisse läinud ja ta aida ees wahhi peal seisnu, olla nemma kätte sadu. Ta ei olla omma sõa riistadest mitte pruki teinud, Jummal olla tedda selle eest taggasi hoitnu nink sel modul se warga selts wälja tulnu, est et ta essimest kord selle pääl wäljas olnu, temma naise wend Michel Lüisi, kui rätsep, agga ei olla Jõulust sadik mitte üks nõela täis teinud, enge ikkes Michel Wirro ja Peter Praklega selle pääl wäljas olnu. Peter Prakel, Mäksalt, olla omma hobbesega Kaagwerde Michel Wirro kätte wargust, ja se läbbi ööd omma hobbesega jälle Tartuhe ilm tundmada wastowõtja kätte tallitanud.
2. Warras Peter Prakel, Mäksalt, perremees ja linnakaupleja, kes 8. Webruarist sadik õhtul kaotsin olli, ja weel 10. Webr. õhtul Sarrakussen omma wenna Jaan Praakli jures kinni woetu, salgas essite küssimisse päle, et ta 8. Webruaril s. a. ei Michel Wirro ei ka Peter Kutsari pool mitte olnu, kül Parwe kõrtsin olnu, siski mitte neidega ütten jonu ei ka ühhen wargil käunu, päle se kui ta sõnnakuulmisse perrast trahwitu ja Peter Kutsar sedda kahhekorralt tõendas, tunnistas ta sedda wälja, töise ütlemisse al ka sedda, et enne sedda selsammal õhtol olla Michel Wirro Parwe kõrtsi mant temma hobbesega tedda ühhen wõtten Luniahe moisa seppe juurde sõitnu, kost taggasi tullen, olla ta temmale sedda ühte siin ette näitada muukrauda näitanu, päle se olla tal weel 1 terwe kimp säratsil wõtmit olnu, keddi ta Mäksa pole pääle warguse päle sõiten te pääl näitanu. Perrast sedda kui tol ösel Peter Kutsar warguse päält kinni woetu, olla ta Michel Lüisega hobbesega ajaden pakko läinud, hirmoga kaugel ümberrinki, läbbi mõtsade etc. Kastrehe, Sarrakuste ja Kaagwerde, kost se Michel Lüise neide sani päle jäetu Michel Wirro sabaste ja päälmetse kuwwega koddo läinu, ta olla säält Sarrakuste omma wenna Jaan Praakle pole sõitnu. Kelle järjest olla temma kallis hobbene haigest jänu nink nüüd ärrä lõpnu, mis tedda kige ennamb wallutada. Töisest wargussest ta ei teda middagi, ka selle päle olla Michel Wirro temmale 50 rubla lubbanu.
3. Warras Michel Lüise, tallo rätsep Kaagwerest, salgas nisamma küssimisse päle, et ta mitte ühhes ei olnu ja middagi sest ei teada, perrast sedda, kui sedda ne kaks essimest tõendasit, tunnistas ta wälja, siski ennege se körd ühhes olnu - muido agga kunnagi.
4. Warras Michel Wirro, perremees Kaagwerest, andis essimetse salgamisse päle - kunna töiset jo wälja tunnistasit wimati järrele, et se assi kül nenda olla. - Ne 2 üllesleitud muukrauda, mis ta põggeden mahha wiskanu, olla kül temma omma, sedda ühte wastast wõttid olla Luniamoisa sep illakalt wastsest teinud, ka se wanna olla temma käest sadu, Peter Prakle tahtmisse perra, kellega temma 14 päiwa taggast selle nimmetud seppa käest sedda ärrä tonu, ka se töise wanna wõtme olla se sep andnu, ilm maksota. Se sep olla henda sellega kitelnu, et üks herra olla tahtnu temma jures 5 muukrauda tellida tahtnu n. pakkunu 500 rubla, ta agga ei olla sellega teggemist teinud, selleperrast olla ka ta, Michel Wirro selle päle tulnu. Peter Prakel olla tedda ärrä eksitanu, ja olla kigele kõwwes, kes weel ühhe tähhe päle 8. Webruaril s. a. 3 tallo ülles kirjotanu: Mäksal Indo, Olli ja Kastren Kolitallo, mis nemma kässile piddanu wõtma. Selle wastse muukrauaga olla ta Olli aida ukse lahti teinud, töiste paika ei olla na weel sanu, ka enne mitte olnu, ka ennamb muukraude tal ei olla, nisamma ei olla ta ka Peter Praklile märastki 50 rubla palka lubbanu - kunna ta weel neide eesweddaja olnu.
