Mihkel Laumets Jago poeg kaebab oma wend Karel Laumets peale, et se 23 Septembril. s.a. tedda kerwe silmaga metsas üks kord kaela peale löönud selle et tema keelanud wenda oma maa pealt leppa maha raiduda seal juures olnud Gusta Kaijo Mihkli poeg ja Josep Nõmm Laari poeg ja Josep Nõmm Laari poeg kedda üle kuulata palob ja nõuab wallo raha 50 rubla hõb. wend Karel Laumets käest.

Karel Laumets Jago poeg kostab oma wenna Michkel kaebtuse peale, et se walle ola ja tema oma wenda mitte löönud ja ei lubba ka sellele kedagi selle põhjal maksa.

Kusta Kaijo Michkli poeg ütleb wälja, et Mihkel ja Karel Laumets wastastiko rielnud aga nende wahel löömist tema mitte näinud, tülitsemine tulnud kahe mädda lepa lattide pärast mis Karel Laumets toonud.

Josep Nõmm Laari poeg, ütleb et tema riedlemist kuulnud sõnadega Mihkel kui Karel Laumets wahel aga tüli ega taplust nende wahel mitte näinud.

Tunnismeeste wälja ütlemised kohto alusdele ette kuulutud, mis peale kohtualustel ütlemist polnud.

Kohto mõistus: Mihchkel Laumets kaebtus oma wenna Karel Laumets wasto peksmise ja wallo raha nõudmise pärast saab tühja arwatud, et selle juures mitte tunnistust pole.

Se kohto otsus sai tännasel päewal Mihkel kui Karel Laumetsale 1860 a. wälja antud Tallorahwa seaduse raamato § § 772 ja 773 juhatusel ette kuulutud, mis peale Mihkel Laumets oma mitte rahol olemist awaldas ja suuremat  kohot nõuab, et temale õpuse kirri suurema kohto käimise peale wälja sai antud.

                                                          Peakohtumees: Willem Perramets

                                                          Kohtumees: Mihkel Laumets

                                                          Kohtumees: Jürri Nõmm  

                                                          Kirjutaja allkiri mitteloetav.