PROTOKOLL

Vana-Koiola: Protokolliraamat (1875-1900)

LeidandmedEAA.3388.1.3
Kaader
77
78
79
80
Daatum10.09.1875
Protokolli number139
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissen, sel 10tal septembril 1875

Man olliwa kohtowannemb, Jaan Pihho

                    kohtomees, Johann Keerd

                    kohtomees, Karel Kooskora

Tulliwa ette Tilsi-Kolga perremehhe, nimmelt: Jaan Jäger, Johann Kurwitz, Jaan Kurwitz, Johann Hurt´a maja wöölmöndre: Jakob Hurt ja Michel Warres; - nink anniwa siin selle kontrakti leppingo läbbi om(m)a Tilsi wessi-weski möldre Reinhold Spalwing kätte, neide alpool nim(m)itet ponkte perra 20nes aastas rendi päle.

Sest 1877 aastast 23mast aprilist 1897 aastani 23me aprili kuu päiwani

                                                                          § 1.

Möldre Reinhold Spalwing ehhitap wastsest, weski kodda 9 süld pik ja 5 süld lagja, - ülles; nink ello tarre om ka selle ruumi sissen; - nink pannep kats kiwwi kotta. 

                                                                         § 2.

Kiwwe, - ni paljo kui tarwis, widdawa perremehhe egga üts om(m)alt poolt manno, nink ehhitamisse aigo ei pea neist pudus ollema.

                                                                          § 3.

Puu materiali ostap möldre R. Spalwing ja weap om(m)a kulluga manno.

                                                                           § 4.

Kiwwi-koale pannep möldre R. Spalwing schindri-lawwadest kattus päle; nink ostap essi, ni paljo kui tarwis.

                                                                           § 5.

Lubbi, mes müüri tarbis kullup, ei puttu ka perremehhile, om möldre osta.

                                                                            § 6.

Kui möldre Reinhold Spalwing peas muid kõrwamaidsi hoonit, ehk muid tarwiduisi, wäljale poole nelja weski saina ehhitama; - jääwa tälle om(m)as, kui rendi aig ümbre om.

                                                                           § 7.

Ent weski kodda ja ello-maja ütte kattuse al katte jahwatamisse kiwwiga ja sissemaiste weski-riistoga, jääp perremeeste om(m)andusses, kui möldre rendi-aig ümbre om.

                                                                           § 8.

Tammi annap Reinhold Spalwing perremehhile seddawärki kätte, kui tem(m)a neide käest wasta om wõtnu, mes wastawõtmisse aigo protokolli peap sisse kirjo-

tedus saama.

                                                                          § 9.

Katte jahwatamisse kiwwi päält, massap Reinhold Spalwing aastas 130 rbl /sadda kolm küm(m)end rubl/ renti: - Nink kätte masminne saiasp katten terminin; sis kui perremehhe, talwel kui ka suwwel om(m)a kroono renti maswa; massap möldre jälle ka neile; ent pool ennegi kõrraga. -

                                                                          § 10.

Sisse minneki, ehk ehhitamisse 1877 aastal 1878 aasta sisse, - massap möldre pool renti; nim(m)elt: 65 rubl perremehhile perrametsel terminil; ent perrast allati, täüs leppit rent; kui om ülles ehhitet, nida; kui perremeeste poolt om kästü. -

                                                                          § 11.

Möldre peap 4 perremehhe liht jahwatus ilma matti ehk rendita jahwatama, mes neide tallon om

                                                                          § 12.

Perremehhe andwa ka om(m)alt poolt kokko 8sa wakka alla rassedast mõts põllumaast möldrele ütte-tükki, 20 aastas pruuki, nink woip wiljan pitta, ni kui him-

mutsep, ent selle eest ei olle massu. -

                                                                         § 13.

Möldre karja-looma woiwa ilma perremeeste keelo ja neile massuta, - neide ellajidega ütten karjan käwwa, nink möldre massap palk selle, - kes neid hoiap. - Nink sedda samma wiisi om ka hobbesega enne ja perrast haina teggemist lubba.

                                                                         § 14.

Kui rendi aig ümbre om, sis woip möldre eenrentmisse weski õigust hennele jälle wastsest pruuki; ent kui ei sünni, sis woiwa ka perremehhe muile renti.

                                                                          § 15.