Se Peter Praakle tõendas selle päle küssimisse päle, et Michel Wirro selsammal õhtol, 8. Webruaril s. a. se wastse muukraua Luniast seppa käest tonu, mis wimati ka Michel Wirro järrele andis, et se wanna wõtme arwas ta 14 p. eest sanu olla.
Moisteti: Et se warga selts, kui
1) Michel Wirro Kaagwerest, kes jo enne kohto al wargusse perrast olnu ja wargadega ümbre käunu,
2) Peter Prakel Mäksalt, kes ka jo enne kurjast arwatu,
3) Michel Lüise Kaagwerest, kes ka seni liiderliku ello piddanu,
4) Peter Kutsar, Kaagwerest, siski Gdowi Kreisi ümbre kirjoti, kes wähhamb kurjast seni arwatu,
selle awwalikkus sanu Kurja tö perrast ühhe keiserlikko Tarto silla kohto kätte kawwemba otsusse alla anda omma, kige neide kahhe muukwõtmide, ühhe ühheraua ja töise kahhe raua püssiga, nink ka nemma wälja läinud, kui tunnismärkit.
Se otsus sai neile kulutud ja neide eddesi saatminne korda säetud.
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX Karl Prakel XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Sel 8-9 Webruar s. a. ösel kello 1/2 12 olliwa al nimmetud wargad selle walla Olli tallo aita sisse tunginu, kellest õnnelikkult nimmega Peter Kutsar Kaagwerest, kel 1 ühhe nink 1 kahhe rauaga ladito püss weel liggi olnu, selle tallo perremehhe Karl Kilter ja selle issa Endrik Kilter kurja tö päält kinni wõetu ja selle kohto kätte todu. kes henda ärrä karganud 3 töise seltsimehhi ka ülles andnu: Michel Wirro ja Michel Lüise Kaagwerest ja Peter Prakel Mäksalt, kes nisamma kohto eenkulamisse tarbis tänna sija todut.
Kutsuti ette:
Kaebaja Karl Kilter ja issa Endrik Kilter andsit kaewaten ülles, et se issa Endrik Kilter olla üllewel nimmetud tunnil kello 1/2 12 ösel 8-9 Webruaril s. a. läbbi akna ehmatada näinud, et aida uks lahti olnu, kelle päle ta warsti omma poja Karl Kiltriga, kedda ta üllesajanu, wälja joosknu, kos se poeg Karl Kilter, et kül palja jalgega, ühhe wargale, kes aida ukse eest jooksu pandnu, järrele joosknu kirwega, tedda järrele saden ühhe käega rinnast nink töise käega temma püssist kinni wõtnu, kunna se warras temmale wasta pandnu, ilma et ta püssidest pruki sanu tehha, sis olla se issa Endrik Kilter temmale appi joosknu, selle aja sissen agga, kui nemma sedda kinni piddanu, olla üks töine, üllesantaw Michel Wirro aidast wälja päle põggema sanu. Se kinni woetu olla neile perrast tarren paljo küssimisse päle üllesandnu, et temma Peter Kutsar nink se aidast põggenema päsnu Michel Wirro olla, ne kaks töisi agga, kes hobbese jure te päle jänu, olla Michel Lüise ja Peter Prakel olnu - kelle wiimatsele se hobbene perrin nink ta worimees olnu. Ka andsiwa nemma neist wargadest järrele jänu 2 muukrauda selle kohto kätte, kellest üks üsna wastne nink töine wanna on.
