Wana Koiola koggokonna kohto majan Wissen, sel 21sel mail 1875.

Man olliwa kohtowannemb, Jaan Pihho

                    kohtomees, Johann Keerd

           abbi kohtomees, Michel Kurwitz

         külla wöörmöndre, Josep Kurwitz.

Jaan Maasik Mam(m)aste külla koolmeistre Jaan Käis´-ga tulliwa ette sel nim(m)itedu päiwal ja pallelsiwa protokolli panda, nida kui neide maa tükki wahhetus henne waiel om olnu, mes ka alpool selgest nätta: -

1, Jaan Maasik annap om(m)a lepoja-maatük, nisuur kui ta om, koolmeistrele; nink koolmeistre annap selle wasta se maatük, mes täl Mõtskaddaja pool Kuse-

lombi pääl Jaan Maasike tükkiga kõrwoti saisap, - wasta. -

2, Kui peas Jaan Maasike maatük suremb ollema, sis saap manno Laja lombi tükkist. - Algus sest kluppetzast, mes haawstu kottal Johann Kurwitza maa piiri pääl saisap, sihti koddo poolt pennard möda, nikaugele, kui Kroono piiri. Nida et se manno antaw maa tükk tullep kolme kluppetza piir sisse ja kolme nukkaline. -

3, Peas jälle koolmeistre maatük Mõtskaddaja pole pool suremb ollema; sis annap Jaan Maasik manno. -

4, Mõllembilt poolt wahhetuide maatükkide piir, peap kigilt poolt sihhist sihti, ehk kluppetzast kluppetzahe õkwa jooskma; nink jääp kiik se ma, mes kum(m)al-

gi sissen pool sihti saisap, olgo karja, -haina, ehk mõtsa-maa; - selleperralt, kellele andmisse, ehk wahhetus läbbi tullep.

5, Kon koolmeistre maa tükki pääl mõts saisap, säält wõttap küttise, ehk sõõro teggemisse läbbi kolm wilja een ärra, olgo mes essi himmutsep; sis kui ärra wõet, - jääp Jaan Maasik perralt to maa iggawes. -

6, Kuuse lombi päält raop koolmeistre 1876 aastal perra mõtsa mahha ja teep põllus kolme wilja alla perrastikko, põllo sädust möda. Külwa woip mes arwap. Kui jõwwap, woip ka ütte kõrraga ärra rakko

7, Seddasam(m)a wisi teep tem(m)a ka Hando warriko mõtsaga, kui Kuuselombi päält walmis om.

8, Kuuselombi päält teep koolmesitre 1875 aastal ütsinda om(m)a linna-moo röas, ent kiik muido prugitaw põld saap sel üllewel nimj(m)itedu päiwal Jaan Maa-

sik kätte wastse krundi piire perra; nisam(m)a ka Hando-warrikust, kost manno saap

9, Sel kewwajal tewa weel mõllemba perra kõrd wannakrundi perra, tõug-wilja ja põimwa sel süggisel röa; ent kessa teggewa mõllemba, nida kui wahhetedu, wastse arwo perra röas. Ütsinda linnamoo Kuuselombi päält wälja woet; kae Nr 8.

10. Se wahhetus mõllembilt poolt jääp iggawesti ja iggawes nikauges kindmas; olgo sis: Kui Kroono poolt wastsest ülle Liiwlandi kubbermangu Kroono mõiside ja waldo sissen jälle maa mõõtminne ja selletus peas tullema, sis ei woi kumbgi wasta saista. -

Ent muido ei woi kumbgi om(m)a wahhetamist katski murda, olgo kui peas ehk mõnne aja perrast ka tehtminne ollema; nink ütski kohhus ei woi ka sedda tetta, mes henne waiel leppingo kombel om tettu, peap iggawes mõllembilt poolt kestma. -

Wiimselt neide kümne ponktiga om(m)a mõllemba wäega häste rahho, nida kui siin protokollin saisap, nink kinnitawa sedda essi om(m)a käe alla kirjotamisse ja risti tõmbamisse läbbi; nink sedda sam(m)a wärki ka kiik külla perremehhe; nida kui een sedda protokolli Nr 56 neid kõrda pitte om nim(m)itedu. -

Kohto sädust möda mõllembide wahhetajide, kui ka külla perremeeste kuulden se sinnane protokoll ette kulutedu ja kiik sellega rahho. -

Ma wahhetaja: Jaan Käis

                        : Jaan Masik  XXX

Kohtowannemb, J Pihho

Kohtomees, Johann Keerd  XXX

abbikohtomees, Michel Kurwitz  XXX

kohtomees, Karel Kooskora  XXX

Külla wöörmöndre, Josep Kurwitz  XXX

                   Kirjotaja, J, Käis