Tunnistaja Jaan Kannarik salgas, et ta Johann Praklile ei olla ütelnu, neid warga kindaid Kotta Mällo pool näinud olla.
Tunnistaja Johann Prakli kaebaja sullane, toentas, et Jaan Kannarik sedda temmale üks körd Mellistest tulles kõnnelnu.
Jürri Akkerta tõentas, kui temmale siin 2 kinnast ette naidati, et se üks kirriw kinnas kul Kotta Mällo omma, kellega ta weel sääl sullasen olles kündnu, sedda töist halli kinnast ta ei tunda.
Tunnistaja Jaan Woitka tuule möldre, arwas et ta omma silmaga Kotta Mället ei olla näinud kartohwlid talwel linna wiinud olla, ennege olla kolonets Johann Urm naistele sedda kõnnelnu, sedda ta sis ütelnu kaebaja Michel Kiltrile.
Kaebaja Michel Kilter agga tõentas, et Jaan Woitka to körd temmale selgest üttelnu essi näinud olla - nüüd ta ennege ei tahta tunnistada.
Semen Mudso arwas tänna, et neil perremehhel, Kotta Mallol pool sanu kül keik talw kartrohwlid süja kunni päle Jürripäiwa - kui paljo agga koobas pruukit kartohwlid olnu, ta sääl ei käinu nink ei teada, perremees Kotta Mällo tihti igga körd enne walged linna läinud, ta agga ei nainud, mis ta senna wiinud.
Jaan Mällo kaewatawa poeg, 17 aastane, ei ütle Semen Mudsoga kuskil kartohwlid wargil kainud olla, müja ei sanu ka mitte 1 wak, et kartohwli saak hukka läinu, pruuk kartohwlid sanu koopa ennege süggise 5 ehk 6 wakka: 1 körd sõidu wankri wahhe täis = 3 w. 1 körd jälle weo wankri wahhe täis 3 wakka 1 körd toobriga 1 w = 7 wakka ni et harwaste talwel süia sanud.
Kaewataw Kotta Mällo ütles essi kussimisse päle, et temmal suggisel pruuk kartohwlit üks 30 w. koopa sisse sanud, ni et minna keik talw paar körd naddalest süja sanud, linna ta agga ei winu mitte üks körd, ennege minnewa suwwel 1 w. kunna ni kui keik teadwa, temmal kartohwlid 60-70 w. külwist hukka läinud, ni et waiwalt seeme taggasi sanu.
Jürri Akkerta kaewatawa minnewa aasta sullane tõendas, et Kotta Mällol pruuk kartohwlid ennege 5-6 w. koopa sanu, se koop olla waega weikene, ni et senna paljo ennamb ei mahtudage - seemnist kuhja sanu 25 w. ossa.
Kunna siin ülles antud, et kaewatawa kartohwli koop ni weikene et sukkugi 30 w. kartohwlid, ni kui tõendas, senna sisse ei woida mahtuda, sis sai selle kohto poolt warsti 2 kohtom eest Jaan Kord ja Jaan Mikkel selle suurust mõtma senna sadetud, kes leidsit, et se koop olnu ennege 6 jalga pik 4 1/2 jalga lai 3 1/2 jalga kõrge kelle sisse keike rohkem 15 w. kartohwlid mahtoda woib, kui koggoni täis pandu, nüüd ta agga süggisel ees pool tühhi olnu, sis wois selle sees ennege 10 ehk 12 w. olla.
Kaebaja Michel Kilter arwas et temma tahhas 25 w. warrastud kartohwlide eest
Moisteti: Kunna kaewataw Kotta Mällo neide tunnistuste järrele süidi, kellel keiki teada minnewa aasta kartohwli külw hukka läinu, ta agga siiski omma tunnistusse järrele keik talw 30 w. kartohwlist süja sanud mis agga walle, kunna temma poeg ja Jürri Akkerta agga ennege 5-6 w. ülles andsit ja selle kohto kaemisse järrele se weike koop mitte rohkemb kui 10-12 w. wois olla olnu, kellest ei woinu kunnagi terwe talwest perrele süja sada, siis olles temmal, Kotta Mollol kaebaja Michel Kiltrile kelle kahjo:
| 15 w. ärra warrastud koartohwlide eest 1,50 kop. |
22 rub. 50 K. |
| 10 w. ärra külmenda neide eest a' 75 K. pool hinda |
7 rub. 50 K. |
| Summa |
30 rubla |
wäärt wois olla, ennege 25 rubla kahjo tassomist maksa, et ta essite ka ni paljo nõudnu, ja se assi suremba kohto kätte anda.
Se otsus sai kohto käijele tännasel päiwal tallorahwa ramatun seiswa §. §. 772 ja 773 järrele kulutud nink oppusse kirri antud. Kotta Mällo andis ülles et ta sellega rahhule ei olle nink surembat kohhut käija tahhab.
