Rendi Kontraht.

Tehtud Leisu talu N 113 omaniku Hans Roosilehega rentniku Tõno Kärt [pliiatsiga nime kohale õrnalt kirjutatud - Jüri Lepp] wahel.

Mina Leisu talu N 113 omanik Hans Roosileht rendin kõik omad põllud mis üle Tallina  ja Wiljandi postmaantee Nõmme mõisa poole jookswad Tõno Kärth kätte ühe aasta peale, see on 23 Aprillist 1892 kuni 23 Aprillini 1893 ära, kus juures weel rentnikule Leisu lauda tagune õue aed praegusel wiisil ilma muutmata jäeb. -

§ 2.

Heina maadest saab rentnik Kart, nimelt Mustamatsi alt heinamaa ja Maalasti alune luht. -

§ 3.

Kõigi nende nimetatud maade eest maksab rentnik T. Kärth omaniku Hans Roosilehel aastas 150 [pliiatsis õrnalt - 130] rbl. (sada wiiekümmend rbl) renti poole aasta wiisi ja see on 20 Märtsil 100 [pliiatsis õrnalt - 65] rubla ja 15 Septembil 50 [pliiatsis õrnalt - 65] rbl. ette ära. -

§ 4.

Rentnikul pole luba heinu, õlga ega ka muud põhku ilma peremehe lubata müia ega lainata, ka ei tohi rentnik oma rendi maad ei terwelt ega jao kaupa mõne muu inimese kätte ära anda. -

§ 5.

Kõik õnnetused, mis rentnikul peks tulema, nii kui rahe saiud ja m. muud, kannab rentnik ilma, et peremehel sest osawõtmist oleks. -

§ 6.

Rentniku loomad käiwad peremehe loomadega ühes niihästi maal kui põllu peal. -

§ 7.

Kõrwalisteks ruumideks saab rentnik uus ait üks weike laut poole karjaajaga, rehe tuba teine nädal teise jaoks ja muud elamise ruumid kuidas peremehel wõimalik anda on. -

§ 8.

Rentnik peab üle talwesid oma 6 wana elajast 1 hobone ja weiksemaid loomi niipaljo kui wõimalik. -

§ 9. 

Rentnik peab peremehele kaks ülemaandi põldu kündi tagasi kundma ja nimelt suure sahaga ilma et selle eest tasumist oleks.

§ 10. 

Rentnik maksab wallapoolt peale pantud magasini maksu aga muudest maksudest kui ka tee sillutamisest jääb ta priiks

§ 11. -

Rentnik ei tohi wastu peremehe tahtmist ei mingi sugust peru tööd kambris ette wõtta ei ilma kllaasita suitsewaid lampisi põletada ega ka kedagi haisewaid asju toas pidada ehk wälja maha wisata elutoa lähedal, wastasel korral wõib peremees teda rehe tuppa elama sundida. - Peale selle ei tohi rentnik kedagi peremehe tahtmist wastu inimest oma juures pidada

§ 12.

Rentnik peab sõnniku maad, see on kesa wälja heaste harima, hea tugewa seemne sinna peale õigel ajal külwama ja nõnda palju sõnnikud kui peremehe poolt saab ette antud peab rentnik wälja widama. -

§ 13.

Kui rentnikul peaks tema loomade ülespidamisest mingisugust põhku kui ka hõlga üle jääma siis jääb see põllu kasuna maha, ilma et peremehel selle eest tasumist oleks. -

§ 14.

Ristikheinad, mis üle maantee wäljal peab rentnik kewade aegsaste gipas peale külima ja seemned mis peremees sinna külwanud, maksab rentnik tagasi ehk ka rahaga, 10 toopi, hind 35 cop. toop. -

§ 15.

Rentnikul ei ole luba peale peremehe õhtule jäämist laudas ega mujal ruumides tulega ümber käia. -

§ 16.

Rentnikul ei jäe mingisugust õigust metsaraiumiseks heinamaa kui ka karjama peal. -

Kabbalas 17 Märtsil 1892.

Rendiandja Hans Rosileht [allkiri]

Rentnik: Tõnno Kärt [allkiri]

1892 aastal 17 Märtsi kuu päewal sai seesinane rendi kontraht kohtu Eesistniku Hans Kasch ja kontrahi tegijate Hans Rosileht ja Tõnno Käärt juuresolekul etteloetud kontrahi (acti) raamatusse sissekirjutud ja kinitud.

Selle tegijad on Hans Roosileht Kabbala walla liige Tõno Kärth Wanna Põltsamaa walla liige, kohtule mõlemad tuntud. -

Eesistnik H Kasch [allkiri]

Orginali sest sinatsest olen wälja wõtnud: 17 Märtsil 1892.a.

Tönno Kärt