Karel Wipper lahtine inimene kaebab siit kohaomanik Wahi Jaan Kiisli peale, et tema sellele 200 rubla hõb. 1 aprillil 1884 a. laenanud, ja piddanud temale siis kolmas jago tallo maid nisama ka kolmas jago tallo honeid rendi peale saama kuni Jaan Kiisel tema wõla ärra tassub, ei ola aga Jaan Kiisel terminist tema raha ärra maksnud, ja maad tema käest ärra wõtnud , nõuab 300 rubla hõb. kahjo tassumist aasta pealt ja kui weel teine aasta tedda ilma põlota laseb ola, siis nõuab weel 300 rubla hõb. juure pro 1886 a. ette, ja tahab 300 rubla nüüd kohe kätte saada. Jaan Kiisel wahhi tallu kohaomanik sai ette kutsutud temale Karl Wipri kaebtus ette pantud, mis peale se kostab, et tema Karel Wipprile mingisugust kahjo tassumist ei lubba, wõlg raha mis Wippri käest laenanud lubbab temale kül tagasi maksa aga maid ei ole tema mitte ärra wõtnud, waid Karel Wipper ei ole isse enam maid wasto wõtnud, kedda tema on 9. Nowembril 1884 siin kogokonna kohto ees wälja on üttelnud et Karel Wipper maad edasi pidada wõib, ja selle järrele keddafgi kahju tasumist Karel Wipprile ei lubba. Karel Wipper astus uuest ülles ja ütles et temal muud nõudmist enam Jaan Kiiseli käest ei ole nagu ta ülemal ülles annud.
Kohtos mõistis: Karel Wippri kaebtus Jaan Kiisli wasto saab tühja arwatud kahju tassumise nõudmise pärast, sest 9 nowembril 1864 aastal on Jaan Kiisel maad mis Karel Wippri käes pruuki olnud temale siin kogukonna kohto ees tagasi lubbanud kuni wõla ärra tassub. Seesinane kohto otsus sai kohto käijatelle tännasel päewal 1860 a. wäljaantud Tallirahwa seaduse raamato § § 772 ja 773 juhatusel ette kuulutud, kellega Karel Wipper rahu ei ole ja suuremat kohut nõuab, et temale keddagi mõistetud ei ole ja temale kohe õppuse kirri suurema kohto käimise peale wälja sai antud.
Peakohtomees: A. Saar xxx
Kohtomees: J. Nõmm xxx
Kohtomees: M. Ujuk xxx
Kirjutaja: allkiri mitteloetav
Märkus. Karel Wipper wõttis appellationi kirja sel 3 Januaril 1886 suurema kohto käimise peale wälja.
Karel Wipper lahtine inimene kaebab siit kohaomanik Wahi Jaan Kiisli peale, et tema sellele 200 rubla hõb. 1 aprillil 1884 a. laenanud, ja piddanud temale siis kolmas jago tallo maid nisama ka kolmas jago tallo honeid rendi peale saama kuni Jaan Kiisel tema wõla ärra tassub, ei ola aga Jaan Kiisel terminist tema raha ärra maksnud, ja maad tema käest ärra wõtnud , nõuab 300 rubla hõb. kahjo tassumist aasta pealt ja kui weel teine aasta tedda ilma põlota laseb ola, siis nõuab weel 300 rubla hõb. juure pro 1886 a. ette, ja tahab 300 rubla nüüd kohe kätte saada. Jaan Kiisel wahhi tallu kohaomanik sai ette kutsutud temale Karl Wipri kaebtus ette pantud, mis peale se kostab, et tema Karel Wipprile mingisugust kahjo tassumist ei lubba, wõlg raha mis Wippri käest laenanud lubbab temale kül tagasi maksa aga maid ei ole tema mitte ärra wõtnud, waid Karel Wipper ei ole isse enam maid wasto wõtnud, kedda tema on 9. Nowembril 1884 siin kogokonna kohto ees wälja on üttelnud et Karel Wipper maad edasi pidada wõib, ja selle järrele keddafgi kahju tasumist Karel Wipprile ei lubba. Karel Wipper astus uuest ülles ja ütles et temal muud nõudmist enam Jaan Kiiseli käest ei ole nagu ta ülemal ülles annud.
Kohtos mõistis: Karel Wippri kaebtus Jaan Kiisli wasto saab tühja arwatud kahju tassumise nõudmise pärast, sest 9 nowembril 1864 aastal on Jaan Kiisel maad mis Karel Wippri käes pruuki olnud temale siin kogukonna kohto ees tagasi lubbanud kuni wõla ärra tassub. Seesinane kohto otsus sai kohto käijatelle tännasel päewal 1860 a. wäljaantud Tallirahwa seaduse raamato § § 772 ja 773 juhatusel ette kuulutud, kellega Karel Wipper rahu ei ole ja suuremat kohut nõuab, et temale keddagi mõistetud ei ole ja temale kohe õppuse kirri suurema kohto käimise peale wälja sai antud.
Peakohtomees: A. Saar xxx
Kohtomees: J. Nõmm xxx
Kohtomees: M. Ujuk xxx
Kirjutaja: allkiri mitteloetav
Märkus. Karel Wipper wõttis appellationi kirja sel 3 Januaril 1886 suurema kohto käimise peale wälja.
