Jaan Tuha /:kohalik wallawöörmünder:/ annab ülles et tema Jürri Punderile kässo annud et se 15 detsembril m.a. wallawanemaga küiti minna kihelkonna kohtose se aga kässo wasto pannud ja mitte läinud ja pidanud tema oma hobbusega Jürri Pundri eest kihelkonna kohtuse sõitma, nõuab selle sõido eest 2 Rbl. hõb. Jürri Pundri käest.
Jürri Punder sai ette kutsutud, kes Jaan Tuha kaebtuse peale kostab, et tema kord pole mitte olnud küit hobbost anda, sest et ennemalt sügise nekrutitega linna piddanud minema ja sõitnud kuni Halliko kõrtsi juure kos aga nekrutid jubba ära ola läinud ja siis koddo tagasi tulnud arwab selle oma küidi korra ette, ja sellepärast mitte teise kässo järrel läinud ja wasto pannud ja wadanud ja odanud kõik päew kuni õhtuni kõrtsi juures. Kohaline wallawanem ütleb, et tema lasknud Jürri Pundrile kässo anda kihelkonda küiti anda sest et se sügise nekruti küidist lahti jäänud.
Jakob Kaur kohto teener ütleb wälja, et kui tema Jürri Pundrile kässo annud küiti minna wallawanemaga, öelnud se et mino küit on tehtud ja ei lähe mina kuhugi, tema annud päew ajal kässo.
Kohto otsus: Maksab Jürri Punder üks rubla Jaan Tuhale küidi korra käimise eest Lua mõisa et se wõib kaebust wallawaltsuse peale tõsta kui tema käest rohkem kui teiste käest küidi kordasid nõutud.
Otsus kohtu alustele tännasel päewal 1860 a. wäljaantud Tallorahwa seaduse raamato § § 772 ja 773 juhatusel ettekuulutud, Jürri Punder aga suuremat kohut nõuab et tema ilm asjata maksma mõistetud ja temale keelatud appellaioni wälja pakutud sai et kohto assi üks rubla sanud.
Kohtomees: M. Laumets xxx
Kohtomees: J. Nõmm xxx
Kohtomees: J. Priks xxx
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
Jaan Tuha /:kohalik wallawöörmünder:/ annab ülles et tema Jürri Punderile kässo annud et se 15 detsembril m.a. wallawanemaga küiti minna kihelkonna kohtose se aga kässo wasto pannud ja mitte läinud ja pidanud tema oma hobbusega Jürri Pundri eest kihelkonna kohtuse sõitma, nõuab selle sõido eest 2 Rbl. hõb. Jürri Pundri käest.
Jürri Punder sai ette kutsutud, kes Jaan Tuha kaebtuse peale kostab, et tema kord pole mitte olnud küit hobbost anda, sest et ennemalt sügise nekrutitega linna piddanud minema ja sõitnud kuni Halliko kõrtsi juure kos aga nekrutid jubba ära ola läinud ja siis koddo tagasi tulnud arwab selle oma küidi korra ette, ja sellepärast mitte teise kässo järrel läinud ja wasto pannud ja wadanud ja odanud kõik päew kuni õhtuni kõrtsi juures. Kohaline wallawanem ütleb, et tema lasknud Jürri Pundrile kässo anda kihelkonda küiti anda sest et se sügise nekruti küidist lahti jäänud.
Jakob Kaur kohto teener ütleb wälja, et kui tema Jürri Pundrile kässo annud küiti minna wallawanemaga, öelnud se et mino küit on tehtud ja ei lähe mina kuhugi, tema annud päew ajal kässo.
Kohto otsus: Maksab Jürri Punder üks rubla Jaan Tuhale küidi korra käimise eest Lua mõisa et se wõib kaebust wallawaltsuse peale tõsta kui tema käest rohkem kui teiste käest küidi kordasid nõutud.
Otsus kohtu alustele tännasel päewal 1860 a. wäljaantud Tallorahwa seaduse raamato § § 772 ja 773 juhatusel ettekuulutud, Jürri Punder aga suuremat kohut nõuab et tema ilm asjata maksma mõistetud ja temale keelatud appellaioni wälja pakutud sai et kohto assi üks rubla sanud.
Kohtomees: M. Laumets xxx
Kohtomees: J. Nõmm xxx
Kohtomees: J. Priks xxx
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
