PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1875-1882)

LeidandmedEAA.3300.1.19
Kaader
94
Daatum11.05.1879
Protokolli number65
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hendrik Pilli Kohtumees
Jaan Mollok Peakohtumees
Jakob Reino Kohtumees

Moisawallitsus hr. Kussmanoff kaibas, et Melliste Saeweski rentniku Jaan Woitka omma möldrel Jaan Praaklel laske Sae pakkudel kunni 5 jalla pikkuse palgidel tükkit mahha lõigata ja ärrä põlletada, et tal essi puid ei olle, kunna moisast kül 5 süld puid moisast aastast andas ja 10 süld haggo, kahte kumbagi ei tuwwa ta mõtsast wälja nink taht nüüd sel modul henda ello maja kütta

Kohtomees Indo Johann kaenu Pokka ma pääl laua kihhit ülle nink sowida moisawallitsus et Mäksa lauad kihhit saas Mäksa kohtomehhist ka ülle kaeda ja kahjo wälja takserida laske nink ka se kahjoteggija mölder Jaan Praakle töisest körrast ette kutsu.

Mellistes weski jures olla leitu, et 25 1 1/2 lauat 1/2 süld lühhembad kui pakkut olnu = 6 4 süllelist 1 1/2 tolli lauda pudus a' 60 K. 3,60 kahjo suur.

Rentnik Jaan Woitka, kes Mäksa tuule-weski pääl ellab, arwas, et ta senna ei olla süidi.

Selle sae-weski mölder Jaan Praakle arwas, et ta ennege kolmel palgil tükki küllest wõtnu:

1) selleperrast et sel 1 suur oss otsas ollin

2) selleperrast et se palk pik olnu, nink päle ei sündinu,

3) selleperrast et ots olnu kõwwer - Eduard Ilwes mõtsawaht olla tunnistada.

Moisawallitsus arwas, et ta keikisuggusit ilm küssimada ja lubbata ei tohhi lühhembast tehha.

Moistus: Et ka moisa lauat kohtomehhil ülle kaeda kahjo ärrä takserida nink 25. Maist jälle k. k. ette tulla.

Pä kohtomees Jaan Mollok

Kohtomees Jakob Reino

Kohtomees Hendrik Pilli

Kirjotaja F. Thal <allkiri>.

Moisawallitsus hr. Kussmanoff kaibas, et Melliste Saeweski rentniku Jaan Woitka omma möldrel Jaan Praaklel laske Sae pakkudel kunni 5 jalla pikkuse palgidel tükkit mahha lõigata ja ärrä põlletada, et tal essi puid ei olle, kunna moisast kül 5 süld puid moisast aastast andas ja 10 süld haggo, kahte kumbagi ei tuwwa ta mõtsast wälja nink taht nüüd sel modul henda ello maja kütta

Kohtomees Indo Johann kaenu Pokka ma pääl laua kihhit ülle nink sowida moisawallitsus et Mäksa lauad kihhit saas Mäksa kohtomehhist ka ülle kaeda ja kahjo wälja takserida laske nink ka se kahjoteggija mölder Jaan Praakle töisest körrast ette kutsu.

Mellistes weski jures olla leitu, et 25 1 1/2 lauat 1/2 süld lühhembad kui pakkut olnu = 6 4 süllelist 1 1/2 tolli lauda pudus a' 60 K. 3,60 kahjo suur.

Rentnik Jaan Woitka, kes Mäksa tuule-weski pääl ellab, arwas, et ta senna ei olla süidi.

Selle sae-weski mölder Jaan Praakle arwas, et ta ennege kolmel palgil tükki küllest wõtnu:

1) selleperrast et sel 1 suur oss otsas ollin

2) selleperrast et se palk pik olnu, nink päle ei sündinu,

3) selleperrast et ots olnu kõwwer - Eduard Ilwes mõtsawaht olla tunnistada.

Moisawallitsus arwas, et ta keikisuggusit ilm küssimada ja lubbata ei tohhi lühhembast tehha.

Moistus: Et ka moisa lauat kohtomehhil ülle kaeda kahjo ärrä takserida nink 25. Maist jälle k. k. ette tulla.

Pä kohtomees Jaan Mollok

Kohtomees Jakob Reino

Kohtomees Hendrik Pilli

Kirjotaja F. Thal <allkiri>.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS