Jaan Jakobi, Tatrust, Ratuse ulits ?? Michel Walgerist No 35 tulli ette, kaibas et tal warrastud 5 aasta eest, 9. Mail 1872 kui ta Ahja wallas perremees olnu, rehhe alt tallist hobbune ärrä, walskjas werrew ruun, siis 7 aastane kattesa sissen, essi 2 aasta eest Tartust küündle ladelt 55 rubla eest ostnu, kellel kurrapool kingi pääl hanna kõrwas üks raggotu arw 1/2 ümarkunne, kurrapoolne taggomenne jalg hõrgasist sadik walge, ja selle kabbi walge, kelle küllen sissen pool must joon, lühhikenne paks lakk kurra poole pääl, lühhikesse ümmarkussed kõrwat, sõitmisse pääl taggomessed jallat hargis ja hoita henda wähha töise pole päle kõwwast. Nüüd andnu temmale Kusta Terrell, kes ka Ahjamees ja tinnawo Kaagwerest Tartuhe ellama läinud teada, et Mäksa talloperremehhel Kikka tallos Karl Hangol just nisuggune hobbene, selle pääle tulnu ta minnewa pühhapäiw senna kaema, nink leidnu ka tõest sedda omma ollewad, kas ta sedda warrastanu ehk ostnu, ta ei teada, enge palluda ta sedda kui omma kätte moista, et se hobbene tõeste temma omma, woida Ahja mehhed Hendrik Tiisler ja Josep Lokk selle ülle tunnistust anda, kedda ta ka tänna sija kohto ette tunnistajast ühhes toonu.
Kutsuti ette:
1. Tunnistaja Hendrik Tiisler, Ahjalt, kes tunnistas küssimisse pääle: minna tijan, et Jaan Jakobil kellega minna Ahjal ütten majan kui poolema mehhe ellasime 1872 aastal üks walskjas werrew ruun ärrä warrastedi, kes jooskmisse pääl takkast jalge lajal hojab, liht kurra poole pääl, kurra pole puusa pääl üks arm, kurrapoolne taggomenne kabbi walge, kellel sisse pool üks must joon - kas pikkuti wai risti ei olla melen, sabbal ja lakkal walgid jõhwi sees, keskmenne suur, minnol warrastedi to körd ühtlaisi wankrit ärrä ent Jaan Jakobil hobbene, kui minna sedda hobbest nähha saas tunnes minna sedda kohhe ärrä, rohkemb märki temmal ei olle. Kui Hendrik Tiislerile sedda hobbest wimati selle kohto poolt näitadi, siis ütles ta, et se on tõeste Jaan Jakobi omma, minna woin selle ülle wandu.
2. Tunnistaja Josep Lokk, Ahjalt, tunnistas: minna ollin to körd Ahjal kaebaja Jaan Jakobi sullane, teggin essi selle hobbesega tööd mis temmal 1872 aastal ärrä warrastedi nink tunnen sedda selgest, walskjas ruun, kellel kurrapolise perse lu pääl 1 raggotu arw, kurrapoline taggomenne jalg jakkust sadik walge, ja se kabbi walge, aindi walgemb kui töiset kabja keskminne liht weidi punnasemb kui muido, kurra poole pääl, werrew hand, hojab sedda kül õkwa kui sõidab, ent taggometse jallad hojab sõidu pääl harki, muud märki ei olle, - ennege 1 must joon kurrapolise taggomtse walge kabja sisse, sissen pool. Kui temmale wiimat sedda hobbest selle kohto poolt näitadi, siis ütles ta, minna woin selle ülle wandu, et se on sesamma Jaan Jakobi hobbene.
Kaewataw Karl Hango, perremees Mäksalt, ütles wälja küssimisse pääle: minna ostsin se hobbene 4 aasta eest Kallaste ladelt ühhe Mustwe wennelasse käest, nimme minna kül ei tija, ehk näo perra ärrä tunnes kui nähha saas, kes ütles süggisel 1872 aastal 60 rubla eest 8 aastat wanna ostnu olla. Mäksa perremehhet Juhkum Suurmõts ja Johann Kibbal, kes wiimnenüüd wennemaal, ostsiwa minnoga ühtlaisi ka säält hobbese, ja woida need ja paljo muid tunnistada et minna se hobbese ostnu ollen ilm teedmada, et ta warrasteda piddi ollema. Sel hobbesel kül säratse kaibaja Jaan Jakobi ülles antu märgi omma, siski weidi wahhet, walskjas werrew, kelle karwal ka weidi walget karwo sissen, ja üks taggumenne jalg jakkust jämmemb kui töine, mis Jaan Jakobi ei olle ülles andnu, ka hojab ta sabba, kui sõidab õkwa, mitte kõwwerast ni kui ülles antu,
Kunna märgide ülles andminne mitte koggoni ühte ei sündinu, siis nõudis kohhus Jaan Jakobi käest, kas tal weel töisi tunnistajast ülles anda olles, kes selle päle ülles andis Johan Kripson ja Josep Kurg Ahjalt.
Moisteti: Et need weel üllesantud tunnistajad Ahjalt Johan Kripson ja Josep Kurg Ahjalt ka 13. Maist ette kutsu ja Jaan Jakobil Tarto politsei kohtost üts tunniskirri märgide ülle ette tuwwa, kellele ta kui hobbene warrastud üllesandnu wälja trommeldada.
