Nõumehhe kaibasiwa siin koggokonna kohto een, et ne koggokonnal ärrä ostetu Zimmitre talo röa (kessa) nurmede päle om paljo linnu ja ka muud suwwe wilja külwetu, nink et ka paljo mõtsa ärrä raggutu om.
Tõiselt kaibasiwa nõumehhe wallawallitsusse päle et wallawallitsus ei olle neid katte Zimmitre tallo sädusse perra wallitsenu.
Koggokonna kohhus om eesmält röa (kessa) nurme ülle kaenu nink om nõumeeste kaipust lõidnu tõtte (õige) ollewat. Perremees Karl Zimmeril om röa nurme päle 5 wakka maa alla suwwe wilja wälja külwetu, nink perremees Jaan Simmil om 3 wakka maad suwwe wilja al.
Tõiselt om ka üts jaggo mõtsa raggomist ülle kaetu nink om lõitu 13 peddaja ja 3 kuust ärrä raggutu ollewat. Suremba jaggo mõtsa ülle kaeminne om tõise kohto päiwas jänu, selleperrast et selsammal päiwal suur wihma saddaminne sedda üllekaemist keeldse.
Nõumeeste kaipus om siin kohto een eggaütte käest ütsikult ülles kirjutedu:
Nõumees Karl Ots kaipas: "Kui minnewal süggisel nõumehhe koon olliwa nink päärahha kirjutaminne olli, sis ommawa nõumehhe Wallawallitsusse käest küssinu, kuis neide katte Zimmitre maja rendi päle andminne sel eentullewal Jürripäiwal saap jääma, nink kui paljo renti eest ehk kelle ne katte Zimmitre tallo sawa renti päle antus. Selle päle kostis wallawannemb Johann Zimmer: "Sellega om weel aiga."
Tõine kõrd küssiwa noumehhe wallawallitsusse käst, kuis neide 2 Zimmitre maja ärrä rentimisseka om tallitedu. Selle päle kostis wallawannemb Johann Zimmer: "Selle ülle wastset nõuwo pitta om jo ilda - ne wanna perremehhe jäwä mõllemba wanna renti eest sisse, mes nemma seni ajani ommawa masnu.
Sel 15. Junil c. küssiwa nõumehhe wallawallitsusse kaest kolmandat kõrda, kelle lubbaka ne kats Zimmitre perremeest Karl Zimmer ja Jaan Simm nida paljo suwwe wilja röa (kessa) nurme päle omma wäljä külwanu, nink küssiwa ka nõumehhe kui paljo renti ülle neide katte Zimmitre tallo saap mastus. selle päle kostis wallawannemb Johann Zimmer: "Minna ei olle kummalegi Zimmitre perremeestele lubba andnu röa nurme päle suwwe wilja walja kulwada, nink minna ei tija ka mitte kui paljo neide tallode eest renti massetas, ehk wahhest tijap kirjutaja." Selle päle kostis koggokonna kirjutaja: "Minna ka ei tija." Wimate ütles wallawannemb Zimmer: "Minno arwa et Karl Zimmer massap 165 Rbl. renti nink Jaan Simm massap 145 Rbl. renti.
Nõumees Linnert Lipparti kaipus om sõnna sõnnast nida sammute kui Karl Otsa kaipus om olnu.
Nõumees Jaan Wärte kaipus om sõnna sõnnast nida sammute kui Karl Ots'a kaipus om olnu.
Nõumees Peter Pärsimäggi kaipus om eddimetse ja tõise tükki kaipusseka sõnna sõnnast nida sammute kui Karl Ots om sisse kaiwanu. Kolmandama kaipusse tükki olli Peter Pärsimäggi kül koggokonna maja man tõiste nõumeesteka ütten, ent kui tõise nõumehhe kik neid Zimmitre tallo röa (kessa) nurme lätsiwa ülle kaema jäi temma koggokonna maja manno taggasi. Kui tõise nõumehhe Zimmitre tallo mant kohto maja manno taggasi tulliwa, sis omma nemma Petrele kõnnelnu, mes nemma sääl ollewat lõidnu röa nurme päle paljo suwwe põldu wälja külwetu.
Peter Pärsimäggi ei mälleta sedda kolmandama küssimist neide katte Zimmitre tallo renti kõnnest middake, temmal om kik meelest ärrä lännu.
