Nr: 289 al pooleli jäänud astus ette Halliko mõisa wallitsus /: walitseja Karelson:/ ja kaebab Halliko mehe Jaan Piibar Jakobi poea peale, et se minewa sügise rõugust peksmata kaero warguse wiisil omale weenud palob et kohus Jaan Piibari selle eest trahwiks, tunnismeheks annab ülles Gusta Laumets Michkli p.
Ettekutsutud Jaan Piibar kes kaebtuse peale kostab, et tema sedda mitte teinud ja mõisa wäljalt kaero warastanud ola wale.
Gusta Laumets Michkli p. ütleb wälja, et sügise 1887 a. Jaan Piibar mõisa wäljald kaero oma koddo weenud.
Gusta Laumets wäljaütlemine kohtoalustele ette kuulutud mis peale Jaan Piibar kostab et Gusta Laumets tema wihamees ola, ja ei wõtta sedda omale tunnismeheks.
Walitseja Karelson annab weel Karel Kaur Jakobi p. ülles kes teada kui Jaan Piibar kaero mõisa wäljald weenud.
Otsus: Jääb pooleli, kuni Karel Kaur Jakobi poeg saab üle kuulatud.
Peakohtumees: Willem Perramets
Kohtumees: Mihkel Laumets
Kohtumees: Jürri Nõmm
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
Nr: 289 al pooleli jäänud astus ette Halliko mõisa wallitsus /: walitseja Karelson:/ ja kaebab Halliko mehe Jaan Piibar Jakobi poea peale, et se minewa sügise rõugust peksmata kaero warguse wiisil omale weenud palob et kohus Jaan Piibari selle eest trahwiks, tunnismeheks annab ülles Gusta Laumets Michkli p.
Ettekutsutud Jaan Piibar kes kaebtuse peale kostab, et tema sedda mitte teinud ja mõisa wäljalt kaero warastanud ola wale.
Gusta Laumets Michkli p. ütleb wälja, et sügise 1887 a. Jaan Piibar mõisa wäljald kaero oma koddo weenud.
Gusta Laumets wäljaütlemine kohtoalustele ette kuulutud mis peale Jaan Piibar kostab et Gusta Laumets tema wihamees ola, ja ei wõtta sedda omale tunnismeheks.
Walitseja Karelson annab weel Karel Kaur Jakobi p. ülles kes teada kui Jaan Piibar kaero mõisa wäljald weenud.
Otsus: Jääb pooleli, kuni Karel Kaur Jakobi poeg saab üle kuulatud.
Peakohtumees: Willem Perramets
Kohtumees: Mihkel Laumets
Kohtumees: Jürri Nõmm
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.