Se otsus sai k. k. kulutud.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Jaan Jakobi, Tatrust, Ratuse ulits ?? Michel Walgerist No 35 tulli ette, kaibas et tal warrastud 5 aasta eest, 9. Mail 1872 kui ta Ahja wallas perremees olnu, rehhe alt tallist hobbune ärrä, walskjas werrew ruun, siis 7 aastane kattesa sissen, essi 2 aasta eest Tartust küündle ladelt 55 rubla eest ostnu, kellel kurrapool kingi pääl hanna kõrwas üks raggotu arw 1/2 ümarkunne, kurrapoolne taggomenne jalg hõrgasist sadik walge, ja selle kabbi walge, kelle küllen sissen pool must joon, lühhikenne paks lakk kurra poole pääl, lühhikesse ümmarkussed kõrwat, sõitmisse pääl taggomessed jallat hargis ja hoita henda wähha töise pole päle kõwwast. Nüüd andnu temmale Kusta Terrell, kes ka Ahjamees ja tinnawo Kaagwerest Tartuhe ellama läinud teada, et Mäksa talloperremehhel Kikka tallos Karl Hangol just nisuggune hobbene, selle pääle tulnu ta minnewa pühhapäiw senna kaema, nink leidnu ka tõest sedda omma ollewad, kas ta sedda warrastanu ehk ostnu, ta ei teada, enge palluda ta sedda kui omma kätte moista, et se hobbene tõeste temma omma, woida Ahja mehhed Hendrik Tiisler ja Josep Lokk selle ülle tunnistust anda, kedda ta ka tänna sija kohto ette tunnistajast ühhes toonu.
Kutsuti ette:
1. Tunnistaja Hendrik Tiisler, Ahjalt, kes tunnistas küssimisse pääle: minna tijan, et Jaan Jakobil kellega minna Ahjal ütten majan kui poolema mehhe ellasime 1872 aastal üks walskjas werrew ruun ärrä warrastedi, kes jooskmisse pääl takkast jalge lajal hojab, liht kurra poole pääl, kurra pole puusa pääl üks arm, kurrapoolne taggomenne kabbi walge, kellel sisse pool üks must joon - kas pikkuti wai risti ei olla melen, sabbal ja lakkal walgid jõhwi sees, keskmenne suur, minnol warrastedi to körd ühtlaisi wankrit ärrä ent Jaan Jakobil hobbene, kui minna sedda hobbest nähha saas tunnes minna sedda kohhe ärrä, rohkemb märki temmal ei olle. Kui Hendrik Tiislerile sedda hobbest wimati selle kohto poolt näitadi, siis ütles ta, et se on tõeste Jaan Jakobi omma, minna woin selle ülle wandu.
2. Tunnistaja Josep Lokk, Ahjalt, tunnistas: minna ollin to körd Ahjal kaebaja Jaan Jakobi sullane, teggin essi selle hobbesega tööd mis temmal 1872 aastal ärrä warrastedi nink tunnen sedda selgest, walskjas ruun, kellel kurrapolise perse lu pääl 1 raggotu arw, kurrapoline taggomenne jalg jakkust sadik walge, ja se kabbi walge, aindi walgemb kui töiset kabja keskminne liht weidi punnasemb kui muido, kurra poole pääl, werrew hand, hojab sedda kül õkwa kui sõidab, ent taggometse jallad hojab sõidu pääl harki, muud märki ei olle, - ennege 1 must joon kurrapolise taggomtse walge kabja sisse, sissen pool. Kui temmale wiimat sedda hobbest selle kohto poolt näitadi, siis ütles ta, minna woin selle ülle wandu, et se on sesamma Jaan Jakobi hobbene.
Kaewataw Karl Hango, perremees Mäksalt, ütles wälja küssimisse pääle: minna ostsin se hobbene 4 aasta eest Kallaste ladelt ühhe Mustwe wennelasse käest, nimme minna kül ei tija, ehk näo perra ärrä tunnes kui nähha saas, kes ütles süggisel 1872 aastal 60 rubla eest 8 aastat wanna ostnu olla. Mäksa perremehhet Juhkum Suurmõts ja Johann Kibbal, kes wiimnenüüd wennemaal, ostsiwa minnoga ühtlaisi ka säält hobbese, ja woida need ja paljo muid tunnistada et minna se hobbese ostnu ollen ilm teedmada, et ta warrasteda piddi ollema. Sel hobbesel kül säratse kaibaja Jaan Jakobi ülles antu märgi omma, siski weidi wahhet, walskjas werrew, kelle karwal ka weidi walget karwo sissen, ja üks taggumenne jalg jakkust jämmemb kui töine, mis Jaan Jakobi ei olle ülles andnu, ka hojab ta sabba, kui sõidab õkwa, mitte kõwwerast ni kui ülles antu,
Kunna märgide ülles andminne mitte koggoni ühte ei sündinu, siis nõudis kohhus Jaan Jakobi käest, kas tal weel töisi tunnistajast ülles anda olles, kes selle päle ülles andis Johan Kripson ja Josep Kurg Ahjalt.
Moisteti: Et need weel üllesantud tunnistajad Ahjalt Johan Kripson ja Josep Kurg Ahjalt ka 13. Maist ette kutsu ja Jaan Jakobil Tarto politsei kohtost üts tunniskirri märgide ülle ette tuwwa, kellele ta kui hobbene warrastud üllesandnu wälja trommeldada.
Se otsus sai k. k. kulutud.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
