Perremees Karl Prakel kaibas, et ta nõudnu kaera külwi ajal maggasi aidamehhe Hendrik Kommusare käest seemnist 9 wakka kaero maggasist, wallawannemb Karl Serre lubbanu, ent se aidamees Waino Hend. Kommusar ei andnu, nüüd jänu põld temmal 4 w. külwist külwmada jänu 5 w. olles pruki wõtnu. Ta nõuda temma käest selle järrele puduwa 4 wakka kaera külw, ni kui kohhus arwab, päle se õlle ja agganad.
Kaewataw Hendrik Kommusare wabbandas, et wallawannemb andis minnole jo enne sedda se käsk, ette kaeda, kellel jo paljo wõlgo woetu, mitte ülle jõuwo anda, kunna kaewatawal jo 93 zetweriku = 35 wakka ärrä woetu olnu, siis minna ütlesin temmale, kui ta weel tahtis maggasis kaero wõtta: oda ni kaua kui wallawannemb tulleb, kes praegu moisawallitseja man olli, ehk jälle: küssi wöörmündride Peter Kressi ja Jaan Reinoldi käest, kes aidas olliwa wannemba assemel ja kes ka minno keeldsiwa, mitte ni paljo et ülle jõuwo saab, wilja laenust anda. Kaebaja wöörmündride käest es küssi, ei ka wallawannemba käest, kes ka warsti senna tulli, ennege läts aidast wälja, nink nõudis trotsimisse wisil minno käest kaero. Tolsammal päiwal essite wõttis ta 4 1/2 w. kaero, kui ta olles wannemba käest küssinu, siis olles ta ka sanu, kes temmal ka pakkus kui ta senna tulli, ent temma es wõtta nink nakkas nüüd kiuso ajama.
Kaebaja Karl Prakel wastutas selle päle, et ta olles kül wannemba käest küssinu, kui kaera seme seni ei olles otsa sanu. Wöörmündride käest ei pruuknu ta küssida.
Wöörmünder Jaan Reinold ja aidamees Hendrik Kommusar tõendasiwa, et maggasin weel praegu kaero mis mahha woida külwa, sedda teedwa wallan paljo korjatu kaera semend maggasin ei olnu, mis maggasin om, kaswada kiik.
Ennine wannemb Michel Tiro tunn., et üks körd aggali külla mehhed tõiwa maggasihe makso karo mis weidi parremba olliwa, n. saiwa essierralde pantud, ent mu kaera saiwa kiik ühte pantud. Kui maggasis suremb ruum olles siis wois weel parrembad wilja essi erralde panda, ent nüüd et ruum kitsas, ei olle sedda woimalik.
Kaebaja Karl Prakel ütles, et ta 24 wakka kaero mahha jo külwnu n. tahtnu 4 w. weel külwa n. sel modul külwmada jänu. Üle kige sanu ta jo kül 39 1/2 w. kaero, 35 w. parrembast pallunu se wiimne laen 4 1/4 w. halwembast, mis ta ärrä jahwatanu hobbestele.
Wannemb ei olle tänna siin, ent enne ütles, et kaebaja unrehti kaebata, - kunna kaebaja tolsammal päiwal 4 1/2 w. kaero sanu, kui ta olles küssinu, olles ta weel woinu sada.
Moisteti: Et Kaebaja Karl Praakle omma kaebussega rahhule jäda olles, kunna weel praegu maggasis kaero mis paljo töisi seemnist mahha külwnu, ja temma ka küllalt jo semend sanu n. weel tol sammal päiwal 4 1/2 w. kaero sanu, 4 w. seemnist ennege talle tarwis läinud, mis olles seemnist wiljand olnu n. 1/2 w. weel pruki järrele jänu - prugi tarbis olles ta päle se ka weel woinu sada ni paljo kui talle tarwis ehk kui taggasi maksa olles woinu.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 27. Augustil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaebaja Karl Praklile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes ülles andis surembad kohhut käija.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Kärik Karl Tattrik
Kirj. F. Thal <allkiri>.
