Kaddri Sibbul, Petre naene, Wennemaalt, kaibas, et üks Mäksa perremees Johann Rattasep ajanu temma poja Kustal wasto tulles Mäksa mõtsas jalla katski, et ta kül tännitanu, ei piddanu ta kinni, kedda wigga Kreistohtre ülle kaema, selleperrast nõuda ta sädusliko rohho ja kahjotassomist temma kui süüdlasse käest.
Kaewataw Johann Rattasep ei ütle sest jallamurmissest middagi teada, temma, Rattasepa hobbene seisnu, kaebaja läinud möda wasta tulles. 4 meest woida tunnistada: 1. Mehhitse Karl Serre, 2. Jagu Jaan Wassil omma 2 pojaga, et kaebaja poeg istnu omma ree pääl.
1. Tunnistaja Karl Serre tunnistas: naene tulli wasta, meije tullime mõtsast wälja, Johann Rattasepa ja kaebaja hobbene lätsiwa wastastiko kokko, naisel es olle ohje käen. Johann Rattasep töst reed koost ärrä, haiged se pois ehk sel modul sai, kos juures märastki tülli ehk wäggiwalda es olle, ennege juhtumisse assi - Johann Rattasepa hobbese pääl iste selle pimme welli Mihel Rattasep, kes es näe hobbest piddada, naene es pea ka omma.
Moistus: Kunna selle järrele kaewataw ka süidi ei olle, et mõllemba tühjalt wasta tulnu ja kokko ajanu, ilma tüllita, ennege ette kaemada - siski olles kaewatawal kaebajale 2 rubla, ajawiitmisse kullo rahha maksa.
Se otsus sai k. k. t. 23. Märtsil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaebajale suremba k. k. t. õppuse kirri antud, kes ühtlaisi ülles andis surembad kohhut käija.
/:1991:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Kaddri Sibbul, Petre naene, Wennemaalt, kaibas, et üks Mäksa perremees Johann Rattasep ajanu temma poja Kustal wasto tulles Mäksa mõtsas jalla katski, et ta kül tännitanu, ei piddanu ta kinni, kedda wigga Kreistohtre ülle kaema, selleperrast nõuda ta sädusliko rohho ja kahjotassomist temma kui süüdlasse käest.
Kaewataw Johann Rattasep ei ütle sest jallamurmissest middagi teada, temma, Rattasepa hobbene seisnu, kaebaja läinud möda wasta tulles. 4 meest woida tunnistada: 1. Mehhitse Karl Serre, 2. Jagu Jaan Wassil omma 2 pojaga, et kaebaja poeg istnu omma ree pääl.
1. Tunnistaja Karl Serre tunnistas: naene tulli wasta, meije tullime mõtsast wälja, Johann Rattasepa ja kaebaja hobbene lätsiwa wastastiko kokko, naisel es olle ohje käen. Johann Rattasep töst reed koost ärrä, haiged se pois ehk sel modul sai, kos juures märastki tülli ehk wäggiwalda es olle, ennege juhtumisse assi - Johann Rattasepa hobbese pääl iste selle pimme welli Mihel Rattasep, kes es näe hobbest piddada, naene es pea ka omma.
Moistus: Kunna selle järrele kaewataw ka süidi ei olle, et mõllemba tühjalt wasta tulnu ja kokko ajanu, ilma tüllita, ennege ette kaemada - siski olles kaewatawal kaebajale 2 rubla, ajawiitmisse kullo rahha maksa.
Se otsus sai k. k. t. 23. Märtsil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaebajale suremba k. k. t. õppuse kirri antud, kes ühtlaisi ülles andis surembad kohhut käija.
/:1991:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jakob Moses Hendrik Pilli
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