Se eest wastutas möldre, kui peas kolm kõrd wargust tem(m)a om(m)alt poolt awwalikkult ette tullema; - sis kaotap möldre om(m)a lepping ja om kontrati -

õigus katski.

                                                                          § 16.

Möldre peap om(m)a rendi weski tulle kassa alla ülles wõtma ja essi rahha masma. -

                                                                          § 17.

Kui Kroono poolt peas kigile wessi-weskile mass  päle tullema, sis massap ka möldre

                                                                         § 18.

Perremehhe peawa ka sedda wisi wessi üllewel piddama, kui nüüd wannal möldrel egga kõrd om; nink wastutawa selle eest. -

                                                                         § 19.

Kui tulle weski-kiwwi-poole, ehk wõlli toominne; sis peawa ka perremehhe awwitama om(m)alt poolt; ent pool ei tohhi kaugemb 15 wersta ja wõll 20 wersta olla. -

                                                                         § 20.

Möldre om täämba 25 rubl. käerahha perremehhile kätte andnu, mes eddespidditse rendi ette jääp. -

                                                                         § 21.

Sellega omma kiik perremehhe ja ka möldre Reinhold Spalwing rahho wiimate sel täämbatsel päiwal ja ka egga kõrd, nink leppingo katski kiskmist ei wõi kum-maltki poolt ette tulla, kui mõllembilt poolt ponkte perra täüdet om. -

Sis kinnitawa sedda kiik perremehhe ja neide mõnne eest wöörmöndre sedda om(m)a käe, ehk risti tõmbamise läbbi; nink ka möldre. -

Nim(m)elt: Weski rendile andaja:  

                                                                Jaan Jäger  XXX

                                                                Jaan Kurwitz  XXX

                                                                Johann Kurwitz  XXX

                                     selle eestsaisja Johann Kahha  XXX

             Johann Hurt maja eestsaisja Jakob Hurt  XXX

                                               ja Michel Warres   XXX

Weski wasta wõtja ja ehhitaja:

                               Möldre: Reinhold Spalwing  XXX

                           Kohtowannemb, J Pihho

                           Kohtomees, Johann Keerd  XXX

                           Kohtomees, Karel Kooskora  XXX

                           Kohtomees, Peep Tobre  XXX

                                     Kirjotaja, J. Käis

Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissen, sel 10tal septembril 1875

Man olliwa kohtowannemb, Jaan Pihho

                    kohtomees, Johann Keerd

                    kohtomees, Karel Kooskora

Tulliwa ette Tilsi-Kolga perremehhe, nimmelt: Jaan Jäger, Johann Kurwitz, Jaan Kurwitz, Johann Hurt´a maja wöölmöndre: Jakob Hurt ja Michel Warres; - nink anniwa siin selle kontrakti leppingo läbbi om(m)a Tilsi wessi-weski möldre Reinhold Spalwing kätte, neide alpool nim(m)itet ponkte perra 20nes aastas rendi päle.

Sest 1877 aastast 23mast aprilist 1897 aastani 23me aprili kuu päiwani

                                                                          § 1.

Möldre Reinhold Spalwing ehhitap wastsest, weski kodda 9 süld pik ja 5 süld lagja, - ülles; nink ello tarre om ka selle ruumi sissen; - nink pannep kats kiwwi kotta. 

                                                                         § 2.

Kiwwe, - ni paljo kui tarwis, widdawa perremehhe egga üts om(m)alt poolt manno, nink ehhitamisse aigo ei pea neist pudus ollema.

                                                                          § 3.

Puu materiali ostap möldre R. Spalwing ja weap om(m)a kulluga manno.

                                                                           § 4.

Kiwwi-koale pannep möldre R. Spalwing schindri-lawwadest kattus päle; nink ostap essi, ni paljo kui tarwis.

                                                                           § 5.

Lubbi, mes müüri tarbis kullup, ei puttu ka perremehhile, om möldre osta.

                                                                            § 6.

Kui möldre Reinhold Spalwing peas muid kõrwamaidsi hoonit, ehk muid tarwiduisi, wäljale poole nelja weski saina ehhitama; - jääwa tälle om(m)as, kui rendi aig ümbre om.

                                                                           § 7.

Ent weski kodda ja ello-maja ütte kattuse al katte jahwatamisse kiwwiga ja sissemaiste weski-riistoga, jääp perremeeste om(m)andusses, kui möldre rendi-aig ümbre om.

