PROTOKOLL

Aadma: Kohtuistungite protokollid (1868-1873)

LeidandmedEAA.2783.1.1
Kaader
50
51
52
Daatum15.04.1872
Protokolli numberVII
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

moisa metsawargus

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Siim Jaakson Peakohtumees
Juhan Wähhejaus Kohtumees
Hans Thompu Kohtumees

17)  astus ette kaebaja Tönnis Lomus ja ütles neda: Minna ei olle mitte sellega rahhul, et Jaan Lipp sedda rägib, et Juhhan Jöemets Ahdma möisa heinamaalt hawalatisid on raiunud, sest minna ei leia mitte kandusid. Nüüd kutsuti Jaan Lipp ette ja kulati järreleja temma utleb nenda. 1871 süggisel kolm näddalat enne Mihklipäwa, siis wiis Juhhan Joemets minnu kaest wankri ja minna mõtlesin kus temma sellega nüid lähheb. Meie läksime omma sullasega siis omma Kopli aeda teggema ja ühhed  kukkusid kangeste moisa heinama sees raioma. Siis ütlesin minna omma sullase wastu: Kula nüüd, kus Lemeti Juhhan tööl on. Sai nattukene aega wahhet olnud, siis tulle Juhhan Kahhe koormaga, kus awa lattid peal ollid, mõisa heinama seest wälja ja meie näggime sedda omma sullasega möllemad. Juhhan läks koormatega koio ja panni lattid tännawale aia äre mahha, seäl näggin minna neid ja mitto teist innimist ka ja sinna isse, Tönnis, käisid ka nende lattide ülle Antu Paioga, siis kui Antu käskis mind lastejalgo raiode, enne kui puud piddi raiotama. Tönnis ütles: Minna näggin kül need lattid, agga egga minna tea kust ta need on wõttno, agga mõisa heinamaalt ei olle temma neid mitte raionud. Tallitaja kais neid kandusid watamas ja ütles: Seal on palju kandusid, sest et Siim Marripu minnewa kewade on sealt lattisid raionud ja kannud on ennamiste puhhas mustad, separrast ei tea minna egga kand ei utle kaa mitte, kes tedda on raiunud. Kaks hawa kandu olli Juhhani omma heinama peal, mis ta ütleb enast lattiks raionud, ja mis alles walged on ja sedda näitawad, et naad mitte minnewa kewwade ei olle raiotud, agga möisa heinamaal on keik ühte modi mustad kannud. Jaan Lipp ütles omma sullasega nenda: Meie käisime omma sullasega kahhe näddala eest weel neid kandusid seal watamas, siis olli weel selgeste tunda, mis kewwade olli raiutud, sest need kannud ollid mustad ja mis süggisel ollid raiotud, need ollid walged ja meie luggesime omma sullasega ja saime neid walgeid kandusid peale 40ne ja ladwad ollid ka weel puhhas alles maas, agga nüüd läksime jälle watama ja nüüd olli kännud keik ühte modi mustaks tehtud ja ladwad ollid ärra polletud; tea minna kas ollete wärwi wega kannud ärra märkinud, et kewwadiste kandude seast ei pea leitama. Agga siiski watasime meie kannukülges kored järrele; muist kändudel on tahkund kored ümber, mis näitawad, et naad kewade on raiotud ja muist kandudel on tored kored, mis sedda tunnistust andwad, et naad süggisel on raiotud. Kes selget arru tahtwad sada, watago järrele. Ja weel ütles Jaan Lipp: Minna ollin kaks näddalat enne Joulut, Sureheinamaal puid sagimas, siis tulli wanna metsawaht, Andrus Metswah minnu jure ja minna teggin metsa wargussest ja kaebamissest juttu ja ütlesin Andrusse wastu, et Tomas Laur olla jo jälle mõisa üllesse annud, et Lemeti Juhhan moisa heinamaalt hawa lattisid raionud. Andrus Metswaht ütles selle peäle minnu wastunenda: Tönnis räkis minnu wasto, et Tomas olla möisas kaebanud ja räkis ka sedda, et Juhhan on lattid raionud ja kelis ka mind sest räkimast, ja ütles: kül nemmad on räkinud, agga kül kas minna ka köwwa ollen, et sest middagi ei pea wälja tullema. Tomas Ajaots, Jani sullane ütles: Seon tõssi, sest minna ollin ka seal, kui Andrus nenda räkis.

