An Jakobson, ennine Tootsik, omma äija Jürri Jakobsoni eestkostmissen Wennemaalt, kaibas, et Jaan Jakk tedda minnewa aasta, kui ta neide man tüdrukun olnu, Mihklipäiw 1878, se on enne Mihklipäiwa näddal ja päle Mihklipäiwa ka tedda ärrä magganu, ja sündinu temmale sel Jani päiwa pool p. 23. Junil 1879 tüttar lats - ja nõuda ta nüüd 100 rubla selle latse kaswatamisse tarbis selle issa Jaan Jakki käest.
Kaewataw, (:Jürri Jakobsoni poja naene, An Jakobsonist:) Jaan Jakk salgas, et temmal ei olla selle naeste rahwaga mitte middagi teggemist olnu, ei tahta temmale ka maksa, temma mannu käinu paljo poisit, tänna ta ennege ei tahta neid ülles anda, ennege töine körd. Wimati ütles et Koh. Mihelson süidi, kes essi temmale üttel.
Kaewatawa tunnistaja Johann Michelson ütles wälja küssimisse päle, et temma ei olla selle tüdruku man olnu, ei olla ka selle Jaan Jakkile üttelnu, mis ei olla mitte õige.
Kaebaja An Jakobson, kes selle wahhe sissen Wennemale mehhele sanu, arwas ka, et ütsinda Jaan Jaak selle latse issa, mis last nüüd temma mees henda mannu ei wõtta, enge piddanu se lats seni sija Mäksawalda omma essa Peter Tootsiki hoolte jättma, kes essiki waene inniminne ja ei jõuda ka sedda last toita.
Nenda tõendas ka selle kaebaja An Jakobsoni lihhane essa Peter Tootsik, nink pallus ka et kohhus moistas selle süidlasse käest selle latsele üllespiddamist, sest et ta nüüd sedda last toitma pidda, kunna temma tütremees sedda last henda man ei sallida.
Moisteti: Kunna selle kaewatawa Jaan Jakki tallos se Kaebaja tüdrukun teninu, siis kül arwata et Jaan Jakk süidi nink peas ta 7 aastat läbbi a' 10 rubla = 70 rubla selle latsele üllespiddamist maksma.
Se otsus sai k. k. t. s. 18. Januaril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja s. k. k. t. õppusse kirri antud kes mõllembad ülles andsit s. k. käija.
/:363:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter
Kohtomees Jaan Koort
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
An Jakobson, ennine Tootsik, omma äija Jürri Jakobsoni eestkostmissen Wennemaalt, kaibas, et Jaan Jakk tedda minnewa aasta, kui ta neide man tüdrukun olnu, Mihklipäiw 1878, se on enne Mihklipäiwa näddal ja päle Mihklipäiwa ka tedda ärrä magganu, ja sündinu temmale sel Jani päiwa pool p. 23. Junil 1879 tüttar lats - ja nõuda ta nüüd 100 rubla selle latse kaswatamisse tarbis selle issa Jaan Jakki käest.
Kaewataw, (:Jürri Jakobsoni poja naene, An Jakobsonist:) Jaan Jakk salgas, et temmal ei olla selle naeste rahwaga mitte middagi teggemist olnu, ei tahta temmale ka maksa, temma mannu käinu paljo poisit, tänna ta ennege ei tahta neid ülles anda, ennege töine körd. Wimati ütles et Koh. Mihelson süidi, kes essi temmale üttel.
Kaewatawa tunnistaja Johann Michelson ütles wälja küssimisse päle, et temma ei olla selle tüdruku man olnu, ei olla ka selle Jaan Jakkile üttelnu, mis ei olla mitte õige.
Kaebaja An Jakobson, kes selle wahhe sissen Wennemale mehhele sanu, arwas ka, et ütsinda Jaan Jaak selle latse issa, mis last nüüd temma mees henda mannu ei wõtta, enge piddanu se lats seni sija Mäksawalda omma essa Peter Tootsiki hoolte jättma, kes essiki waene inniminne ja ei jõuda ka sedda last toita.
Nenda tõendas ka selle kaebaja An Jakobsoni lihhane essa Peter Tootsik, nink pallus ka et kohhus moistas selle süidlasse käest selle latsele üllespiddamist, sest et ta nüüd sedda last toitma pidda, kunna temma tütremees sedda last henda man ei sallida.
Moisteti: Kunna selle kaewatawa Jaan Jakki tallos se Kaebaja tüdrukun teninu, siis kül arwata et Jaan Jakk süidi nink peas ta 7 aastat läbbi a' 10 rubla = 70 rubla selle latsele üllespiddamist maksma.
Se otsus sai k. k. t. s. 18. Januaril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud ja s. k. k. t. õppusse kirri antud kes mõllembad ülles andsit s. k. käija.
/:363:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter
Kohtomees Jaan Koort
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
