Wisse tallo perremees Johan Werrew kaibas, et ta andnu Jürripäiw 1876 Kusta Jaasi kätte omma rendi tallo Wisse Moisawallitsusse teedmissen rendi päle, nink teinud nemma henne wahhel se lepping, et ta, Johann Werrew 1 aasta kunni omma kontrakti lõppeni 23. Aprilini 1877 ka sääl tallos ellada woib nink perremehhe nimme kannas ni kui se kontrakt kässeb ja moisat wasta ka kontrakti täitmissed wastutama piddada, - päle se leppinu nink lubbanu Kusta Jaas rendi terminil iggakord se maja rent temma kätte maksa moisahe wija, ja selle eest et ta säratse tingimissega Kusta Jaasele se tallo ühhest ajastast andnu piddanu ta 100 rubla temmale maksma, kellest 99 rubla ta kül jo maksnu, ent renti 2 pole selle aasta eest ta maksa ei tahta 82 rubla, selleperrast et tinnawo rukki hukka läinud, ni kui iggas kohhas. Selle leppingu jures olla weel tunnistaja Jaan Laur ja Hans Freijberg Kaagwerest. Ta palluda sedda renti temma käest wälja nõuda.
Kaewataw Kusta Jaas wastutas küssimisse päle, et meije lepping kül ni olli, se tallo rent ja päle se 100 rubla leppingo rahha Johan Werrewale maksa, ent kunna nüüd tinnawo rukki ta sest tallost ei sanu ja ta ka temma tüttard naisest ei sada ni kui ta lootnu, siis ei woida temmale leppingo järrele sedda 100 rubla maksa, ent kunna se jo maksetu, siis pean minna rendi rahhast kinni. Tinnawo maja sagi sain minna kül henda kätte "ja kunna moisa sure tingimisse wastsen kontraktin pandnu, pean minna tullewa Jürripäiwast wälja minnema nink kiik kullo ühhe aastaga kaotama.
Kaebaja Johan Werrew arwas, et tullewa Jürripäiwast woida Kusta Jaas moisa käest se tallo henda nimme päle kaubelda, kui ta sedda ei tahha, siis woida ta temma eest moisa käest sädusse järrele ehhitusse tassominne, kui ukse henge ja akna etc. kiik üksi perrida, kelle maksost ta, Johan Werrew, hendale middagi ei nõuda, ennege piddada ta, Kusta Jaas, se tallo ni kui kontrakt kässeb tullewa Jürripäiwani sedda tallo täitsa ellajidega ja kiik täitsast piddama, et käest andmisse ajal moisal märastki kaebdust ei olle, kunna ta, Johan Werrew, jo nüüd Tartohe ellama minna piddada, et nemma pikkemb sääl tallos ühhes ellada ei sündida.
Moisteti: Et Kusta Jaasel omma leppingo järrele ka se töine pool selle aasta renti 82 rubla terminil wälja maksa nink ei woi ta sedda 100 rubl. leppingu rahha mis ta selle tallo eest maksnu, ennamb taggasi pärrida, sest et ta selle ma sagi sanu etc - peas ollema, et ta Kusta Jaas moisa käest sedda tallo ei tahha wõtta, siis saab ta selle käestandmisse jures säduslik tassominne ehhituste eest ni kui ennine perremees Johan Werrew sedda lubbas hendale, ennege peab ta selle tallo Kontrakti järrele se tallo käest andma ja wastutas kige kahjo eest - kunna Johan Werrew linna ärrä lähhab.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 15. Oktobril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja Kusta Jasele suremba k. k. t. õppusse kirri antud, kes ülles andis sel 15. Oct. s. a. surembad kohhut käija.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Kärik Karl Prakel
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Wisse tallo perremees Johan Werrew kaibas, et ta andnu Jürripäiw 1876 Kusta Jaasi kätte omma rendi tallo Wisse Moisawallitsusse teedmissen rendi päle, nink teinud nemma henne wahhel se lepping, et ta, Johann Werrew 1 aasta kunni omma kontrakti lõppeni 23. Aprilini 1877 ka sääl tallos ellada woib nink perremehhe nimme kannas ni kui se kontrakt kässeb ja moisat wasta ka kontrakti täitmissed wastutama piddada, - päle se leppinu nink lubbanu Kusta Jaas rendi terminil iggakord se maja rent temma kätte maksa moisahe wija, ja selle eest et ta säratse tingimissega Kusta Jaasele se tallo ühhest ajastast andnu piddanu ta 100 rubla temmale maksma, kellest 99 rubla ta kül jo maksnu, ent renti 2 pole selle aasta eest ta maksa ei tahta 82 rubla, selleperrast et tinnawo rukki hukka läinud, ni kui iggas kohhas. Selle leppingu jures olla weel tunnistaja Jaan Laur ja Hans Freijberg Kaagwerest. Ta palluda sedda renti temma käest wälja nõuda.
Kaewataw Kusta Jaas wastutas küssimisse päle, et meije lepping kül ni olli, se tallo rent ja päle se 100 rubla leppingo rahha Johan Werrewale maksa, ent kunna nüüd tinnawo rukki ta sest tallost ei sanu ja ta ka temma tüttard naisest ei sada ni kui ta lootnu, siis ei woida temmale leppingo järrele sedda 100 rubla maksa, ent kunna se jo maksetu, siis pean minna rendi rahhast kinni. Tinnawo maja sagi sain minna kül henda kätte "ja kunna moisa sure tingimisse wastsen kontraktin pandnu, pean minna tullewa Jürripäiwast wälja minnema nink kiik kullo ühhe aastaga kaotama.
Kaebaja Johan Werrew arwas, et tullewa Jürripäiwast woida Kusta Jaas moisa käest se tallo henda nimme päle kaubelda, kui ta sedda ei tahha, siis woida ta temma eest moisa käest sädusse järrele ehhitusse tassominne, kui ukse henge ja akna etc. kiik üksi perrida, kelle maksost ta, Johan Werrew, hendale middagi ei nõuda, ennege piddada ta, Kusta Jaas, se tallo ni kui kontrakt kässeb tullewa Jürripäiwani sedda tallo täitsa ellajidega ja kiik täitsast piddama, et käest andmisse ajal moisal märastki kaebdust ei olle, kunna ta, Johan Werrew, jo nüüd Tartohe ellama minna piddada, et nemma pikkemb sääl tallos ühhes ellada ei sündida.
Moisteti: Et Kusta Jaasel omma leppingo järrele ka se töine pool selle aasta renti 82 rubla terminil wälja maksa nink ei woi ta sedda 100 rubl. leppingu rahha mis ta selle tallo eest maksnu, ennamb taggasi pärrida, sest et ta selle ma sagi sanu etc - peas ollema, et ta Kusta Jaas moisa käest sedda tallo ei tahha wõtta, siis saab ta selle käestandmisse jures säduslik tassominne ehhituste eest ni kui ennine perremees Johan Werrew sedda lubbas hendale, ennege peab ta selle tallo Kontrakti järrele se tallo käest andma ja wastutas kige kahjo eest - kunna Johan Werrew linna ärrä lähhab.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 15. Oktobril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja Kusta Jasele suremba k. k. t. õppusse kirri antud, kes ülles andis sel 15. Oct. s. a. surembad kohhut käija.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Kärik Karl Prakel
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
