Kautjala walla kirjutaja J. Rass pani kohtule järgmise kaebtuse ette: "Keiserlik Jüri kihelkonna kohus mõistis Decembri kuus 1888 a. Kautjalast Rätsepa talu koha minu käte rendi peale. 800 rubla on selle koha ostu hinda sisse maksetud ja sinsisi on weel iga aasta maksta 108 rubla, selle 800 rubla protsendid sinna juure, 4 % 100 pealt 32 rbl, on summa 140 rubla.
Peale selle jäi see koht, nagu kõik waeste laste wara, kohtu ülewaatamise alla, et kui mina seda kohta rikun, nõnda kui Jaan ja Juhan Kibowitsad seda ette arwasiwad, siis wõib see koht minu käest, kohtu läbi ära wõetud saada.
Nüid ei käi aga Kibowitsad minuga sugugi seaduslikult ümber, ei anna Rätsepa kohta, kui waeste laste waranduse asja, mite seaduslikult kohtu käte, waid tüitawad mind sagetaste just ilma asjata, nagu näituseks 26mal Juuli k.p. s.a. Kure Juhan Kibowits laimas mind kõige walla peremeeste ees, et mina ei pidada Rätsepa koha põldusi rammutama. Ja kui mina ennast edespidi mite ei parandada, siis wõta nemad koha minu käest ära ja anda ühe teisele.
Ka tulla nüid ehitust selle koha juure nagu aidad ja laudad.
Kui tema 1889 a. need kohad oma käte wõtnud siis olnud selle koha pollud kahes jaus ja Laasi koha põllud olid kaa kahes jaus, nõnda kahe koha, Rätsepa ja Laasi, põllud koku neljas jaus, enne seda olid Rätsepa koha põllud kaks aastad järge mööda kahe koha sõnnikuga rammutud, nüüd kahe wiimse aasta sees said Laasi koha põllud kahe koha sõnnikuga rammutud, Ristikse alune aed on kolmat aastad, pärast sõnniku saamist wilja all.
Rätsepa õue maad on enne muu wilja al saanud peetud, seepärast pole tema teda kaa rukki alla teinud, ega rammu pannud, ja suwe wilja kaswamiseks olla seal rammu küllalt, Kapsa aeda ei ole seal enne olnud, seepärast ei ole tema seda kaa senna asutama hakkanud, oleks see temale seaduseks wõi kohuseks olnud tehtud, et ta õue aeda peab rukki alla tegema ja rammu peale panema, siis oleks ta ka seda teinud.
Selle pärast palun walla kohut seda asja otsustamise alla wõtta:
1, Kas on Kibowitsadel õigus Rätsepa koha renti suurenda ja ehitust senna juure panna?
2, ja ilma kohtuta kohta minu käest ära wõta.
Jaan Rass (allkiri)
Selle peale kuulas walla kohus Waidast Jaan Kibowitsa üle, kes wastas: "tema kui oma wennast maha jäänud waeste laste eestseisja näinud, et Rätsepa koha krundi eest olla üks tük kiwi aeda, arwata 15-20 sammu olla ära wiidud, mis pärast tema ei olla rahul tahtnud olla ja nõudnud seletust, ja et Rätsepa koha krundi pealt ei saaks nii palju enam agu raiutud, kui tänini, aga wõiks kunni 250 kubu paju agu raiuda, aga mite lepa ega kase agu, ja tema, Rass, peaks Rätsepa põllud nelja jausse seadma, ja et siis selle koha põllud kaa iga aasta sõnnikud saaksid nagu Laasi koha põlludgi, õue maade peale saagu kaa, wõi kas ühe tüki pealegi, sõnnikud pandud.
Jaan Kibowits (allkiri)
Juhan Kibowits Kautjalast wastas: tema pole see pärast tahtnud rahul olla, et Laasi koha põllud pandud nelja jausse ja Rätsepa koha põllud olla kahes jaus ja seega olla Rätsepa põllud ilma sõnnikuta olnud, ja aga saanud kaa rohkem raiutud, kui õigus oleks olnud, raiutud saagu ainult 200 kubu agu, ja kui heina maad juba laastatud on, siis wõib leppa metsa raiuda, aga mitte enne, ajad saagu kuuse teiwaste ja roigastega parandud ja kuini katused arjatud.
Et tema käsi haige on ja kirjutada ei wõi, see pärast teeb oma nime juure kolm risti.