Nõumehhe kaibasiwa siin koggokonna kohto een, et ne koggokonnal ärrä ostetu Zimmitre talo röa (kessa) nurmede päle om paljo linnu ja ka muud suwwe wilja külwetu, nink et ka paljo mõtsa ärrä raggutu om.
Tõiselt kaibasiwa nõumehhe wallawallitsusse päle et wallawallitsus ei olle neid katte Zimmitre tallo sädusse perra wallitsenu.
Koggokonna kohhus om eesmält röa (kessa) nurme ülle kaenu nink om nõumeeste kaipust lõidnu tõtte (õige) ollewat. Perremees Karl Zimmeril om röa nurme päle 5 wakka maa alla suwwe wilja wälja külwetu, nink perremees Jaan Simmil om 3 wakka maad suwwe wilja al.
Tõiselt om ka üts jaggo mõtsa raggomist ülle kaetu nink om lõitu 13 peddaja ja 3 kuust ärrä raggutu ollewat. Suremba jaggo mõtsa ülle kaeminne om tõise kohto päiwas jänu, selleperrast et selsammal päiwal suur wihma saddaminne sedda üllekaemist keeldse.
Nõumeeste kaipus om siin kohto een eggaütte käest ütsikult ülles kirjutedu:
Nõumees Karl Ots kaipas: "Kui minnewal süggisel nõumehhe koon olliwa nink päärahha kirjutaminne olli, sis ommawa nõumehhe Wallawallitsusse käest küssinu, kuis neide katte Zimmitre maja rendi päle andminne sel eentullewal Jürripäiwal saap jääma, nink kui paljo renti eest ehk kelle ne katte Zimmitre tallo sawa renti päle antus. Selle päle kostis wallawannemb Johann Zimmer: "Sellega om weel aiga."
Tõine kõrd küssiwa noumehhe wallawallitsusse käst, kuis neide 2 Zimmitre maja ärrä rentimisseka om tallitedu. Selle päle kostis wallawannemb Johann Zimmer: "Selle ülle wastset nõuwo pitta om jo ilda - ne wanna perremehhe jäwä mõllemba wanna renti eest sisse, mes nemma seni ajani ommawa masnu.
Sel 15. Junil c. küssiwa nõumehhe wallawallitsusse kaest kolmandat kõrda, kelle lubbaka ne kats Zimmitre perremeest Karl Zimmer ja Jaan Simm nida paljo suwwe wilja röa (kessa) nurme päle omma wäljä külwanu, nink küssiwa ka nõumehhe kui paljo renti ülle neide katte Zimmitre tallo saap mastus. selle päle kostis wallawannemb Johann Zimmer: "Minna ei olle kummalegi Zimmitre perremeestele lubba andnu röa nurme päle suwwe wilja walja kulwada, nink minna ei tija ka mitte kui paljo neide tallode eest renti massetas, ehk wahhest tijap kirjutaja." Selle päle kostis koggokonna kirjutaja: "Minna ka ei tija." Wimate ütles wallawannemb Zimmer: "Minno arwa et Karl Zimmer massap 165 Rbl. renti nink Jaan Simm massap 145 Rbl. renti.
Nõumees Linnert Lipparti kaipus om sõnna sõnnast nida sammute kui Karl Otsa kaipus om olnu.
Nõumees Jaan Wärte kaipus om sõnna sõnnast nida sammute kui Karl Ots'a kaipus om olnu.
Nõumees Peter Pärsimäggi kaipus om eddimetse ja tõise tükki kaipusseka sõnna sõnnast nida sammute kui Karl Ots om sisse kaiwanu. Kolmandama kaipusse tükki olli Peter Pärsimäggi kül koggokonna maja man tõiste nõumeesteka ütten, ent kui tõise nõumehhe kik neid Zimmitre tallo röa (kessa) nurme lätsiwa ülle kaema jäi temma koggokonna maja manno taggasi. Kui tõise nõumehhe Zimmitre tallo mant kohto maja manno taggasi tulliwa, sis omma nemma Petrele kõnnelnu, mes nemma sääl ollewat lõidnu röa nurme päle paljo suwwe põldu wälja külwetu.
Peter Pärsimäggi ei mälleta sedda kolmandama küssimist neide katte Zimmitre tallo renti kõnnest middake, temmal om kik meelest ärrä lännu.