Kohhus ütles: Se on üsna tühhi jut, Jaan, mis sinna rägid, sest tallitaja käis kandusid watamas ja ütles keik mustad kannud ollewad, sepärrast jääb so kaebdus ikka senniks tühjaks juttuks, kui selgemat tunnistust ei olle.

17)  astus ette kaebaja Tönnis Lomus ja ütles neda: Minna ei olle mitte sellega rahhul, et Jaan Lipp sedda rägib, et Juhhan Jöemets Ahdma möisa heinamaalt hawalatisid on raiunud, sest minna ei leia mitte kandusid. Nüüd kutsuti Jaan Lipp ette ja kulati järreleja temma utleb nenda. 1871 süggisel kolm näddalat enne Mihklipäwa, siis wiis Juhhan Joemets minnu kaest wankri ja minna mõtlesin kus temma sellega nüid lähheb. Meie läksime omma sullasega siis omma Kopli aeda teggema ja ühhed  kukkusid kangeste moisa heinama sees raioma. Siis ütlesin minna omma sullase wastu: Kula nüüd, kus Lemeti Juhhan tööl on. Sai nattukene aega wahhet olnud, siis tulle Juhhan Kahhe koormaga, kus awa lattid peal ollid, mõisa heinama seest wälja ja meie näggime sedda omma sullasega möllemad. Juhhan läks koormatega koio ja panni lattid tännawale aia äre mahha, seäl näggin minna neid ja mitto teist innimist ka ja sinna isse, Tönnis, käisid ka nende lattide ülle Antu Paioga, siis kui Antu käskis mind lastejalgo raiode, enne kui puud piddi raiotama. Tönnis ütles: Minna näggin kül need lattid, agga egga minna tea kust ta need on wõttno, agga mõisa heinamaalt ei olle temma neid mitte raionud. Tallitaja kais neid kandusid watamas ja ütles: Seal on palju kandusid, sest et Siim Marripu minnewa kewade on sealt lattisid raionud ja kannud on ennamiste puhhas mustad, separrast ei tea minna egga kand ei utle kaa mitte, kes tedda on raiunud. Kaks hawa kandu olli Juhhani omma heinama peal, mis ta ütleb enast lattiks raionud, ja mis alles walged on ja sedda näitawad, et naad mitte minnewa kewwade ei olle raiotud, agga möisa heinamaal on keik ühte modi mustad kannud. Jaan Lipp ütles omma sullasega nenda: Meie käisime omma sullasega kahhe näddala eest weel neid kandusid seal watamas, siis olli weel selgeste tunda, mis kewwade olli raiutud, sest need kannud ollid mustad ja mis süggisel ollid raiotud, need ollid walged ja meie luggesime omma sullasega ja saime neid walgeid kandusid peale 40ne ja ladwad ollid ka weel puhhas alles maas, agga nüüd läksime jälle watama ja nüüd olli kännud keik ühte modi mustaks tehtud ja ladwad ollid ärra polletud; tea minna kas ollete wärwi wega kannud ärra märkinud, et kewwadiste kandude seast ei pea leitama. Agga siiski watasime meie kannukülges kored järrele; muist kändudel on tahkund kored ümber, mis näitawad, et naad kewade on raiotud ja muist kandudel on tored kored, mis sedda tunnistust andwad, et naad süggisel on raiotud. Kes selget arru tahtwad sada, watago järrele. Ja weel ütles Jaan Lipp: Minna ollin kaks näddalat enne Joulut, Sureheinamaal puid sagimas, siis tulli wanna metsawaht, Andrus Metswah minnu jure ja minna teggin metsa wargussest ja kaebamissest juttu ja ütlesin Andrusse wastu, et Tomas Laur olla jo jälle mõisa üllesse annud, et Lemeti Juhhan moisa heinamaalt hawa lattisid raionud. Andrus Metswaht ütles selle peäle minnu wastunenda: Tönnis räkis minnu wasto, et Tomas olla möisas kaebanud ja räkis ka sedda, et Juhhan on lattid raionud ja kelis ka mind sest räkimast, ja ütles: kül nemmad on räkinud, agga kül kas minna ka köwwa ollen, et sest middagi ei pea wälja tullema. Tomas Ajaots, Jani sullane ütles: Seon tõssi, sest minna ollin ka seal, kui Andrus nenda räkis.

Kohhus ütles: Se on üsna tühhi jut, Jaan, mis sinna rägid, sest tallitaja käis kandusid watamas ja ütles keik mustad kannud ollewad, sepärrast jääb so kaebdus ikka senniks tühjaks juttuks, kui selgemat tunnistust ei olle.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS