Päle se selle walla perremees Karl Kilter neid ösel sel 19-20. Januaril s. a. heino wargusse päält kätte sadu Ahja tallopoja Johann Rootslasse sullased Hendrik Lipp ja Jaan Sikka selle kohto kätte kaugemba otsusse teggemissele ärrä andnu, tõstis temma Karl Kilter, tännasel päiwal järrel seiswad kaibust:
Tamma, Karl Kilter, olla mõnni päiw enne sedda leidnud, et temma heina ma pääl seiswa 5 koormalisse kuhjast proom wõetu, sellest olla ta omma lähhekutse perremehhe, äija Michel Tiroga arwanu, et wargat se promi wõtnu n. tahta sedda kuhja ärrä warrastada, selleperrast olla ta ommi innimistega ösel wahhi päle läinud, wimati ösil sel 19-20. Januaril olla ta omma rahwa ja äija Michel Tiroga näinud, et odetu wargat 2 hobbesega parrajast sääl, 2 neist olla warsti kuhja kallale läinud, 1 jänu te päle wahhist, kui ne koormat päle sanu, siis olla nemma ello ja surma päle neid kinni wõtma läinud, ja õnnelikkult ilma kahjuta sanu nemma senna, ennege olla nemma 2 hobbest 2 koorma heindega üksi ees leidnu, ent mehhe olla pimmedas ärrä jooksnu ja hobbese etc. mahha jätnu.
Ta, kaebaja olla omme seltsimeestega need 2 suurt heina koormat kellest 1 jo kinni keudetu, töine weel keutmada, arwata a' 80 = 160 leisikat a' 25 K. = 40 rubla wäärt, neide hobbestega koddo winu, - ilma et ta teednu, kes ne warga ja kelles ne hobbese olliwa ja weel töisel päiwal sel 21. Januaril s. a. päle lõime, olla weel ne üllewel nimmetud Johann Rootzlasse sullased Ahjast senna tulnu, Hendrik Lipp ja Jaan Sikka, ja olla wabbandanu ehk ette käändnu, et neil olla hobbese warrastud, nemma tulla neid otsima, ta, kaebaja agga olla neid kui wargaid selle koggokonna kohto kätte andnu. Et kül temmal õnnest läinud omme heino kätte sada, siski olla temmal kahjo sanu, kunna se hein selle märja ilmaga, millal kiik se aig wihma ja lund saddanu, nihäste sen 2 koorman kui ka sel ülle jänun kuhjan polest ärrä rikkunu, kellest ka wallawannemb Karl Serre tunnistust woida anda, kes neid ülle kaenu, selleperrast palluda ta, selle eest kui ka neide kahhe wargade hobbese sögi eest 50 Kop. päiwast = 1 rubla, ülle kige 60 rubla süidlasse käest sisse nõuda, se on Johann Rootzlasse ja temma 2 sullase käest, kes ommete kunnagi omma perremehhe teadmada temma hobbestega wargusse päle ei sa ollema olnu wälja tullema.
1. Kaewataw Hendrik Lipp ütles küssimisse päle, et neide perremees Johann Rootzlanne läinud minnewa neljapäiw pulma, 15 Janr. õppetanu tööst neile mõtsast haggo weddada ja kottun tüdrukul aitada ellajid tallitada. "Meie siis neljapäiw töinu arwata 1 1/2 sülle ossa haggo moisa mötsast koddo, omma jaggo haggo olnu kül ärrä wetu, ent nemma tonu siis lubbatu Nissu Jani haggo redi murretsesime säält sammast Moisa mötsast kos haggo olli 3 koorma ossa puid, wisime neist poolpäiw sel 17. Januaril 2 koormat töise sullase Jaan Sikkaga Tartuhe, musime 2,50 K. eest ärrä, rahha olles neile jänu. Perremees tulli pühhapäiw õhto pulmast koddo olli purjun heidis maggama, siis meije wõttime ilm teedmada perremehhest, hobbese pannime ette, minna panni 1 koorma puid, mis ülle poolpäiw jäi päle, Jaan Sikka pandis jälle 3 wakka kartohwlit ja 1 w. keswi päle, se kolmas wak kartohwlit wõttis ta perremehhe keldrist jure, ja wisime Tartuhe, kos minna puud ühhe waese innimissele pu-silla pool ärrä müisi, seni kui Jaan Sikka omma kartohwlit ja keswi müüs. Selle küssimisse päle, misperrast nemma siis kõijet mõllemba ühhes wõtnu, ütles ta, minna wõttin pu koorma keuta, ent Jaan Sikka ostis linnas assemele, et ta perremehhe kõije ükskörd ärrä kaotanu, kas ta poolpäiw ostis ehk eespäiw minna ei tija, wimati ütles wist eespäiw, minna näggin, köis kalus 1 1/2 naela 10 kop. maksis naelast, mõttusse podis. Jaan Sikka sanu 75 k. wakka kartohwlist. Kaebaja Karl Kilteri sullane kutsnu Jaan Sikkat senna heina wargile, siis ta ka Tartust sõiten ütten läinud nink sanu kätte, kelle man tedda se perremees etc wäega peksnu. Se pu rahha olles ommale perrinu, Jaan Sikkale sai pool.
2. warras Jaan Sikka wastutas küssimisse päle, et meije weddasime kui perremees pulma läks, töise sullase Hendrik Lippiga Nissu Jani haggo mõtsast, siis aitasin minna redil Nissu Janil heino tuwwa enne lõunat, päle lõunat pannime 1/2 süld = 2 koormat puid mõtsan kokko ja wisime poolpäiw 17. Januaril s. a. neid Tartuhe, müsime Karlowa poole ühte maija ärrä, pannime howi päle sääl mahha, peddaja ja kõiwo tükki 3.50 K. eest, Hendrik Lipp wõttis se rahha wasta, ta sellest ossa ei sanu, et se perremehhe aig olnu. Eespäiw 19. Janr. s. a. jäi weidi puid ülle, perremehhe puid wõttime jure et koorm täis sai ja wiis se koorm Hendrik Lipp Taruhe, minna wisin omma hobbesega 2 w. omme kartohwlit ja 1 w. keswi, müsin ärrä, sain kartohwli wakka eest 70 kop. ja keswi eest 2,80 K. Keüdse ostin poolpäiw n. jäi waure poti, eespäiw tõin ärrä, ütsinda ostin, Hendrik Lipp wist ka näggin, kalus 2 1/2 naela ja maksis 25 K. 8 süld pik. Kos Hendrik Lipp ne puud eespäiw müis, minna es näe, weike walgega saime linna, Unnikülla ka et, omma rahwast es tulle wasta, wedime linnan aiga ja tullime õkwa heina kuhja jure, kost perrerahwas päle saiwa.
Perremees olli pulman, siis meije ilm temma teedmada sedda teggime. Ne heina olles meije Tartu turgo winu. Wimati kui Hendrik Lipp jo enne wälja tunnistas, siis ütles ta, et minna 1 w. perremehhe kartohwlit kül jure wõttin, essite minna selleperrast salgasin, et minna assemele arwasin anda.
Neide perremees Johann Rootslanne, Ahjalt, ütles, et minna läksin pulma, omma haggo olli wetu, siis kässn ommil sullasil Nissu Jani haggo weddada ja ellajid tallitada kottun. Kui pulmast pühhapäiw õhto koddo tullin, ollin täis pulma mees, kui hommungo alles tullin, siis ütles tüdruk, et mehhe lubbasiwa Kurristalt kiwwe minna Tartuh wima. Jaan Sikka kartohwli omma praegu kottun weel rõugun, wilja palka ei sa kumbgi sullane, kost ne kartohwli ja keswa sadu, mina ei tija. Minna es lubba neile hobbesit linna minna, nemma omma lubbaga läksiwa. Puid ei olle mõtsast middagi saija, kost nemma ne puud saiwa, minna ei tija. Ne sullase ei olle minnol middagi kaotanu, ennege 1 kirwes.
Tun. Hendrik Sulb Heidhofist tun. et minnole tulliwa Melliste so pääl 19. Januaril s. a. enne walget 2 koormat heine wasta, ne mehhe olliwa koorma takkan n. lätsiwa linna pole, hobbesit arwasin minna Johan Rootzlasse omma ollewat, kellega minna 2 aastat tööd teggin nink neid tunnen. Sellest arwata et nemma jo sel hommungul heino winu linna, mitte puid etc. ni kui nemma ütlewa.
Wallawannemb Karl Serre andis ülles, et ta need 2 wargade käest ärrä woetu heina koorma 1 80 leisikat n. 1 75 leisikat alla suur takserinu = 155 leisikat a' 25 K. = selle jäärt wäärt 38 rubl. 75 K. ja kaebaja kahjo wois ehk arwata, temma nõudmisse järrele:
| 1., |
1/3 ossast ülleüldse neist heindest mis sääl 5 koormalisses kuhjas olnu, mis ülle kige wäärt kige wähhambast 67 leisikat koorm = 335 leisikat a' 25 Cop. 83 rubla 75 kop,. mis märja ilma perrast rikknu |
27 R 60 K. |
| 2., |
2 hobbese söötminne 5 p. a' 1 rubl. tallitussega |
5 R |
| 3., |
ajawiitmisse eest |
2 R |
| Summa |
34 R 60 K. |
Kunna neil henne wahhel leppitust ei sanu, ni kui neile sowitud siis
Moisteti: Et neid süidlassed Hendrik Lipp ja Jaan Sikka kunna nemma omma süi üllestunnistanu, ka selle jures perremees Johan Rootzlanne arwata süidlanne, ühhen Tarto ma kohto kätte kaugemba kohto otsusse tarbis - kige neide perremehhe Johann Rootzlasse 1 hobbesega sata olles.
Se otsus sai k. k. kulutud.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Kärik Karl Prakel
Kirjotaja F Thal <allkiri>.
Päle se selle walla perremees Karl Kilter neid ösel sel 19-20. Januaril s. a. heino wargusse päält kätte sadu Ahja tallopoja Johann Rootslasse sullased Hendrik Lipp ja Jaan Sikka selle kohto kätte kaugemba otsusse teggemissele ärrä andnu, tõstis temma Karl Kilter, tännasel päiwal järrel seiswad kaibust:
Tamma, Karl Kilter, olla mõnni päiw enne sedda leidnud, et temma heina ma pääl seiswa 5 koormalisse kuhjast proom wõetu, sellest olla ta omma lähhekutse perremehhe, äija Michel Tiroga arwanu, et wargat se promi wõtnu n. tahta sedda kuhja ärrä warrastada, selleperrast olla ta ommi innimistega ösel wahhi päle läinud, wimati ösil sel 19-20. Januaril olla ta omma rahwa ja äija Michel Tiroga näinud, et odetu wargat 2 hobbesega parrajast sääl, 2 neist olla warsti kuhja kallale läinud, 1 jänu te päle wahhist, kui ne koormat päle sanu, siis olla nemma ello ja surma päle neid kinni wõtma läinud, ja õnnelikkult ilma kahjuta sanu nemma senna, ennege olla nemma 2 hobbest 2 koorma heindega üksi ees leidnu, ent mehhe olla pimmedas ärrä jooksnu ja hobbese etc. mahha jätnu.
Ta, kaebaja olla omme seltsimeestega need 2 suurt heina koormat kellest 1 jo kinni keudetu, töine weel keutmada, arwata a' 80 = 160 leisikat a' 25 K. = 40 rubla wäärt, neide hobbestega koddo winu, - ilma et ta teednu, kes ne warga ja kelles ne hobbese olliwa ja weel töisel päiwal sel 21. Januaril s. a. päle lõime, olla weel ne üllewel nimmetud Johann Rootzlasse sullased Ahjast senna tulnu, Hendrik Lipp ja Jaan Sikka, ja olla wabbandanu ehk ette käändnu, et neil olla hobbese warrastud, nemma tulla neid otsima, ta, kaebaja agga olla neid kui wargaid selle koggokonna kohto kätte andnu. Et kül temmal õnnest läinud omme heino kätte sada, siski olla temmal kahjo sanu, kunna se hein selle märja ilmaga, millal kiik se aig wihma ja lund saddanu, nihäste sen 2 koorman kui ka sel ülle jänun kuhjan polest ärrä rikkunu, kellest ka wallawannemb Karl Serre tunnistust woida anda, kes neid ülle kaenu, selleperrast palluda ta, selle eest kui ka neide kahhe wargade hobbese sögi eest 50 Kop. päiwast = 1 rubla, ülle kige 60 rubla süidlasse käest sisse nõuda, se on Johann Rootzlasse ja temma 2 sullase käest, kes ommete kunnagi omma perremehhe teadmada temma hobbestega wargusse päle ei sa ollema olnu wälja tullema.
1. Kaewataw Hendrik Lipp ütles küssimisse päle, et neide perremees Johann Rootzlanne läinud minnewa neljapäiw pulma, 15 Janr. õppetanu tööst neile mõtsast haggo weddada ja kottun tüdrukul aitada ellajid tallitada. "Meie siis neljapäiw töinu arwata 1 1/2 sülle ossa haggo moisa mötsast koddo, omma jaggo haggo olnu kül ärrä wetu, ent nemma tonu siis lubbatu Nissu Jani haggo redi murretsesime säält sammast Moisa mötsast kos haggo olli 3 koorma ossa puid, wisime neist poolpäiw sel 17. Januaril 2 koormat töise sullase Jaan Sikkaga Tartuhe, musime 2,50 K. eest ärrä, rahha olles neile jänu. Perremees tulli pühhapäiw õhto pulmast koddo olli purjun heidis maggama, siis meije wõttime ilm teedmada perremehhest, hobbese pannime ette, minna panni 1 koorma puid, mis ülle poolpäiw jäi päle, Jaan Sikka pandis jälle 3 wakka kartohwlit ja 1 w. keswi päle, se kolmas wak kartohwlit wõttis ta perremehhe keldrist jure, ja wisime Tartuhe, kos minna puud ühhe waese innimissele pu-silla pool ärrä müisi, seni kui Jaan Sikka omma kartohwlit ja keswi müüs. Selle küssimisse päle, misperrast nemma siis kõijet mõllemba ühhes wõtnu, ütles ta, minna wõttin pu koorma keuta, ent Jaan Sikka ostis linnas assemele, et ta perremehhe kõije ükskörd ärrä kaotanu, kas ta poolpäiw ostis ehk eespäiw minna ei tija, wimati ütles wist eespäiw, minna näggin, köis kalus 1 1/2 naela 10 kop. maksis naelast, mõttusse podis. Jaan Sikka sanu 75 k. wakka kartohwlist. Kaebaja Karl Kilteri sullane kutsnu Jaan Sikkat senna heina wargile, siis ta ka Tartust sõiten ütten läinud nink sanu kätte, kelle man tedda se perremees etc wäega peksnu. Se pu rahha olles ommale perrinu, Jaan Sikkale sai pool.
