Jaan Kilter kaibas, et perremees Kotta Mällo toona kui ta siin arwatu hobbese wargusse perrast ilm süita wangis kohto ülle kulamist ootmas olnu, tedda püssiga ähwardanu ärrä ehmatanu, ni et ta ei saada maggada, selleperrast et tal püss olnu käes, kellega ta tedda lönu nink unnest üllesajanu - ja päle se piddada ta weel wihha ja teotanu tedda tee pääl, - ja palluda ta, et ta selle eest trahwitud saas, et ta sedda mahha jättas.
Kaewataw Kotta Mällo salgas, et tal püssi käes ei olnu ei ka tedda ähwardanu, ennegi küssinu, kos ta teed Wastsekuustehe temma lella pole leida, kassaka naene olnu kottus.
Tun. Liis Mällo tunnistas: kaewataw Kotta Mällo puhhastas minno tarren omma püssi, läts sellega Indo pole tulli jälle taggasi, pand püssi wälja, läts tarre, siis tulli kaebaja wangist wälja treppi päle, siis ta näggi et Kotta Mällol püss olli, ilma et ta selle läbbi haiget sanu ehk ärrä ehmatanu, muido olles ta mulle kohhe üttelnu, - tahtis weel Mälloga ühhes omma koddo minna, minna es lubba.
Moistus: Et kaebaja Jaan Kiltrel omma kaebussega rahhule jäda, et ta päält nähha terwe mees ja tunnistusse järrele kaewataw tedda püssiga ei olle ehmatanu.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 15. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaebajale suremba kohto käimisse tarbis õppusse kirri antud, kes ühtlaisi ülles andis surembad kohhut käija.
/:4463:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Jaan Kilter kaibas, et perremees Kotta Mällo toona kui ta siin arwatu hobbese wargusse perrast ilm süita wangis kohto ülle kulamist ootmas olnu, tedda püssiga ähwardanu ärrä ehmatanu, ni et ta ei saada maggada, selleperrast et tal püss olnu käes, kellega ta tedda lönu nink unnest üllesajanu - ja päle se piddada ta weel wihha ja teotanu tedda tee pääl, - ja palluda ta, et ta selle eest trahwitud saas, et ta sedda mahha jättas.
Kaewataw Kotta Mällo salgas, et tal püssi käes ei olnu ei ka tedda ähwardanu, ennegi küssinu, kos ta teed Wastsekuustehe temma lella pole leida, kassaka naene olnu kottus.
Tun. Liis Mällo tunnistas: kaewataw Kotta Mällo puhhastas minno tarren omma püssi, läts sellega Indo pole tulli jälle taggasi, pand püssi wälja, läts tarre, siis tulli kaebaja wangist wälja treppi päle, siis ta näggi et Kotta Mällol püss olli, ilma et ta selle läbbi haiget sanu ehk ärrä ehmatanu, muido olles ta mulle kohhe üttelnu, - tahtis weel Mälloga ühhes omma koddo minna, minna es lubba.
Moistus: Et kaebaja Jaan Kiltrel omma kaebussega rahhule jäda, et ta päält nähha terwe mees ja tunnistusse järrele kaewataw tedda püssiga ei olle ehmatanu.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 15. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaebajale suremba kohto käimisse tarbis õppusse kirri antud, kes ühtlaisi ülles andis surembad kohhut käija.
/:4463:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