                                                                           § 8.

Tammi annap Reinhold Spalwing perremehhile seddawärki kätte, kui tem(m)a neide käest wasta om wõtnu, mes wastawõtmisse aigo protokolli peap sisse kirjo-

tedus saama.

                                                                          § 9.

Katte jahwatamisse kiwwi päält, massap Reinhold Spalwing aastas 130 rbl /sadda kolm küm(m)end rubl/ renti: - Nink kätte masminne saiasp katten terminin; sis kui perremehhe, talwel kui ka suwwel om(m)a kroono renti maswa; massap möldre jälle ka neile; ent pool ennegi kõrraga. -

                                                                          § 10.

Sisse minneki, ehk ehhitamisse 1877 aastal 1878 aasta sisse, - massap möldre pool renti; nim(m)elt: 65 rubl perremehhile perrametsel terminil; ent perrast allati, täüs leppit rent; kui om ülles ehhitet, nida; kui perremeeste poolt om kästü. -

                                                                          § 11.

Möldre peap 4 perremehhe liht jahwatus ilma matti ehk rendita jahwatama, mes neide tallon om

                                                                          § 12.

Perremehhe andwa ka om(m)alt poolt kokko 8sa wakka alla rassedast mõts põllumaast möldrele ütte-tükki, 20 aastas pruuki, nink woip wiljan pitta, ni kui him-

mutsep, ent selle eest ei olle massu. -

                                                                         § 13.

Möldre karja-looma woiwa ilma perremeeste keelo ja neile massuta, - neide ellajidega ütten karjan käwwa, nink möldre massap palk selle, - kes neid hoiap. - Nink sedda samma wiisi om ka hobbesega enne ja perrast haina teggemist lubba.

                                                                         § 14.

Kui rendi aig ümbre om, sis woip möldre eenrentmisse weski õigust hennele jälle wastsest pruuki; ent kui ei sünni, sis woiwa ka perremehhe muile renti.

                                                                          § 15.

Se eest wastutas möldre, kui peas kolm kõrd wargust tem(m)a om(m)alt poolt awwalikkult ette tullema; - sis kaotap möldre om(m)a lepping ja om kontrati -

õigus katski.

                                                                          § 16.

Möldre peap om(m)a rendi weski tulle kassa alla ülles wõtma ja essi rahha masma. -

                                                                          § 17.

Kui Kroono poolt peas kigile wessi-weskile mass  päle tullema, sis massap ka möldre

                                                                         § 18.

Perremehhe peawa ka sedda wisi wessi üllewel piddama, kui nüüd wannal möldrel egga kõrd om; nink wastutawa selle eest. -

                                                                         § 19.

Kui tulle weski-kiwwi-poole, ehk wõlli toominne; sis peawa ka perremehhe awwitama om(m)alt poolt; ent pool ei tohhi kaugemb 15 wersta ja wõll 20 wersta olla. -

                                                                         § 20.

Möldre om täämba 25 rubl. käerahha perremehhile kätte andnu, mes eddespidditse rendi ette jääp. -

                                                                         § 21.

Sellega omma kiik perremehhe ja ka möldre Reinhold Spalwing rahho wiimate sel täämbatsel päiwal ja ka egga kõrd, nink leppingo katski kiskmist ei wõi kum-maltki poolt ette tulla, kui mõllembilt poolt ponkte perra täüdet om. -

Sis kinnitawa sedda kiik perremehhe ja neide mõnne eest wöörmöndre sedda om(m)a käe, ehk risti tõmbamise läbbi; nink ka möldre. -

Nim(m)elt: Weski rendile andaja:  

                                                                Jaan Jäger  XXX

                                                                Jaan Kurwitz  XXX

                                                                Johann Kurwitz  XXX

                                     selle eestsaisja Johann Kahha  XXX

             Johann Hurt maja eestsaisja Jakob Hurt  XXX

                                               ja Michel Warres   XXX

Weski wasta wõtja ja ehhitaja:

                               Möldre: Reinhold Spalwing  XXX

                           Kohtowannemb, J Pihho

                           Kohtomees, Johann Keerd  XXX

                           Kohtomees, Karel Kooskora  XXX

                           Kohtomees, Peep Tobre  XXX

                                     Kirjotaja, J. Käis