Michel Prakel kaibas, et temmal 1 w. alla kaera Hendrik Wassila karri ärrä sönu, ta tahtnu ühte lehma pandida, sis tulnu Hendrik Wassila lönu tokkiga wasta näggo - nink pästnu lehma käest ärrä.
Ta nõuda süidlasse käest omma kaera tassomist nink lömisse eest wallo rahha. Wallawöörmünder Karl Serre kaenu kahjo ülle.
Wöörmünder Karl Serre ütles wälja, et ta löidnu, et karast ülle käudu ja Michel Praklil lömisse joon nähha olnu töise kõrwa lehhe pääl. Se kaar woida ehk ärrä parraneda.
Kaewataw Hendrik Wassila wabbandas, et ta wõtnu selleperrast lehma käest, et Michel Prakel se lehm te pääl kinni wõtnu, mitte kaerast. Lönu ei olla ta mitte ütskördki kaebajat.
Kaebaja Michel Prakel wastutas selle peale, et ta kül se lehm te päält kinni wõtnu, päle se kui karja poisit karja kaerast wälja ajanu. Kolm körd olnu karri kaeran, eila ka ajetu wälja. Ta nõuda mis kohhus moistab su päle lömisse eest ja kahjo tassomist. Muus tunnistust ei olla kui ennege omma naiset.
Moisteti: Et selle järrele kaewatawa Hendrik Wassilal kaebaja Michel Praaklile 1 rubla pandi rahha, mis Peter Ilwes maksma peab, kelle lehm se olnu mis panditu - kelle karri kaewatawa karjaga ühhes käip - päle se 1 rubla 1 lögi eest ja 1 rubla trahwi waeste ladikuhe maksa tülli teggemisse eest - olgu kül et se lehm te päält kinni weoetu ja lömisse jures näggijat ei olle - siski selge et karri kaeran olnu ja kaebaja ehk lödu wõib olla selle lömisse märgi järrele. Kaera kahjo ei olle arwata.
Se otsus sai k. k. t. sel 21. Junil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. se kirri antud. Kohto käujia andsit tänna mollemba ülles, et nemma ei olle selle otsussega rahhule.
d. 2. Juli 74.
/:2398:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX Karl Prakel XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Michel Prakel kaibas, et temmal 1 w. alla kaera Hendrik Wassila karri ärrä sönu, ta tahtnu ühte lehma pandida, sis tulnu Hendrik Wassila lönu tokkiga wasta näggo - nink pästnu lehma käest ärrä.
Ta nõuda süidlasse käest omma kaera tassomist nink lömisse eest wallo rahha. Wallawöörmünder Karl Serre kaenu kahjo ülle.
Wöörmünder Karl Serre ütles wälja, et ta löidnu, et karast ülle käudu ja Michel Praklil lömisse joon nähha olnu töise kõrwa lehhe pääl. Se kaar woida ehk ärrä parraneda.
Kaewataw Hendrik Wassila wabbandas, et ta wõtnu selleperrast lehma käest, et Michel Prakel se lehm te pääl kinni wõtnu, mitte kaerast. Lönu ei olla ta mitte ütskördki kaebajat.
Kaebaja Michel Prakel wastutas selle peale, et ta kül se lehm te päält kinni wõtnu, päle se kui karja poisit karja kaerast wälja ajanu. Kolm körd olnu karri kaeran, eila ka ajetu wälja. Ta nõuda mis kohhus moistab su päle lömisse eest ja kahjo tassomist. Muus tunnistust ei olla kui ennege omma naiset.
Moisteti: Et selle järrele kaewatawa Hendrik Wassilal kaebaja Michel Praaklile 1 rubla pandi rahha, mis Peter Ilwes maksma peab, kelle lehm se olnu mis panditu - kelle karri kaewatawa karjaga ühhes käip - päle se 1 rubla 1 lögi eest ja 1 rubla trahwi waeste ladikuhe maksa tülli teggemisse eest - olgu kül et se lehm te päält kinni weoetu ja lömisse jures näggijat ei olle - siski selge et karri kaeran olnu ja kaebaja ehk lödu wõib olla selle lömisse märgi järrele. Kaera kahjo ei olle arwata.
Se otsus sai k. k. t. sel 21. Junil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. se kirri antud. Kohto käujia andsit tänna mollemba ülles, et nemma ei olle selle otsussega rahhule.
d. 2. Juli 74.
/:2398:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX Karl Prakel XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