2. warras Jaan Sikka wastutas küssimisse päle, et meije weddasime kui perremees pulma läks, töise sullase Hendrik Lippiga Nissu Jani haggo mõtsast, siis aitasin minna redil Nissu Janil heino tuwwa enne lõunat, päle lõunat pannime 1/2 süld = 2 koormat puid mõtsan kokko ja wisime poolpäiw 17. Januaril s. a. neid Tartuhe, müsime Karlowa poole ühte maija ärrä, pannime howi päle sääl mahha, peddaja ja kõiwo tükki 3.50 K. eest, Hendrik Lipp wõttis se rahha wasta, ta sellest ossa ei sanu, et se perremehhe aig olnu. Eespäiw 19. Janr. s. a. jäi weidi puid ülle, perremehhe puid wõttime jure et koorm täis sai ja wiis se koorm Hendrik Lipp Taruhe, minna wisin omma hobbesega 2 w. omme kartohwlit ja 1 w. keswi, müsin ärrä, sain kartohwli wakka eest 70 kop. ja keswi eest 2,80 K. Keüdse ostin poolpäiw n. jäi waure poti, eespäiw tõin ärrä, ütsinda ostin, Hendrik Lipp wist ka näggin, kalus 2 1/2 naela ja maksis 25 K. 8 süld pik. Kos Hendrik Lipp ne puud eespäiw müis, minna es näe, weike walgega saime linna, Unnikülla ka et, omma rahwast es tulle wasta, wedime linnan aiga ja tullime õkwa heina kuhja jure, kost perrerahwas päle saiwa.
Perremees olli pulman, siis meije ilm temma teedmada sedda teggime. Ne heina olles meije Tartu turgo winu. Wimati kui Hendrik Lipp jo enne wälja tunnistas, siis ütles ta, et minna 1 w. perremehhe kartohwlit kül jure wõttin, essite minna selleperrast salgasin, et minna assemele arwasin anda.
Neide perremees Johann Rootslanne, Ahjalt, ütles, et minna läksin pulma, omma haggo olli wetu, siis kässn ommil sullasil Nissu Jani haggo weddada ja ellajid tallitada kottun. Kui pulmast pühhapäiw õhto koddo tullin, ollin täis pulma mees, kui hommungo alles tullin, siis ütles tüdruk, et mehhe lubbasiwa Kurristalt kiwwe minna Tartuh wima. Jaan Sikka kartohwli omma praegu kottun weel rõugun, wilja palka ei sa kumbgi sullane, kost ne kartohwli ja keswa sadu, mina ei tija. Minna es lubba neile hobbesit linna minna, nemma omma lubbaga läksiwa. Puid ei olle mõtsast middagi saija, kost nemma ne puud saiwa, minna ei tija. Ne sullase ei olle minnol middagi kaotanu, ennege 1 kirwes.
Tun. Hendrik Sulb Heidhofist tun. et minnole tulliwa Melliste so pääl 19. Januaril s. a. enne walget 2 koormat heine wasta, ne mehhe olliwa koorma takkan n. lätsiwa linna pole, hobbesit arwasin minna Johan Rootzlasse omma ollewat, kellega minna 2 aastat tööd teggin nink neid tunnen. Sellest arwata et nemma jo sel hommungul heino winu linna, mitte puid etc. ni kui nemma ütlewa.
Wallawannemb Karl Serre andis ülles, et ta need 2 wargade käest ärrä woetu heina koorma 1 80 leisikat n. 1 75 leisikat alla suur takserinu = 155 leisikat a' 25 K. = selle jäärt wäärt 38 rubl. 75 K. ja kaebaja kahjo wois ehk arwata, temma nõudmisse järrele:
| 1., |
1/3 ossast ülleüldse neist heindest mis sääl 5 koormalisses kuhjas olnu, mis ülle kige wäärt kige wähhambast 67 leisikat koorm = 335 leisikat a' 25 Cop. 83 rubla 75 kop,. mis märja ilma perrast rikknu |
27 R 60 K. |
| 2., |
2 hobbese söötminne 5 p. a' 1 rubl. tallitussega |
5 R |
| 3., |
ajawiitmisse eest |
2 R |
| Summa |
34 R 60 K. |
Kunna neil henne wahhel leppitust ei sanu, ni kui neile sowitud siis
Moisteti: Et neid süidlassed Hendrik Lipp ja Jaan Sikka kunna nemma omma süi üllestunnistanu, ka selle jures perremees Johan Rootzlanne arwata süidlanne, ühhen Tarto ma kohto kätte kaugemba kohto otsusse tarbis - kige neide perremehhe Johann Rootzlasse 1 hobbesega sata olles.
Se otsus sai k. k. kulutud.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Kärik Karl Prakel
Kirjotaja F Thal <allkiri>.
