Tuli ette Halliku mõisa rentnik herra Andersen ja kandis kaebust Halliku karjamõisa (Assikfere ) karjusse Josep Ploomi wasta järgmiselt: Halliku karjamõisa Assikfere sanud minewal talwel heinu weetud.
Detsembri kuul 11 koormad a' 28 puuda= 300 puuda
Januarikuul 8 koormad a' 25 puuda= 200 puuda
Kokku: 500 puuda
Söödetud sanud Detsembri kuul 39 puuda
Januari kuul 1 33 puuda
Webruari kuul 126 puuda
Kuni 9. Märtsini ind. 39 puuda 337
Selle järele pidi heinu 9. märtsil järel olema 163 puuda
Aga 9. Märtsil olud keik hein otsas. Sellepärast palub mõisawalitsus kohut ülekuulata et siis Joosep Ploom kelle hoidmise all heinad olid ja kes ka heina wälja andja ja söötja olnd wastutamise olek wõetud saab ja mõisale seda kahju ära maksab ja nimelt :/ 60 puuda heinte eest a' 20 kop 32 rbl. 60 kop.
ja puuduwa heinte wedu eest 4 rbl.
kokku 36 rbl. 60 kop.
Hein mis karjamõisa weetud ei olla wõinud seal kaalutud saada sellepärast et Josep Ploom kaalu kiwid minewal sügisel müiri sisse oli lasknud panna. Heina koormate raskus saanud selle järele arwatud, kuidas koormad Halliku mõisas kaalunuwad. Heinad sanud Halliku mõisa ja ka karjamõisa ühedest töömeestest weetud ja keik koormad ühesugusena tehtud.
Ette kutsutud Josep Ploom ja temale kaebus ette kantud awaldab kaebuse peale et heinad temale ilma kaalumiseta kätte antud ja mis wasto wõtnud seda olla ära söötnud et kaalu kiwid müüri sisse pantud ei olla tema siis sest et mürsep seda tema äraolemisel teinud. Annab aga siiski järele et 19 koormad heinu wastu wõtnud milledest ühe koorma pärast ära kaalunud ja umbes 21 puuda saanud, siis annab weel järele et 337 puuda heinu loomadele ära söötnud ja mitte rohkem mis aga tema oma rehnungi järele 62 puuda heinu puudu tuleb arwab sellest tulema et heintele tuul peale käinud ja se läbi kergemaks läinud ehk et jälle elajatele wahel rohkem annud kui kästud anda. Et kohtu alustel midagit juurde lisamist polnud ja ka leppitust ei sanud.
Kohus mõistis: Et mõisa walitsus mitte kaluga Josep Ploomile heinu pole kätte annud ja ka see üle tunnistusi pole et Josep Ploom heinu kõrwale tallitanud. Siis saab mõisa walitsuse nõudmine tühjaks arwatud. Se mõistus sai sell tänasel päewal Halliku mõisa rentherrale Andersonile ja Josep Ploomile kuulutud T.R.S. § 772 ja 773 õppust mödda appellationi õppuse lehe wälja andmisega mõlemile.
Kohtumees: Mihkel Laumets
Kohtumees: Jüri Nõmm
abi kohtumees: Märt Ujuk
Märkus. appellation 9. Aprillil. Kopia Nr. 132.
Tuli ette Halliku mõisa rentnik herra Andersen ja kandis kaebust Halliku karjamõisa (Assikfere ) karjusse Josep Ploomi wasta järgmiselt: Halliku karjamõisa Assikfere sanud minewal talwel heinu weetud.
Detsembri kuul 11 koormad a' 28 puuda= 300 puuda
Januarikuul 8 koormad a' 25 puuda= 200 puuda
Kokku: 500 puuda
Söödetud sanud Detsembri kuul 39 puuda
Januari kuul 1 33 puuda
Webruari kuul 126 puuda
Kuni 9. Märtsini ind. 39 puuda 337
Selle järele pidi heinu 9. märtsil järel olema 163 puuda
Aga 9. Märtsil olud keik hein otsas. Sellepärast palub mõisawalitsus kohut ülekuulata et siis Joosep Ploom kelle hoidmise all heinad olid ja kes ka heina wälja andja ja söötja olnd wastutamise olek wõetud saab ja mõisale seda kahju ära maksab ja nimelt :/ 60 puuda heinte eest a' 20 kop 32 rbl. 60 kop.
ja puuduwa heinte wedu eest 4 rbl.
kokku 36 rbl. 60 kop.
Hein mis karjamõisa weetud ei olla wõinud seal kaalutud saada sellepärast et Josep Ploom kaalu kiwid minewal sügisel müiri sisse oli lasknud panna. Heina koormate raskus saanud selle järele arwatud, kuidas koormad Halliku mõisas kaalunuwad. Heinad sanud Halliku mõisa ja ka karjamõisa ühedest töömeestest weetud ja keik koormad ühesugusena tehtud.
Ette kutsutud Josep Ploom ja temale kaebus ette kantud awaldab kaebuse peale et heinad temale ilma kaalumiseta kätte antud ja mis wasto wõtnud seda olla ära söötnud et kaalu kiwid müüri sisse pantud ei olla tema siis sest et mürsep seda tema äraolemisel teinud. Annab aga siiski järele et 19 koormad heinu wastu wõtnud milledest ühe koorma pärast ära kaalunud ja umbes 21 puuda saanud, siis annab weel järele et 337 puuda heinu loomadele ära söötnud ja mitte rohkem mis aga tema oma rehnungi järele 62 puuda heinu puudu tuleb arwab sellest tulema et heintele tuul peale käinud ja se läbi kergemaks läinud ehk et jälle elajatele wahel rohkem annud kui kästud anda. Et kohtu alustel midagit juurde lisamist polnud ja ka leppitust ei sanud.
Kohus mõistis: Et mõisa walitsus mitte kaluga Josep Ploomile heinu pole kätte annud ja ka see üle tunnistusi pole et Josep Ploom heinu kõrwale tallitanud. Siis saab mõisa walitsuse nõudmine tühjaks arwatud. Se mõistus sai sell tänasel päewal Halliku mõisa rentherrale Andersonile ja Josep Ploomile kuulutud T.R.S. § 772 ja 773 õppust mödda appellationi õppuse lehe wälja andmisega mõlemile.
Kohtumees: Mihkel Laumets
Kohtumees: Jüri Nõmm
abi kohtumees: Märt Ujuk
Märkus. appellation 9. Aprillil. Kopia Nr. 132.