1. Warras Peter Kutsar ütles küssimisse päle, et ta ei tahta middagi salgata, enge se kurri tö. Michel Wirrost, Michel Lüisest ja Peter Praklist kes Jõulust sadik selle pääl wäljas olnu kiik üllesawwaldada: minnewa redil seil 8. Webruaril s. a. ennelõunat olla Peter Prakel Mäksalt sõiten Michel Wirro pole Kaagwerde tulnu, kui nemma Peter Kutsar, Michel Wirro ja Michel Lüise Kaagwere moisan koggok. kohto pääl olnu, ja säält koddo minnen kiik 3 temmaga sääl kokko sanu, kost nemma päle lõune kui weel walge olnu temmaga kiik 4kessi temma sani pääl Parwe kõrtsi mannu sõitnu, kos nemma kiik ühhen jonu, ka rummi nink konjakit, Wimati olla äkki Michel Wirro ja Peter Prakel säält ärrä kaddonu, siis olla ka nemma kolmekessi, tema, Peter Kutsar, naise wend Michel Lüisi ja naise issa Jaan Lüisi omma koddo läinud, kui nemma weel parrajast sönu, olla Peter Prakel ja Michel Wirro senna sõitnu, ja olla ka tedda käskinu omma püssi lati ja ütten tulla, ilma et ta enne middagi märkinu, wahhe ajal olla Michel Wirro ka omma kahherauaga püssi kottust senna murretsenu. Kui nemma nüüd kiik 4 söitmisse pääl olnu ühhe hobbesega, olla Michel Wirro temma naise wenda küssinu, kas ta mitte neid asju ei unnustanu ühhen wõtta, mis ta sellega arwanu, ta ei teda. Te pääl Mäksa pole sõiten olla Michel Wirro püski taskost üks kimp muukraude wälja tõmbanu ja henda kitelnu, et need teda paljo, kui nemma nüüd essimetse Mäksa Wanna kolitarre tallo juurde jõudnu, olla Peter Prakel kinni piddanu ja Michel Wirro sanist wälja aida manno läinud, kost temma taggasi tulles arwanu, et senna muido sisse ei saas kui ühhe raud kangega, siis olla nemma jälle eddesi sõitnu ni kaua kui üllewel nimmetud Olli tallosse, kos neid pämees Peter Prakel kinni piddanu, temma, Peter Prakel ja Mihel Lüisi olla essite hobbese juurde jänu, Michel Wirro olla päälmenne kuub ja sapa mahha tõmbanu ja sani päle pandnu, ja siis muukraudadega sukkade pääle aida jure läinud, kellele ta kahhe püssiga, selle kässu ja Peter Prakle kässu päle - kunna nemma tedda joonu henda wõrku tõmbanu, ilma et ta ennamb lahti sanu, piddanu järele minnema, selle kange kässuga, hädda körral püssidega tuld anda, perrast sedda kui Michel Wirro aida ukse lahti teinud nink sisse läinud ja ta aida ees wahhi peal seisnu, olla nemma kätte sadu. Ta ei olla omma sõa riistadest mitte pruki teinud, Jummal olla tedda selle eest taggasi hoitnu nink sel modul se warga selts wälja tulnu, est et ta essimest kord selle pääl wäljas olnu, temma naise wend Michel Lüisi, kui rätsep, agga ei olla Jõulust sadik mitte üks nõela täis teinud, enge ikkes Michel Wirro ja Peter Praklega selle pääl wäljas olnu. Peter Prakel, Mäksalt, olla omma hobbesega Kaagwerde Michel Wirro kätte wargust, ja se läbbi ööd omma hobbesega jälle Tartuhe ilm tundmada wastowõtja kätte tallitanud.
