Otu Bender kaebas, et Johan Reks'i siga olla tema odra seemne peale läinud, tema ajanud ta (sea) kinni ja saatnud tema peremehele kasku looma järele tulla. See aga tulnud ööse pärast need teda unest ülesse, mis peale tema ennast haigeks ehmatanud.

Johan Reks kutsuti ette, tema ütles et ta mitte ööse waid õhta kello 9 ajal sea järele läinud. Ka ei olla tema sugugi teist ehmatada tahtnud, waid hüüdnud eemalt hoone ukse pealt (kus teine sees maganud) palunud teda ülesse tõusta ja siga kätte andma tulla. See ei olla aga mitte siga kätte annud sellest hoolimata, et tema kül nõutud trahwi raha pakkunud. Teine hommiku tellinud ta tallitaja ja see tulnud ja lasknud sea kätte anda, kahju mis siga teinud, ei ole O. Bender mitte neile näidanud. Seda tunnistas tallitaja ise ka õigeks.

Otsus: Otu Bender ei ole mitte Tal. r.s.r. § 1122 järele oma kahju üles takseeridalasknud, selle pärast ei wõi temale mitte kahju tasumist mõista. Et Joh. Reks teda haigeks ehmatanud, ei tea enne otsuse alla wõtta, kui Bender tohtri tunnistust selle üle on toonud.

Wiimaks maksab Joh. Reks 20 kop. sea pealt walla laeka Tal. r.s.r. § 1118 järele.