Tõnis Rosileht kaebab et tema poeg Hans ei olle mitte tema wasto kui lapse kohus on. Minnewa kewadi on annud tema kohha poia kätte et poeg piddi andma keik mis isal tarwis on. Linaseemnid on issa tale anud üks wak laenuks, ja poeg on isale 5 rubla anud mis eest isa omale riet on ostnud poeg on aga arwanud sedda rahha pearahha eest, ja poia naene sõimama teda moonakaks. 

Poeg Hans wabandab ennast et tema ei olla Kuidagi wiisi issa alwaste pidanud agga isa peab tema naist soimama mis ülle tema naine nutma peab.

/peakohtumehe allkiri/