Jaan Pajos Peningi wallast kaebab: Mina tõin Loo murrust kiriku kiwa ja unustasin oma kuue sinna maha, ning saatsin oma wenna Jakobi sinna (murdu) kuube ära tooma, tema aga ei ole mitte kuube leidnud. Mina läksin ise sinna ja küsisin murru meeste kääst kas teie olete ühte kuube siin näinud, nemad aga ütlesid siin oli kül üks kuub, meie läksime lõunat sööma ja peale selle ei tea meie temast (kuuest) midagi kuid aga õhtu leidsime et ta kadund oli.

Loo peremehe poeg aga käinud kuube seal ja tahtnud ta ära wiia, et siis teine pääw teda tema omaniku kätte anda, aga murru mehed ei ole mitte lasknud, öölnud et see on meie kuub.

Murru mehed, nimelt Adam Klied Tallinnast kutsuti ette, tema kääst sai küsitud kas ta kuube näinud, tema ütles: mina nägin kül et kuub seal oli ja lõunale minnes küsis weel Loo peremehe weike poeg Johan Kuusmann, kelle see kuub on, mina aga ütlesin walletades poisile see on minu. Peale selle ei tea ma muud kedagi kuuest kui et (leidsin) nägin et ta õhtu mitte enam seal ei olnud.

Teine murru mees Kotlep Sinikas tunnistas seda sama moodi.

Johan Kuusmanni isa Kustas tunnistas: et tema poeg olla töö mehi sööma (lõunale) kutsunud ja näinud et kuub seal olnud ja ka kuulnud et Adam Klied öölnud et see tema kuub olla ja et kuub sinna jäänud.

Kohus mõistis et A. Klied masab Jaan Pajosele poole kuube 350 kop. sellepärast, et oli öölnud, et kuub tema olla mis ommeti tema ei olnud.

/Mõistus täidetud/

Kohtu wanem: Nigolas Miilberg XXX

Abimehed: Adu Mikelsen XXX Adu Maar XXX

kirjutaja: P. Kallas (allkiri)