Kusta Mällo kaibas, et üks hommungu pari näddale eest moisa mõtsawahhi Hendrik Kärik ja Michel Freijberg tedda armetust peksnu. Nemma olla hulkunu neide tallo nurmen sel öösil, hommungo warra temma wend Jaan Mällo kui perremees käskinu tedda kaema minna, mis mehhet ehk wargad ne olla. Ta istnu hobbesele sälga nink sõitnu senna, selle ütlemissega, minna tulli kaema kes to ollet kes te siin hulgut, selle päle tõmbanu Hendrik Kärik tedda hobbese säljast mahha, lönu 2 körd päha kullakuga, sis tõmbanu ta karwu piddi mahha, lönu jallaga tagga pole ja kiwwiga jälle olla päle, selle päle lahkunu nemma ärrä, senni kui kottust temmale jallamehhe appi tulnu, siis ta sõitnu neile ratsale jälle järge, tahtnu neid selle pekso perrast kinni wõtta, sis tõmbanu mõtsawaht Mihel Freijb. tedda hobbese säljast mahha ja lönu päha, enne kui weel temma abbimehhe welli Jaan Mällo ja sullane Peter Ritzberg järgi sanu wõtnu temma hobbese ärrä ja läid omma teed. Nüüd olla ta pool sante, piddanu põddema ja rohhitsema ja ajawiimist perremehhele maksma, selleperrast nõuda ta, mis kohhus trahwi neile päle panneb ent kullakuga lögi eest nõuda ta 5 rubla, ka jallaga lögi eest ka hobbese p. eest, kedda nemma moisahe kinni winu.
Kaewatawa Hendrik Kärik ja Michel Freijberg wastutasiwa selle päle, et nemma olnu tol körral omman ammetin mis neide kohhus, mõtsa wahtida ja nurme, sis tulnu Kusta Mällo neid kinni wõtma, sõimanu hulgusest ja wargast, sõitnu hobbesega neile ette, wõtnu Michel Freijbergi kinni - töine Hendrik Kärik tulnu sellele appi - sis läinud ta jälle Hendrik Kärike kaela, ni et ta selle kassuka katski kisknu. Töine körd sõitnu weel järge nink tahtnu wastsest kinni wõtta, kelle peale nemma siis kiik kolmekessi wallawannemba pole läinud - sellele üttelnu temma, et ta wargaid kinni wõtnu - temma welli Jaan Mällo üttelnu, et temmal õigus, neid enne päiwa tõuso omma pirin ärrä tappa. Nemmad Kaewatawad wõtnu siis temma hobbese selle eest käest pandist, et ta neide kassuka lõhknu, ent moisawallitseja andnu se hobbese warsti wälja. Lönu nemma tedda ei olla sukkugi. Sel modul ütliwa nemma ei julgeda nemma ennamb moisa käsko täita.
Pä kohtomehhe läbbi kaemisse perra olnu kaebaja Kusta Mällol kurra käe pääl tunda üks lödu märk, sinnine, ent werrine ei olnu, ja kunna Kreiskohto tunnistuskirja järrele kaebajal sedda wigga ei olle sest peksost nõrga melega, siin ja sääl haige, mis sedda peksmist wois tunnistada, sis
Moisteti: Et kaebajal Kusta Mällol selle eest, et ta mõtsawahhisit kedda ta tundis, wargast ja hulgusist sõimanu ja neid ilm süita kinni tahtis wõtta, ja selle modoga tülli otsis nink sünnitas olles temmal 1 rubla waeste lati maksa, ja kaewatawil ka kummalgi 1 rubla trahwi maksa et nemma temma hobbese ilmaego pantinu.
Se otsus sai k. k. tänna sel 20. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. seiswa §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja mõllembile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes mõllemba polet tänna siin ülles andsit surembad kohhut käija.
M. 28 Sept. 74.
/:3395:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX
Kohtomees Karl Prakel XXX
Kirjotaja F Thal <allkiri>.
