Johann Herms kaipas Johann Kiwwi päle, et Johannil röä kõrre nurm kik ilma aestamata kewwade om olnu, nink ka neide 3 wimatse mööda lännu aastade sissen paljo noort mõtsa om ärrä raggunu. Selleperrast nõuwap Johann Herms essiärrälikkult mõtsan tettu kahjo tassumist. Mõisa wallitsus om Johann Hermsile sedda õigust andnu Johann Kiwwi käest mõtsa sädusse perra temma tallo perra ollewa mõtsa saisust nink kahjo tassumist taggan nõuda.
Aastal 1870 Mai kuul om Wanna Anzmõisa wallitsus ja selle samma mõisa mõtsa wallitsus nink ka weel mittu muid ussutawi innimessi Hansi Johanni tallo perra ollewa mõtsa ärrä raggomisse kurja tööd üllekaenu nink omma selle noore mõtsa (raiskamist) ärrä raggomist suure lõidnu ollewat.
Johann Kiwwi maja üllekaemisse nink selle kohto otsusse sel 13. Julil 1871 Protokolli perra olles Johann Herms piddanu 117 Rbl. 3 Kop. Johann Kiwwile eestminneki rahha masma. Ent Johann Herms pakkus ennegi 100 Rublat kui Johann Kiwwi sellega rahhule olles olnu, sis olles Johann Herms mitte mõtsa ärrä raggumisse kahjo taggan nõudnu. Johann Herms om Johann Kiwwile 100 Rubla mittu kõrda pakkunu, nida et kohto käiminne nink se aja wiitminne mahha jääs - enge Johann Kiwwi es wõtta sedda rahha wasta.
Otsus.
Johann Kiwwi saap 100 Rubla Johann Herms käest eestminneki rahha. Johann Kiwwi om suurt kahjo tennu, et temma sedda noort mõtsa paljo om raggunu, nink om se koggokonna kohhus arwanu selle mõtsa kahjo paljo suremba ollewat, kui sel 17 Rbl. 3 Kop. mes selle kohto eddimetse mõistmisse perra Johann Kiwwi nüüd wähhemb saap.
Johann Herms om selle kohto mõistmisse perra ka se 100 Rubla siin kohto een Johann Kiwwile kätte pakkunu - ent Johann Kiwwi es wõtta sedda rahha wasta.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käüjatele L. T. S. aastast 1860 §§. 772. 773 perra ette kulutedu. Johann Kiwwi ei olle se kohto mõistmissega rahhule, nink om sel 6. Augustil 1871 selle kohto een omma soowimist teeda andnu, et temma tahhap surembat kohhut pallelda omma kohtus käimisse asju selletada. Johann Kiwwile om ka se sädusse perra Appelatium täht walja antu sel 11. Augustil c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia an Ein Kaisrl. VII Kichspielsgericht d. 27. August 1871.
Johann Herms kaipas Johann Kiwwi päle, et Johannil röä kõrre nurm kik ilma aestamata kewwade om olnu, nink ka neide 3 wimatse mööda lännu aastade sissen paljo noort mõtsa om ärrä raggunu. Selleperrast nõuwap Johann Herms essiärrälikkult mõtsan tettu kahjo tassumist. Mõisa wallitsus om Johann Hermsile sedda õigust andnu Johann Kiwwi käest mõtsa sädusse perra temma tallo perra ollewa mõtsa saisust nink kahjo tassumist taggan nõuda.
Aastal 1870 Mai kuul om Wanna Anzmõisa wallitsus ja selle samma mõisa mõtsa wallitsus nink ka weel mittu muid ussutawi innimessi Hansi Johanni tallo perra ollewa mõtsa ärrä raggomisse kurja tööd üllekaenu nink omma selle noore mõtsa (raiskamist) ärrä raggomist suure lõidnu ollewat.
Johann Kiwwi maja üllekaemisse nink selle kohto otsusse sel 13. Julil 1871 Protokolli perra olles Johann Herms piddanu 117 Rbl. 3 Kop. Johann Kiwwile eestminneki rahha masma. Ent Johann Herms pakkus ennegi 100 Rublat kui Johann Kiwwi sellega rahhule olles olnu, sis olles Johann Herms mitte mõtsa ärrä raggumisse kahjo taggan nõudnu. Johann Herms om Johann Kiwwile 100 Rubla mittu kõrda pakkunu, nida et kohto käiminne nink se aja wiitminne mahha jääs - enge Johann Kiwwi es wõtta sedda rahha wasta.
Otsus.
Johann Kiwwi saap 100 Rubla Johann Herms käest eestminneki rahha. Johann Kiwwi om suurt kahjo tennu, et temma sedda noort mõtsa paljo om raggunu, nink om se koggokonna kohhus arwanu selle mõtsa kahjo paljo suremba ollewat, kui sel 17 Rbl. 3 Kop. mes selle kohto eddimetse mõistmisse perra Johann Kiwwi nüüd wähhemb saap.
Johann Herms om selle kohto mõistmisse perra ka se 100 Rubla siin kohto een Johann Kiwwile kätte pakkunu - ent Johann Kiwwi es wõtta sedda rahha wasta.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käüjatele L. T. S. aastast 1860 §§. 772. 773 perra ette kulutedu. Johann Kiwwi ei olle se kohto mõistmissega rahhule, nink om sel 6. Augustil 1871 selle kohto een omma soowimist teeda andnu, et temma tahhap surembat kohhut pallelda omma kohtus käimisse asju selletada. Johann Kiwwile om ka se sädusse perra Appelatium täht walja antu sel 11. Augustil c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia an Ein Kaisrl. VII Kichspielsgericht d. 27. August 1871.