/:2587:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter
Kohtomees Jaan Kord
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
Tunnistaja Jaan Kannarik salgas, et ta Johann Praklile ei olla ütelnu, neid warga kindaid Kotta Mällo pool näinud olla.
Tunnistaja Johann Prakli kaebaja sullane, toentas, et Jaan Kannarik sedda temmale üks körd Mellistest tulles kõnnelnu.
Jürri Akkerta tõentas, kui temmale siin 2 kinnast ette naidati, et se üks kirriw kinnas kul Kotta Mällo omma, kellega ta weel sääl sullasen olles kündnu, sedda töist halli kinnast ta ei tunda.
Tunnistaja Jaan Woitka tuule möldre, arwas et ta omma silmaga Kotta Mället ei olla näinud kartohwlid talwel linna wiinud olla, ennege olla kolonets Johann Urm naistele sedda kõnnelnu, sedda ta sis ütelnu kaebaja Michel Kiltrile.
Kaebaja Michel Kilter agga tõentas, et Jaan Woitka to körd temmale selgest üttelnu essi näinud olla - nüüd ta ennege ei tahta tunnistada.
Semen Mudso arwas tänna, et neil perremehhel, Kotta Mallol pool sanu kül keik talw kartrohwlid süja kunni päle Jürripäiwa - kui paljo agga koobas pruukit kartohwlid olnu, ta sääl ei käinu nink ei teada, perremees Kotta Mällo tihti igga körd enne walged linna läinud, ta agga ei nainud, mis ta senna wiinud.
Jaan Mällo kaewatawa poeg, 17 aastane, ei ütle Semen Mudsoga kuskil kartohwlid wargil kainud olla, müja ei sanu ka mitte 1 wak, et kartohwli saak hukka läinu, pruuk kartohwlid sanu koopa ennege süggise 5 ehk 6 wakka: 1 körd sõidu wankri wahhe täis = 3 w. 1 körd jälle weo wankri wahhe täis 3 wakka 1 körd toobriga 1 w = 7 wakka ni et harwaste talwel süia sanud.
Kaewataw Kotta Mällo ütles essi kussimisse päle, et temmal suggisel pruuk kartohwlit üks 30 w. koopa sisse sanud, ni et minna keik talw paar körd naddalest süja sanud, linna ta agga ei winu mitte üks körd, ennege minnewa suwwel 1 w. kunna ni kui keik teadwa, temmal kartohwlid 60-70 w. külwist hukka läinud, ni et waiwalt seeme taggasi sanu.
Jürri Akkerta kaewatawa minnewa aasta sullane tõendas, et Kotta Mällol pruuk kartohwlid ennege 5-6 w. koopa sanu, se koop olla waega weikene, ni et senna paljo ennamb ei mahtudage - seemnist kuhja sanu 25 w. ossa.
Kunna siin ülles antud, et kaewatawa kartohwli koop ni weikene et sukkugi 30 w. kartohwlid, ni kui tõendas, senna sisse ei woida mahtuda, sis sai selle kohto poolt warsti 2 kohtom eest Jaan Kord ja Jaan Mikkel selle suurust mõtma senna sadetud, kes leidsit, et se koop olnu ennege 6 jalga pik 4 1/2 jalga lai 3 1/2 jalga kõrge kelle sisse keike rohkem 15 w. kartohwlid mahtoda woib, kui koggoni täis pandu, nüüd ta agga süggisel ees pool tühhi olnu, sis wois selle sees ennege 10 ehk 12 w. olla.
Kaebaja Michel Kilter arwas et temma tahhas 25 w. warrastud kartohwlide eest
Moisteti: Kunna kaewataw Kotta Mällo neide tunnistuste järrele süidi, kellel keiki teada minnewa aasta kartohwli külw hukka läinu, ta agga siiski omma tunnistusse järrele keik talw 30 w. kartohwlist süja sanud mis agga walle, kunna temma poeg ja Jürri Akkerta agga ennege 5-6 w. ülles andsit ja selle kohto kaemisse järrele se weike koop mitte rohkemb kui 10-12 w. wois olla olnu, kellest ei woinu kunnagi terwe talwest perrele süja sada, siis olles temmal, Kotta Mollol kaebaja Michel Kiltrile kelle kahjo:
| 15 w. ärra warrastud koartohwlide eest 1,50 kop. |
22 rub. 50 K. |
| 10 w. ärra külmenda neide eest a' 75 K. pool hinda |
7 rub. 50 K. |
| Summa |
30 rubla |
wäärt wois olla, ennege 25 rubla kahjo tassomist maksa, et ta essite ka ni paljo nõudnu, ja se assi suremba kohto kätte anda.
Se otsus sai kohto käijele tännasel päiwal tallorahwa ramatun seiswa §. §. 772 ja 773 järrele kulutud nink oppusse kirri antud. Kotta Mällo andis ülles et ta sellega rahhule ei olle nink surembat kohhut käija tahhab.
/:2587:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter
Kohtomees Jaan Kord
Kirjotaja F. Thal <allkiri>.