Juhan Kibowits XXX
Walla kirjutaja J. Rass wastas, et see kiwi aed mis Rätsepa krundi eest ära on saanud wõetud saab 1. Mai kp. 1891 a. ette tehtud, nii palju, maa pitkuse järel, kui sealt ära wiidud on.
200-250 kubu agudega ei tule mite läbi, sest selle koha peal peab kaa pere olema ja need tahtwad kaa talwel sooja saaa ja heinamaa peal on suured lepa põesad mida waja ära laastata ja kui laastatud ei saa, siis jääb heinamaa metsa ja ei wõi heina saada, arwab, et 400 sada kubu läheb aastaseks ahju kütiks ära.
Rätsepa koha põllud seadib tema kohe nelja jausse, oleks ta seda teadnud, et see Kibowitsade tahtmine on, siis oleks ta seda ju ennemalt teinud.
Laasi koha põllud ei olla mite praegu neljas jaus, ja Rätsepa koha pollud olnud 1889 a. üks põld rukis, üks kartohwlis ja 1890 a. teine kartohwlis ja teine ohras, seega oli sõnnik õigus Laasi krundi peale panna ja oleks wõind seda kas heinamaa wõi kus peale tahjes panna, oue maade peale saab iga aasta ühe tüki peal sõnnikud pandud.
Aja augu parandamiseks ei pruugi mite alati uue puudega parandada, waid wõib kaa wanadega parandada.
Jaan Rass (allkiri)
Jaan ja Juhan Kibowits lubasid et Rätsepa koha krundi peale wõib 300 kubu, heinamaa põesastest laastata ja ja heinamaad puhastada, lepa metsa enne ei saa kui majad ehitud on.
Jaan Kibowits (allkiri) Juhan Kibowits XXX
Keiserliku Majesteedi Ukaasi järel Kautjala walla kohus kuulas nõudmise asja, mis Kautjala walla kirjutaja Jaan Rass Kautjalast Juhan Kibowitsa ja Waidast Jaan Kibowitsa wastu sisse andis, sel 4mal Augusti kp. 1890 a ära ja tegi järgmise otsuse:
Kautjala walla kirjutaja J. Rass pani kohtule kaebtuse ette, et Keiserlik Jüri kihelkonna kohus mõistnud Tetsembri kuus 1888 a. surnud Jüri Kibowitsast maha jäänud waeste laste koha "Rätsepa" tema käte 140 rubla eest rendi peale.
Nüid tüidata Jaan ja Juhan Kibowitsad teda alati, nagu tema ei rammutaks neid Rätsepa koha põldusi ega peaks seda kohta seaduslikult, ja nõuda tema käest hoonete ehitust juure ja lubada koha tema käest ära wõta, ja palus kohut selle asja kohta seletust teha.
Jaan Kibowits, kui nimetud waeste laste eestseisja wastas, et tema põle sellega tahtnud rahul olla, et Rätsepa krundi eest 15 kunni 20 sammu kiwiaeda ära olla wiidud, rohkeste selle krundi pealt agu raiutud ja põldude peale põle kahel aastal sõnnikud pandud, ja soowis, et Rätsepa põllud saaks nelja jausse pandud ja et kaa aja maad, iga aasta üks tük sõnnikud saaksid.
Rätsepa heinamaade pealt wõib Rass 300 kubu agu laastata, aga mite lepa ega kase agu.
Rätsepa koha põllud saagu kaa nõnda sõnnikud kui Laasi põllud.
Juhan Kibowits wastas et tema pole J. Rassiga see pärast rahul tahtnud olla, et ta olla Rätsepa krundi pealt rohkesti agu raiunud ja Laasi koha põllud olla neljas jaus, kuna Rätsepa põllud ainult kahes jaus olla ja see läbi ilma sõnnikuta seista. Ajad saagu kuuse teiwaste ja roigastega parandud ja küini katused harjatud.
Agu wõiks Rass 300 kubu, heinamaa pealt laastata, ja kui heinamaad juba laastatud on, siis wõib lepametsa raiuda, aga mite enne.
Kirjutaja J. Rass wastas selle peale, et Rätsepa krundi eest ära wiidud kiwi aeg saab 1. Mai kp. 1891 a. nagu ennegi ette tehtud.