2. Warras Peter Prakel, Mäksalt, perremees ja linnakaupleja, kes 8. Webruarist sadik õhtul kaotsin olli, ja weel 10. Webr. õhtul Sarrakussen omma wenna Jaan Praakli jures kinni woetu, salgas essite küssimisse päle, et ta 8. Webruaril s. a. ei Michel Wirro ei ka Peter Kutsari pool mitte olnu, kül Parwe kõrtsin olnu, siski mitte neidega ütten jonu ei ka ühhen wargil käunu, päle se kui ta sõnnakuulmisse perrast trahwitu ja Peter Kutsar sedda kahhekorralt tõendas, tunnistas ta sedda wälja, töise ütlemisse al ka sedda, et enne sedda selsammal õhtol olla Michel Wirro Parwe kõrtsi mant temma hobbesega tedda ühhen wõtten Luniahe moisa seppe juurde sõitnu, kost taggasi tullen, olla ta temmale sedda ühte siin ette näitada muukrauda näitanu, päle se olla tal weel 1 terwe kimp säratsil wõtmit olnu, keddi ta Mäksa pole pääle warguse päle sõiten te pääl näitanu. Perrast sedda kui tol ösel Peter Kutsar warguse päält kinni woetu, olla ta Michel Lüisega hobbesega ajaden pakko läinud, hirmoga kaugel ümberrinki, läbbi mõtsade etc. Kastrehe, Sarrakuste ja Kaagwerde, kost se Michel Lüise neide sani päle jäetu Michel Wirro sabaste ja päälmetse kuwwega koddo läinu, ta olla säält Sarrakuste omma wenna Jaan Praakle pole sõitnu. Kelle järjest olla temma kallis hobbene haigest jänu nink nüüd ärrä lõpnu, mis tedda kige ennamb wallutada. Töisest wargussest ta ei teda middagi, ka selle päle olla Michel Wirro temmale 50 rubla lubbanu.
3. Warras Michel Lüise, tallo rätsep Kaagwerest, salgas nisamma küssimisse päle, et ta mitte ühhes ei olnu ja middagi sest ei teada, perrast sedda, kui sedda ne kaks essimest tõendasit, tunnistas ta wälja, siski ennege se körd ühhes olnu - muido agga kunnagi.
4. Warras Michel Wirro, perremees Kaagwerest, andis essimetse salgamisse päle - kunna töiset jo wälja tunnistasit wimati järrele, et se assi kül nenda olla. - Ne 2 üllesleitud muukrauda, mis ta põggeden mahha wiskanu, olla kül temma omma, sedda ühte wastast wõttid olla Luniamoisa sep illakalt wastsest teinud, ka se wanna olla temma käest sadu, Peter Prakle tahtmisse perra, kellega temma 14 päiwa taggast selle nimmetud seppa käest sedda ärrä tonu, ka se töise wanna wõtme olla se sep andnu, ilm maksota. Se sep olla henda sellega kitelnu, et üks herra olla tahtnu temma jures 5 muukrauda tellida tahtnu n. pakkunu 500 rubla, ta agga ei olla sellega teggemist teinud, selleperrast olla ka ta, Michel Wirro selle päle tulnu. Peter Prakel olla tedda ärrä eksitanu, ja olla kigele kõwwes, kes weel ühhe tähhe päle 8. Webruaril s. a. 3 tallo ülles kirjotanu: Mäksal Indo, Olli ja Kastren Kolitallo, mis nemma kässile piddanu wõtma. Selle wastse muukrauaga olla ta Olli aida ukse lahti teinud, töiste paika ei olla na weel sanu, ka enne mitte olnu, ka ennamb muukraude tal ei olla, nisamma ei olla ta ka Peter Praklile märastki 50 rubla palka lubbanu - kunna ta weel neide eesweddaja olnu.
Se Peter Praakle tõendas selle päle küssimisse päle, et Michel Wirro selsammal õhtol, 8. Webruaril s. a. se wastse muukraua Luniast seppa käest tonu, mis wimati ka Michel Wirro järrele andis, et se wanna wõtme arwas ta 14 p. eest sanu olla.
Moisteti: Et se warga selts, kui
1) Michel Wirro Kaagwerest, kes jo enne kohto al wargusse perrast olnu ja wargadega ümbre käunu,
2) Peter Prakel Mäksalt, kes ka jo enne kurjast arwatu,
3) Michel Lüise Kaagwerest, kes ka seni liiderliku ello piddanu,
4) Peter Kutsar, Kaagwerest, siski Gdowi Kreisi ümbre kirjoti, kes wähhamb kurjast seni arwatu,
selle awwalikkus sanu Kurja tö perrast ühhe keiserlikko Tarto silla kohto kätte kawwemba otsusse alla anda omma, kige neide kahhe muukwõtmide, ühhe ühheraua ja töise kahhe raua püssiga, nink ka nemma wälja läinud, kui tunnismärkit.
Se otsus sai neile kulutud ja neide eddesi saatminne korda säetud.
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX Karl Prakel XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
