Protokoll N 24 p. V sai käsile wõetud ja isa Hindreku ja poja Juhan Seereni sauna ja koha asi hoolega läbi kuulatud.
Tõnu Jaan Seren tuli ette ja ütles mina müüsin sauna Juhanile, aga ei mitte Hindrekile, kaup oli 60 rubla ja 55 rubla olen saanud, 5 rubla weel wolga - 45 rubla maksis Johan ja 10 rubla Hindrek. Sauna müüsin keige eestõigustega koha peale Juhanile - aga Hindrekule ma ei oleks teda ial müünud.
Juhan Seeren tõendas, et isa olla teda ähwardanud majast wälja wiskada ja sauna ja eest õiguse ärawõtta ja noorema wennale anda, ja ometi on se minu saun ja maksab mulle 441 rubla 40 kop. aga isal ei ole seal sees enam kui 10 rubla ja ühe kahe kuu tööpaawad. Juhan Seren ütles mina ei taha et keegi sealt äraläheb, mina tahan ikka ühtlaisi seal nendega seltsis elada ja omad noremaid hõdesi ja wendasi aidata kaelakandjaks kaswatada ja oma teenitud rahast puudulisel kombel ühtlaisi tarwituseks pruukida.
Hindrek Seren ütleb wälja, et tema ei ole ähwardanud, waid Johan tahab naist wõtta ja tema on keelanud, et ei tohi wõtta enne kui nooremad suurems saawad, et kui sa naise wõttad siis peame meie ehk Sina wälja minema, ega meie siis enam kokku ei leppi.
Kohus soowis neile leppitust isa ja poja wahel ja pani järgmiselt ette: § 1053-1154 põhjsuel jääb koha ja hoone eesõiguse poja Juhanile, isa Hindrek ei woi seda pojalt mitte wotta.
Poeg Juhan ei woi ka oma isa mitte teiste nooremattega wälja ajada, sest et isa raha ka seal sees on ja tööwaew.
Hindrek ei wõi mitte keelata Johanid naist wõtmast.
Ühtlaisi maksawad rendi mõisa ja ühtlaisi pruukiwad maad. Senniks jääb koha walitsus isa kätte kuniks isa terwe ja teenija on.
Peale selle Juhanile.
Et se mitte täitsa walla kohtu wõimuses ei ole, wõiwad Suurema kohtule kaebata.
/Leppisid isekeskis kohtu ees/
Protokoll N 24 p. V sai käsile wõetud ja isa Hindreku ja poja Juhan Seereni sauna ja koha asi hoolega läbi kuulatud.
Tõnu Jaan Seren tuli ette ja ütles mina müüsin sauna Juhanile, aga ei mitte Hindrekile, kaup oli 60 rubla ja 55 rubla olen saanud, 5 rubla weel wolga - 45 rubla maksis Johan ja 10 rubla Hindrek. Sauna müüsin keige eestõigustega koha peale Juhanile - aga Hindrekule ma ei oleks teda ial müünud.
Juhan Seeren tõendas, et isa olla teda ähwardanud majast wälja wiskada ja sauna ja eest õiguse ärawõtta ja noorema wennale anda, ja ometi on se minu saun ja maksab mulle 441 rubla 40 kop. aga isal ei ole seal sees enam kui 10 rubla ja ühe kahe kuu tööpaawad. Juhan Seren ütles mina ei taha et keegi sealt äraläheb, mina tahan ikka ühtlaisi seal nendega seltsis elada ja omad noremaid hõdesi ja wendasi aidata kaelakandjaks kaswatada ja oma teenitud rahast puudulisel kombel ühtlaisi tarwituseks pruukida.
Hindrek Seren ütleb wälja, et tema ei ole ähwardanud, waid Johan tahab naist wõtta ja tema on keelanud, et ei tohi wõtta enne kui nooremad suurems saawad, et kui sa naise wõttad siis peame meie ehk Sina wälja minema, ega meie siis enam kokku ei leppi.
Kohus soowis neile leppitust isa ja poja wahel ja pani järgmiselt ette: § 1053-1154 põhjsuel jääb koha ja hoone eesõiguse poja Juhanile, isa Hindrek ei woi seda pojalt mitte wotta.
Poeg Juhan ei woi ka oma isa mitte teiste nooremattega wälja ajada, sest et isa raha ka seal sees on ja tööwaew.
Hindrek ei wõi mitte keelata Johanid naist wõtmast.
Ühtlaisi maksawad rendi mõisa ja ühtlaisi pruukiwad maad. Senniks jääb koha walitsus isa kätte kuniks isa terwe ja teenija on.
Peale selle Juhanile.
Et se mitte täitsa walla kohtu wõimuses ei ole, wõiwad Suurema kohtule kaebata.
/Leppisid isekeskis kohtu ees/