Nende agutega mis Kibowitsad lubawad, ei arwa Rass koguni läbi saawad see pärast, et selle koha jauks peetaw pere tahab talwel ka sooja saada.
Heinamaa peal seiswad suured leppa põesad, kui need ära ei saa raiutud, siis jääb heinamaa metsaks ja ei wõi heina saada ja soowis 400 kubu hagu aastaseks kütiks.
Rätsepa koha põllud lubab tema kohe nelja jausse panna, nendele ja kaa aja maale, iga aasta ühe tükile seadusliku sõnniku panna.
Aja augud saawad temast parandud aga mite uute roikastega, siis kui wanu on.
Kohus arwas, et 300 kubu agudega ei wõi läbi saada, seepärast et Kiriku ja kooli maksud selle koha pealt kaa jault, agudega tulewad maksta, selle jauks peab Rass 30 kubu agu juurde saama, iga aasta kohta, selle järele
Mõisteti:
1, Jaan ja Juhan Kibowitsadel ei ole õigus, ega wõi Rätsepa koha renti kõrgendada, ega ehitust juure panna.
2, Ilma kohtuta ei wõi nemad seda kohta Rassi käest ära wõta, waid peawad seda seaduslikult tegema.
3, Kui Kibowitsadel Rätsepa koha pärast Rassi wastu midagi ütlemist on, siis wõiwad seda ainult kohtu ees teha, aga mite mujal kuskil.
4, Jaan Rass wõib Rätsepa koha heinamaade pealt iga aasta 330 kubu agu raiuda.
5, Jaan Rass peab oma lubamised kaa täitma, mis ülemal tähendud on saanud.
See otsus sai kohtu käiatele kohe kuulutud ja Ülema kohtu nõudmise kord ära seletud.
Et nemad seda kuulnud, seepärast kirjutawad seia omad nimed alla
Jaan Rass (allkiri) Jaan Kibowits (allkiri) Juhan Kibowits XXX
Walla koh. eesistuja: Hans Lant (allkiri)
Kohtumõistja: H. Sepper (allkiri)
Kohtumõistja: Kr. Roosmann XXX
Kirjutaja asemel, Waida walla kohtu kirjutaja J. J. Sepper (allkiri)
Kautjala walla kirjutaja J. Rass pani kohtule järgmise kaebtuse ette: "Keiserlik Jüri kihelkonna kohus mõistis Decembri kuus 1888 a. Kautjalast Rätsepa talu koha minu käte rendi peale. 800 rubla on selle koha ostu hinda sisse maksetud ja sinsisi on weel iga aasta maksta 108 rubla, selle 800 rubla protsendid sinna juure, 4 % 100 pealt 32 rbl, on summa 140 rubla.
Peale selle jäi see koht, nagu kõik waeste laste wara, kohtu ülewaatamise alla, et kui mina seda kohta rikun, nõnda kui Jaan ja Juhan Kibowitsad seda ette arwasiwad, siis wõib see koht minu käest, kohtu läbi ära wõetud saada.
Nüid ei käi aga Kibowitsad minuga sugugi seaduslikult ümber, ei anna Rätsepa kohta, kui waeste laste waranduse asja, mite seaduslikult kohtu käte, waid tüitawad mind sagetaste just ilma asjata, nagu näituseks 26mal Juuli k.p. s.a. Kure Juhan Kibowits laimas mind kõige walla peremeeste ees, et mina ei pidada Rätsepa koha põldusi rammutama. Ja kui mina ennast edespidi mite ei parandada, siis wõta nemad koha minu käest ära ja anda ühe teisele.
Ka tulla nüid ehitust selle koha juure nagu aidad ja laudad.
Kui tema 1889 a. need kohad oma käte wõtnud siis olnud selle koha pollud kahes jaus ja Laasi koha põllud olid kaa kahes jaus, nõnda kahe koha, Rätsepa ja Laasi, põllud koku neljas jaus, enne seda olid Rätsepa koha põllud kaks aastad järge mööda kahe koha sõnnikuga rammutud, nüüd kahe wiimse aasta sees said Laasi koha põllud kahe koha sõnnikuga rammutud, Ristikse alune aed on kolmat aastad, pärast sõnniku saamist wilja all.