Perremees Karl Prakel kaibas, et ta nõudnu kaera külwi ajal maggasi aidamehhe Hendrik Kommusare käest seemnist 9 wakka kaero maggasist, wallawannemb Karl Serre lubbanu, ent se aidamees Waino Hend. Kommusar ei andnu, nüüd jänu põld temmal 4 w. külwist külwmada jänu 5 w. olles pruki wõtnu. Ta nõuda temma käest selle järrele puduwa 4 wakka kaera külw, ni kui kohhus arwab, päle se õlle ja agganad.
Kaewataw Hendrik Kommusare wabbandas, et wallawannemb andis minnole jo enne sedda se käsk, ette kaeda, kellel jo paljo wõlgo woetu, mitte ülle jõuwo anda, kunna kaewatawal jo 93 zetweriku = 35 wakka ärrä woetu olnu, siis minna ütlesin temmale, kui ta weel tahtis maggasis kaero wõtta: oda ni kaua kui wallawannemb tulleb, kes praegu moisawallitseja man olli, ehk jälle: küssi wöörmündride Peter Kressi ja Jaan Reinoldi käest, kes aidas olliwa wannemba assemel ja kes ka minno keeldsiwa, mitte ni paljo et ülle jõuwo saab, wilja laenust anda. Kaebaja wöörmündride käest es küssi, ei ka wallawannemba käest, kes ka warsti senna tulli, ennege läts aidast wälja, nink nõudis trotsimisse wisil minno käest kaero. Tolsammal päiwal essite wõttis ta 4 1/2 w. kaero, kui ta olles wannemba käest küssinu, siis olles ta ka sanu, kes temmal ka pakkus kui ta senna tulli, ent temma es wõtta nink nakkas nüüd kiuso ajama.
Kaebaja Karl Prakel wastutas selle päle, et ta olles kül wannemba käest küssinu, kui kaera seme seni ei olles otsa sanu. Wöörmündride käest ei pruuknu ta küssida.
Wöörmünder Jaan Reinold ja aidamees Hendrik Kommusar tõendasiwa, et maggasin weel praegu kaero mis mahha woida külwa, sedda teedwa wallan paljo korjatu kaera semend maggasin ei olnu, mis maggasin om, kaswada kiik.
Ennine wannemb Michel Tiro tunn., et üks körd aggali külla mehhed tõiwa maggasihe makso karo mis weidi parremba olliwa, n. saiwa essierralde pantud, ent mu kaera saiwa kiik ühte pantud. Kui maggasis suremb ruum olles siis wois weel parrembad wilja essi erralde panda, ent nüüd et ruum kitsas, ei olle sedda woimalik.
Kaebaja Karl Prakel ütles, et ta 24 wakka kaero mahha jo külwnu n. tahtnu 4 w. weel külwa n. sel modul külwmada jänu. Üle kige sanu ta jo kül 39 1/2 w. kaero, 35 w. parrembast pallunu se wiimne laen 4 1/4 w. halwembast, mis ta ärrä jahwatanu hobbestele.
Wannemb ei olle tänna siin, ent enne ütles, et kaebaja unrehti kaebata, - kunna kaebaja tolsammal päiwal 4 1/2 w. kaero sanu, kui ta olles küssinu, olles ta weel woinu sada.
Moisteti: Et Kaebaja Karl Praakle omma kaebussega rahhule jäda olles, kunna weel praegu maggasis kaero mis paljo töisi seemnist mahha külwnu, ja temma ka küllalt jo semend sanu n. weel tol sammal päiwal 4 1/2 w. kaero sanu, 4 w. seemnist ennege talle tarwis läinud, mis olles seemnist wiljand olnu n. 1/2 w. weel pruki järrele jänu - prugi tarbis olles ta päle se ka weel woinu sada ni paljo kui talle tarwis ehk kui taggasi maksa olles woinu.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 27. Augustil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaebaja Karl Praklile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes ülles andis surembad kohhut käija.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Kärik Karl Tattrik
Kirj. F. Thal <allkiri>.
