Kutsumisse pääle tulliwa ette:
3. tun. Jaan Jakobi asjun Josep Kurg, Ahjalt, tunnistas: ni paljo minna mälletan, et 5 aasta eest Jaan Jakobil Ahjal 1 walskjas kõrb ruun, lühhikesse karwaga, ärrä warrastedi, kellel ühhe taggometse pole päle hanna kõrwas raggotu arm, kumma poole ei olle melen, muud märki minna ei moista ülles anda, kunna minna töise mehhe hobbest es moista tähhele panda, kui minna nähha saas sedda hobbest, siis minna saas näggema, kas ta minno silma kui Jaan Jakobi omma passis, - kui talle se hobbene näitadus sai, siis ütles ta: särane kül Jaan Jakobi hobbene olli.
4. tun. Johann Kripson, Ahjalt, tunnistas, minna tijan kül et Jaan Jakobil 5 aasta eest 1 keskmenne walskjas werrew ruun hobbene, lühhikesse karwaga ärrä warrastedi, kellel perse pääl üks raggotu arm, muud märki ei olle minnol melen. Kui talle sedda hobbest näitadi, ütles ta: se on Jaan Jakobi hobbene.
Jaan Jakobi ütles, et ta ei olle Tartu politsei käest warrastud hobbese wälja trommeldamisse ülle tähte sanu - et se ei olla ülles kirjotud.
1. Kaewatawa tun. Juhkum Suurmõts tunnistas: se hobbese ostis Karl Hango Kallaste ladelt, minna ollin ütten, Hendrik Kilter olli ka ladel, ja muid tee pääl paljogi näggijwa.
Se koggokonna kohhus leidis üllekaemisse man, et sel hobbesel pääle üllesantud märgised weel märki mis tunnistajad ja ommanik ei olle üllesandnu, 1 weike täht otslihhi all ja 1 kurra taggominne jalg jakkust jämmemb ja se raggotu arm mis üllesantu ümmarik, on harrolinne.
Moisteti: Kunna kül 4 tunnistajad sedda hobbest kaebaja Jaan Jakobi ommast tunnistiwa, agga siski ei sünni mõnnet üllesantu märgid selle hobbesega ühte, mis märgid kaebajast ei olle nimmetud, 1., et sel hobbesel ka weike walge täht otsa pääl lihhi al, 2., et sellel kurra taggometse jalla jakk jämmemb kui töine ja 3., et sellele ka weike must joon ülle sälja, ja ei woi kaebajale selleperrast siin se hobbene mitte kätte moistetud saada, kunna ka selge et kaewataw Karl Hango, kes ka enne õiglanne mees olnu, se hobbene ostnu mitte warrastanu ei olle, ent siiski jäetas kaebajale se lubba, omma ommandust suremban kohton wande läbbi tõendada, ja on seni Karl Hangol se hobbene allale hoita.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 13. Mail s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud. Kaebaja Jaan Jakobi andis sel 18. Mail s. a. ülles surembad kohhut käija, nink sai temmale selle tarbis õppusse kirri antud.
/:2171:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses
Kohtomees Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Kutsumisse pääle tulliwa ette:
3. tun. Jaan Jakobi asjun Josep Kurg, Ahjalt, tunnistas: ni paljo minna mälletan, et 5 aasta eest Jaan Jakobil Ahjal 1 walskjas kõrb ruun, lühhikesse karwaga, ärrä warrastedi, kellel ühhe taggometse pole päle hanna kõrwas raggotu arm, kumma poole ei olle melen, muud märki minna ei moista ülles anda, kunna minna töise mehhe hobbest es moista tähhele panda, kui minna nähha saas sedda hobbest, siis minna saas näggema, kas ta minno silma kui Jaan Jakobi omma passis, - kui talle se hobbene näitadus sai, siis ütles ta: särane kül Jaan Jakobi hobbene olli.
4. tun. Johann Kripson, Ahjalt, tunnistas, minna tijan kül et Jaan Jakobil 5 aasta eest 1 keskmenne walskjas werrew ruun hobbene, lühhikesse karwaga ärrä warrastedi, kellel perse pääl üks raggotu arm, muud märki ei olle minnol melen. Kui talle sedda hobbest näitadi, ütles ta: se on Jaan Jakobi hobbene.
Jaan Jakobi ütles, et ta ei olle Tartu politsei käest warrastud hobbese wälja trommeldamisse ülle tähte sanu - et se ei olla ülles kirjotud.
1. Kaewatawa tun. Juhkum Suurmõts tunnistas: se hobbese ostis Karl Hango Kallaste ladelt, minna ollin ütten, Hendrik Kilter olli ka ladel, ja muid tee pääl paljogi näggijwa.
Se koggokonna kohhus leidis üllekaemisse man, et sel hobbesel pääle üllesantud märgised weel märki mis tunnistajad ja ommanik ei olle üllesandnu, 1 weike täht otslihhi all ja 1 kurra taggominne jalg jakkust jämmemb ja se raggotu arm mis üllesantu ümmarik, on harrolinne.
Moisteti: Kunna kül 4 tunnistajad sedda hobbest kaebaja Jaan Jakobi ommast tunnistiwa, agga siski ei sünni mõnnet üllesantu märgid selle hobbesega ühte, mis märgid kaebajast ei olle nimmetud, 1., et sel hobbesel ka weike walge täht otsa pääl lihhi al, 2., et sellel kurra taggometse jalla jakk jämmemb kui töine ja 3., et sellele ka weike must joon ülle sälja, ja ei woi kaebajale selleperrast siin se hobbene mitte kätte moistetud saada, kunna ka selge et kaewataw Karl Hango, kes ka enne õiglanne mees olnu, se hobbene ostnu mitte warrastanu ei olle, ent siiski jäetas kaebajale se lubba, omma ommandust suremban kohton wande läbbi tõendada, ja on seni Karl Hangol se hobbene allale hoita.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 13. Mail s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud. Kaebaja Jaan Jakobi andis sel 18. Mail s. a. ülles surembad kohhut käija, nink sai temmale selle tarbis õppusse kirri antud.
/:2171:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses
Kohtomees Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