Rätsepa õue maad on enne muu wilja al saanud peetud, seepärast pole tema teda kaa rukki alla teinud, ega rammu pannud, ja suwe wilja kaswamiseks olla seal rammu küllalt, Kapsa aeda ei ole seal enne olnud, seepärast ei ole tema seda kaa senna asutama hakkanud, oleks see temale seaduseks wõi kohuseks olnud tehtud, et ta õue aeda peab rukki alla tegema ja rammu peale panema, siis oleks ta ka seda teinud.
Selle pärast palun walla kohut seda asja otsustamise alla wõtta:
1, Kas on Kibowitsadel õigus Rätsepa koha renti suurenda ja ehitust senna juure panna?
2, ja ilma kohtuta kohta minu käest ära wõta.
Jaan Rass (allkiri)
Selle peale kuulas walla kohus Waidast Jaan Kibowitsa üle, kes wastas: "tema kui oma wennast maha jäänud waeste laste eestseisja näinud, et Rätsepa koha krundi eest olla üks tük kiwi aeda, arwata 15-20 sammu olla ära wiidud, mis pärast tema ei olla rahul tahtnud olla ja nõudnud seletust, ja et Rätsepa koha krundi pealt ei saaks nii palju enam agu raiutud, kui tänini, aga wõiks kunni 250 kubu paju agu raiuda, aga mite lepa ega kase agu, ja tema, Rass, peaks Rätsepa põllud nelja jausse seadma, ja et siis selle koha põllud kaa iga aasta sõnnikud saaksid nagu Laasi koha põlludgi, õue maade peale saagu kaa, wõi kas ühe tüki pealegi, sõnnikud pandud.
Jaan Kibowits (allkiri)
Juhan Kibowits Kautjalast wastas: tema pole see pärast tahtnud rahul olla, et Laasi koha põllud pandud nelja jausse ja Rätsepa koha põllud olla kahes jaus ja seega olla Rätsepa põllud ilma sõnnikuta olnud, ja aga saanud kaa rohkem raiutud, kui õigus oleks olnud, raiutud saagu ainult 200 kubu agu, ja kui heina maad juba laastatud on, siis wõib leppa metsa raiuda, aga mitte enne, ajad saagu kuuse teiwaste ja roigastega parandud ja kuini katused arjatud.
Et tema käsi haige on ja kirjutada ei wõi, see pärast teeb oma nime juure kolm risti.
Juhan Kibowits XXX
Walla kirjutaja J. Rass wastas, et see kiwi aed mis Rätsepa krundi eest ära on saanud wõetud saab 1. Mai kp. 1891 a. ette tehtud, nii palju, maa pitkuse järel, kui sealt ära wiidud on.
200-250 kubu agudega ei tule mite läbi, sest selle koha peal peab kaa pere olema ja need tahtwad kaa talwel sooja saaa ja heinamaa peal on suured lepa põesad mida waja ära laastata ja kui laastatud ei saa, siis jääb heinamaa metsa ja ei wõi heina saada, arwab, et 400 sada kubu läheb aastaseks ahju kütiks ära.
Rätsepa koha põllud seadib tema kohe nelja jausse, oleks ta seda teadnud, et see Kibowitsade tahtmine on, siis oleks ta seda ju ennemalt teinud.
Laasi koha põllud ei olla mite praegu neljas jaus, ja Rätsepa koha pollud olnud 1889 a. üks põld rukis, üks kartohwlis ja 1890 a. teine kartohwlis ja teine ohras, seega oli sõnnik õigus Laasi krundi peale panna ja oleks wõind seda kas heinamaa wõi kus peale tahjes panna, oue maade peale saab iga aasta ühe tüki peal sõnnikud pandud.
Aja augu parandamiseks ei pruugi mite alati uue puudega parandada, waid wõib kaa wanadega parandada.
Jaan Rass (allkiri)
Jaan ja Juhan Kibowits lubasid et Rätsepa koha krundi peale wõib 300 kubu, heinamaa põesastest laastata ja ja heinamaad puhastada, lepa metsa enne ei saa kui majad ehitud on.
Jaan Kibowits (allkiri) Juhan Kibowits XXX
Keiserliku Majesteedi Ukaasi järel Kautjala walla kohus kuulas nõudmise asja, mis Kautjala walla kirjutaja Jaan Rass Kautjalast Juhan Kibowitsa ja Waidast Jaan Kibowitsa wastu sisse andis, sel 4mal Augusti kp. 1890 a ära ja tegi järgmise otsuse:
Kautjala walla kirjutaja J. Rass pani kohtule kaebtuse ette, et Keiserlik Jüri kihelkonna kohus mõistnud Tetsembri kuus 1888 a. surnud Jüri Kibowitsast maha jäänud waeste laste koha "Rätsepa" tema käte 140 rubla eest rendi peale.