Kusta Mällo kaibas, et üks hommungu pari näddale eest moisa mõtsawahhi Hendrik Kärik ja Michel Freijberg tedda armetust peksnu. Nemma olla hulkunu neide tallo nurmen sel öösil, hommungo warra temma wend Jaan Mällo kui perremees käskinu tedda kaema minna, mis mehhet ehk wargad ne olla. Ta istnu hobbesele sälga nink sõitnu senna, selle ütlemissega, minna tulli kaema kes to ollet kes te siin hulgut, selle päle tõmbanu Hendrik Kärik tedda hobbese säljast mahha, lönu 2 körd päha kullakuga, sis tõmbanu ta karwu piddi mahha, lönu jallaga tagga pole ja kiwwiga jälle olla päle, selle päle lahkunu nemma ärrä, senni kui kottust temmale jallamehhe appi tulnu, siis ta sõitnu neile ratsale jälle järge, tahtnu neid selle pekso perrast kinni wõtta, sis tõmbanu mõtsawaht Mihel Freijb. tedda hobbese säljast mahha ja lönu päha, enne kui weel temma abbimehhe welli Jaan Mällo ja sullane Peter Ritzberg järgi sanu wõtnu temma hobbese ärrä ja läid omma teed. Nüüd olla ta pool sante, piddanu põddema ja rohhitsema ja ajawiimist perremehhele maksma, selleperrast nõuda ta, mis kohhus trahwi neile päle panneb ent kullakuga lögi eest nõuda ta 5 rubla, ka jallaga lögi eest ka hobbese p. eest, kedda nemma moisahe kinni winu.
Kaewatawa Hendrik Kärik ja Michel Freijberg wastutasiwa selle päle, et nemma olnu tol körral omman ammetin mis neide kohhus, mõtsa wahtida ja nurme, sis tulnu Kusta Mällo neid kinni wõtma, sõimanu hulgusest ja wargast, sõitnu hobbesega neile ette, wõtnu Michel Freijbergi kinni - töine Hendrik Kärik tulnu sellele appi - sis läinud ta jälle Hendrik Kärike kaela, ni et ta selle kassuka katski kisknu. Töine körd sõitnu weel järge nink tahtnu wastsest kinni wõtta, kelle peale nemma siis kiik kolmekessi wallawannemba pole läinud - sellele üttelnu temma, et ta wargaid kinni wõtnu - temma welli Jaan Mällo üttelnu, et temmal õigus, neid enne päiwa tõuso omma pirin ärrä tappa. Nemmad Kaewatawad wõtnu siis temma hobbese selle eest käest pandist, et ta neide kassuka lõhknu, ent moisawallitseja andnu se hobbese warsti wälja. Lönu nemma tedda ei olla sukkugi. Sel modul ütliwa nemma ei julgeda nemma ennamb moisa käsko täita.
Pä kohtomehhe läbbi kaemisse perra olnu kaebaja Kusta Mällol kurra käe pääl tunda üks lödu märk, sinnine, ent werrine ei olnu, ja kunna Kreiskohto tunnistuskirja järrele kaebajal sedda wigga ei olle sest peksost nõrga melega, siin ja sääl haige, mis sedda peksmist wois tunnistada, sis
Moisteti: Et kaebajal Kusta Mällol selle eest, et ta mõtsawahhisit kedda ta tundis, wargast ja hulgusist sõimanu ja neid ilm süita kinni tahtis wõtta, ja selle modoga tülli otsis nink sünnitas olles temmal 1 rubla waeste lati maksa, ja kaewatawil ka kummalgi 1 rubla trahwi maksa et nemma temma hobbese ilmaego pantinu.
Se otsus sai k. k. tänna sel 20. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. seiswa §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja mõllembile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes mõllemba polet tänna siin ülles andsit surembad kohhut käija.
M. 28 Sept. 74.
/:3395:/
Pä kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX
Kohtomees Karl Prakel XXX
Kirjotaja F Thal <allkiri>.
