Puddeli Jaan Reika kaibas, et 4. Mail s. a. kui nemma Peterburgi teed teggemast tulnu, ta jänu söötma Jama-kõrtsi ette Hendrik Kilakiga, ühhe körraga tulnu linna poolt kangest ajaden Juhkum Suurmõts nink tahtnu temma hobbest loga küüdsega ärrä tappa, lönu mokka katski. Tal olnu 2 näddalit hobbene haige ja pruuknu ühte ehk töist rohto ehk 1 rubli eest rohto, 1 näddal olli hopis haige töine näddale olli weidi parremb, agga 2 näddalet ei woinu hobbest pruki, enne kui terwis sanu - selleperrast nõuda ta 25 rubla makso leppimisse wisil. Tunnistaja olla tal Hendrik Kilak ja Johan (Suurmõts) Mutso ja Joh. Nühkaja.
Kaewataw Juhkum Suurmõts wabbandas, et meije tullime Peter Aljoga ühhes, minno hobbene olli wehmris ja temma hobbene olli päporskin - es sõida mitte ruttu, nink ei tija ka kas Jaan Reika hobbesele, kes Jama kõrtsi jures seisis, külge puttus ehk mitte, te pääl ennege ajanu kaebaja Jaan Reika minnole järge, piddi minno hobbese kinni ja teggi tülli. minna arwan wist selle perrast et meije enne linna kauba jures ütstöise wastasest saime.
1. Tun. Hendrik Kilak, Kastrest tunnistas, meije Jaan Reikaga saime to körd Jama kõrtsi jures te weren, siis tulli Juhkum Suurmõts kõwwaste ajaden linnast nink ajas loga küüdsega Jaan Reika hobbese mokka katski, iggeme sissest poolt olliwa ka katski - hamba olliwa kül kiik suun. Kui paljo se hobbene haige olnu, sedda minna ei tija.
2. Tunnistaja Johan Mutso Kastrest tunnistas: kui meije sõitsime wannembaga, jäi Jaan Reika, kaebaja, Jama kõrtsi jure söma, nink ei tija minna muud, kui te pääl sõitis temma kaebaja järrele nink ajas Juhkum Suurmõtsale risti ette, siis minna näggin et temma hobbesel su päält ja sissest werrine olli, hamba olliwa kül suun. Juhkum ähwardas Jaan Reikale rinnust kinni wõtten näidata.
3. Tunnistaja Johan Nühkaja Kastrest tunnistas: weikesse kõrtsi pires sõitis kaebaja Juhkumile järge, tüllitsiwa sääl, hobbesele lömist minna es näe, ennege hobbesel olli ni kui nahha mokka päält mahha läinud.
4. Tun. Jaan Serre Kastrest ei ütle middagi sest asjast teda et ta sääl ei olnu.
Moisteti: Et kunna kaebaja Jaan Reikal muud kahjo ei olle sündinu, kui ennege hobbese mokka hawatu ja hobbene nüüd jälle terwe ja tal suremba kahjo ülle ka tunnistust ei olle, siis olles kaewatawa Juhkum Suurmõtsal, selle eest et ta ilm ette kaemada sõitnu 1 R sija waeste lati ja 1 R kaebaja Jaan Reikale arwatu rohho rahha maksa.
Se otsus sai kohto käijile sel 11. Junil 1876 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja k. k. suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud. Kaebaja Jaan Reika andis tänna ülles suremba kohhut käija.
/:2715:/
Kohtomees Jaan /:Reika:/ Kärik
Kohtomees Karl Prakel
Kohtomees Hendrik Thür
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Puddeli Jaan Reika kaibas, et 4. Mail s. a. kui nemma Peterburgi teed teggemast tulnu, ta jänu söötma Jama-kõrtsi ette Hendrik Kilakiga, ühhe körraga tulnu linna poolt kangest ajaden Juhkum Suurmõts nink tahtnu temma hobbest loga küüdsega ärrä tappa, lönu mokka katski. Tal olnu 2 näddalit hobbene haige ja pruuknu ühte ehk töist rohto ehk 1 rubli eest rohto, 1 näddal olli hopis haige töine näddale olli weidi parremb, agga 2 näddalet ei woinu hobbest pruki, enne kui terwis sanu - selleperrast nõuda ta 25 rubla makso leppimisse wisil. Tunnistaja olla tal Hendrik Kilak ja Johan (Suurmõts) Mutso ja Joh. Nühkaja.
Kaewataw Juhkum Suurmõts wabbandas, et meije tullime Peter Aljoga ühhes, minno hobbene olli wehmris ja temma hobbene olli päporskin - es sõida mitte ruttu, nink ei tija ka kas Jaan Reika hobbesele, kes Jama kõrtsi jures seisis, külge puttus ehk mitte, te pääl ennege ajanu kaebaja Jaan Reika minnole järge, piddi minno hobbese kinni ja teggi tülli. minna arwan wist selle perrast et meije enne linna kauba jures ütstöise wastasest saime.
1. Tun. Hendrik Kilak, Kastrest tunnistas, meije Jaan Reikaga saime to körd Jama kõrtsi jures te weren, siis tulli Juhkum Suurmõts kõwwaste ajaden linnast nink ajas loga küüdsega Jaan Reika hobbese mokka katski, iggeme sissest poolt olliwa ka katski - hamba olliwa kül kiik suun. Kui paljo se hobbene haige olnu, sedda minna ei tija.
2. Tunnistaja Johan Mutso Kastrest tunnistas: kui meije sõitsime wannembaga, jäi Jaan Reika, kaebaja, Jama kõrtsi jure söma, nink ei tija minna muud, kui te pääl sõitis temma kaebaja järrele nink ajas Juhkum Suurmõtsale risti ette, siis minna näggin et temma hobbesel su päält ja sissest werrine olli, hamba olliwa kül suun. Juhkum ähwardas Jaan Reikale rinnust kinni wõtten näidata.
3. Tunnistaja Johan Nühkaja Kastrest tunnistas: weikesse kõrtsi pires sõitis kaebaja Juhkumile järge, tüllitsiwa sääl, hobbesele lömist minna es näe, ennege hobbesel olli ni kui nahha mokka päält mahha läinud.
4. Tun. Jaan Serre Kastrest ei ütle middagi sest asjast teda et ta sääl ei olnu.
Moisteti: Et kunna kaebaja Jaan Reikal muud kahjo ei olle sündinu, kui ennege hobbese mokka hawatu ja hobbene nüüd jälle terwe ja tal suremba kahjo ülle ka tunnistust ei olle, siis olles kaewatawa Juhkum Suurmõtsal, selle eest et ta ilm ette kaemada sõitnu 1 R sija waeste lati ja 1 R kaebaja Jaan Reikale arwatu rohho rahha maksa.
Se otsus sai kohto käijile sel 11. Junil 1876 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja k. k. suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud. Kaebaja Jaan Reika andis tänna ülles suremba kohhut käija.
/:2715:/
Kohtomees Jaan /:Reika:/ Kärik
Kohtomees Karl Prakel
Kohtomees Hendrik Thür
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