Nüid tüidata Jaan ja Juhan Kibowitsad teda alati, nagu tema ei rammutaks neid Rätsepa koha põldusi ega peaks seda kohta seaduslikult, ja nõuda tema käest hoonete ehitust juure ja lubada koha tema käest ära wõta, ja palus kohut selle asja kohta seletust teha.
Jaan Kibowits, kui nimetud waeste laste eestseisja wastas, et tema põle sellega tahtnud rahul olla, et Rätsepa krundi eest 15 kunni 20 sammu kiwiaeda ära olla wiidud, rohkeste selle krundi pealt agu raiutud ja põldude peale põle kahel aastal sõnnikud pandud, ja soowis, et Rätsepa põllud saaks nelja jausse pandud ja et kaa aja maad, iga aasta üks tük sõnnikud saaksid.
Rätsepa heinamaade pealt wõib Rass 300 kubu agu laastata, aga mite lepa ega kase agu.
Rätsepa koha põllud saagu kaa nõnda sõnnikud kui Laasi põllud.
Juhan Kibowits wastas et tema pole J. Rassiga see pärast rahul tahtnud olla, et ta olla Rätsepa krundi pealt rohkesti agu raiunud ja Laasi koha põllud olla neljas jaus, kuna Rätsepa põllud ainult kahes jaus olla ja see läbi ilma sõnnikuta seista. Ajad saagu kuuse teiwaste ja roigastega parandud ja küini katused harjatud.
Agu wõiks Rass 300 kubu, heinamaa pealt laastata, ja kui heinamaad juba laastatud on, siis wõib lepametsa raiuda, aga mite enne.
Kirjutaja J. Rass wastas selle peale, et Rätsepa krundi eest ära wiidud kiwi aeg saab 1. Mai kp. 1891 a. nagu ennegi ette tehtud.
Nende agutega mis Kibowitsad lubawad, ei arwa Rass koguni läbi saawad see pärast, et selle koha jauks peetaw pere tahab talwel ka sooja saada.
Heinamaa peal seiswad suured leppa põesad, kui need ära ei saa raiutud, siis jääb heinamaa metsaks ja ei wõi heina saada ja soowis 400 kubu hagu aastaseks kütiks.
Rätsepa koha põllud lubab tema kohe nelja jausse panna, nendele ja kaa aja maale, iga aasta ühe tükile seadusliku sõnniku panna.
Aja augud saawad temast parandud aga mite uute roikastega, siis kui wanu on.
Kohus arwas, et 300 kubu agudega ei wõi läbi saada, seepärast et Kiriku ja kooli maksud selle koha pealt kaa jault, agudega tulewad maksta, selle jauks peab Rass 30 kubu agu juurde saama, iga aasta kohta, selle järele
Mõisteti:
1, Jaan ja Juhan Kibowitsadel ei ole õigus, ega wõi Rätsepa koha renti kõrgendada, ega ehitust juure panna.
2, Ilma kohtuta ei wõi nemad seda kohta Rassi käest ära wõta, waid peawad seda seaduslikult tegema.
3, Kui Kibowitsadel Rätsepa koha pärast Rassi wastu midagi ütlemist on, siis wõiwad seda ainult kohtu ees teha, aga mite mujal kuskil.
4, Jaan Rass wõib Rätsepa koha heinamaade pealt iga aasta 330 kubu agu raiuda.
5, Jaan Rass peab oma lubamised kaa täitma, mis ülemal tähendud on saanud.
See otsus sai kohtu käiatele kohe kuulutud ja Ülema kohtu nõudmise kord ära seletud.
Et nemad seda kuulnud, seepärast kirjutawad seia omad nimed alla
Jaan Rass (allkiri) Jaan Kibowits (allkiri) Juhan Kibowits XXX
Walla koh. eesistuja: Hans Lant (allkiri)
Kohtumõistja: H. Sepper (allkiri)
Kohtumõistja: Kr. Roosmann XXX
Kirjutaja asemel, Waida walla kohtu kirjutaja J. J. Sepper (allkiri)
