Rieseperre möisa politsei kaewab nende meeste ülle, mis siin allamal nimmetud:
1) Leppiku Jaan Leberti ülle, et se omma koplest 18 leppa, kelle kännud 5 tolli ja 1 haaw 10 tolli känd ja 1 kask ka 10 tolli känd jämme olle raiund.
Sai kohtu ette kutsutud Jaan Lebert, ja tunnistab, et ta süggise on heinamaad laastanud ja need leppad auks teinud, agga kaske ja hawa on pirupuuks raiund.
Kohhus möistis: et ta nende kahhe pu se on ühhe kasse ja hawa peale peab kokku trahwi maksma 60 kop. Kellest 40 kop. möisale ja 20 kop. walla laeka saab. Leppe pealt ei möista kohhus mitte trahwi.
Kohhus möistetud ja ka täidetud
2) Kähhi Tönnu Kruus on 45 sülda aeda omma pöllu eest ärra wötnud.
Sai ka Tönnu Kruus kutsutud, Tönnu tunnistab, et tal kessa wäljal on karduhwlid maas olnud ja siis teinud aja ette, agga süggisel on jälle ärra kiskund, sepärrast, et se aed pöllu sees on olnud; roikad peabad köik alles ollema.
Ja metsawaht Hans Enoch tunnistab ka, et need roikad olle alles:
Kohhus ei wöi middagi möista.
3) Kaewab mõisa wallitsus, et Orru Mart Kruus on 4 Fraua istutud hawa mahha raiund ja ka aja mulgud (roikad) warrastand.
Tulli ette Mart Kruus ja tunnistab, et need hawad mitte Fraua istutud põlle olnud, waid issi kaswand just Orru toa seina liggi, agga ülle aja möisa wälja sees peawad istutud puud ollema. Ta on need süggise Mihkli päwa järrel jubba raiund. 4 hawa 6 tolli känd jämme. Agga aja mulkusi põlle mitte warrastand, mis eest ärra, need roikad peawad ka alles ollema.
Kohhus möistis, et Mart Kruus peab igga hawa pealt 20 kop. trahwi maksma; ülle pea 4ja pealt 80 kop. Sest saab 40 kop. möisa ja 40 kop. walla laeka.
Köik need kolm perremeest, kelle ülle need kaebdused on, said köik kewwade kohhade pealt lahti pankrottiks ja ei olle mitte enna perremehhed.
4) Kaewab weel möisa wallitsus, et Matsu s. Jürri Jeremias on Kaddaga metsast aggu teinud ja te ärest Baroni Fraua istud nored männid 18 tükki aggude sisse ärra raiund.
Sai ette kutsutud Jürri Jeremias, aggab taggasi, et temma pölle ei Kaddaga metsast aggu egga ka neid mända raiund. Hans Mets olle sedda Baroni herrale kaeband.
Sai ka Hans Mets ette kutsutud ja järrel kulatud. Agga ei tea mitte selget tunnistust anda, et ta pölle Jürrid mitte näind seal aggu teggemas, waid ta on sedda umbes arwand,
Kohhus ei wõi ilma tunnistuseta middagi trahwi möista.
Kohtu wannem: Jürri Wiil XXX
Körwamees Hans Wiik XXX
" Jakob Kraut XXX
Kirjutaja J:Simson [allkiri]
Rieseperre möisa politsei kaewab nende meeste ülle, mis siin allamal nimmetud:
1) Leppiku Jaan Leberti ülle, et se omma koplest 18 leppa, kelle kännud 5 tolli ja 1 haaw 10 tolli känd ja 1 kask ka 10 tolli känd jämme olle raiund.
Sai kohtu ette kutsutud Jaan Lebert, ja tunnistab, et ta süggise on heinamaad laastanud ja need leppad auks teinud, agga kaske ja hawa on pirupuuks raiund.
Kohhus möistis: et ta nende kahhe pu se on ühhe kasse ja hawa peale peab kokku trahwi maksma 60 kop. Kellest 40 kop. möisale ja 20 kop. walla laeka saab. Leppe pealt ei möista kohhus mitte trahwi.
Kohhus möistetud ja ka täidetud
2) Kähhi Tönnu Kruus on 45 sülda aeda omma pöllu eest ärra wötnud.
Sai ka Tönnu Kruus kutsutud, Tönnu tunnistab, et tal kessa wäljal on karduhwlid maas olnud ja siis teinud aja ette, agga süggisel on jälle ärra kiskund, sepärrast, et se aed pöllu sees on olnud; roikad peabad köik alles ollema.
Ja metsawaht Hans Enoch tunnistab ka, et need roikad olle alles:
Kohhus ei wöi middagi möista.
3) Kaewab mõisa wallitsus, et Orru Mart Kruus on 4 Fraua istutud hawa mahha raiund ja ka aja mulgud (roikad) warrastand.
Tulli ette Mart Kruus ja tunnistab, et need hawad mitte Fraua istutud põlle olnud, waid issi kaswand just Orru toa seina liggi, agga ülle aja möisa wälja sees peawad istutud puud ollema. Ta on need süggise Mihkli päwa järrel jubba raiund. 4 hawa 6 tolli känd jämme. Agga aja mulkusi põlle mitte warrastand, mis eest ärra, need roikad peawad ka alles ollema.
Kohhus möistis, et Mart Kruus peab igga hawa pealt 20 kop. trahwi maksma; ülle pea 4ja pealt 80 kop. Sest saab 40 kop. möisa ja 40 kop. walla laeka.
Köik need kolm perremeest, kelle ülle need kaebdused on, said köik kewwade kohhade pealt lahti pankrottiks ja ei olle mitte enna perremehhed.
4) Kaewab weel möisa wallitsus, et Matsu s. Jürri Jeremias on Kaddaga metsast aggu teinud ja te ärest Baroni Fraua istud nored männid 18 tükki aggude sisse ärra raiund.
Sai ette kutsutud Jürri Jeremias, aggab taggasi, et temma pölle ei Kaddaga metsast aggu egga ka neid mända raiund. Hans Mets olle sedda Baroni herrale kaeband.
Sai ka Hans Mets ette kutsutud ja järrel kulatud. Agga ei tea mitte selget tunnistust anda, et ta pölle Jürrid mitte näind seal aggu teggemas, waid ta on sedda umbes arwand,
Kohhus ei wõi ilma tunnistuseta middagi trahwi möista.
Kohtu wannem: Jürri Wiil XXX
Körwamees Hans Wiik XXX
" Jakob Kraut XXX
Kirjutaja J:Simson [allkiri]
