Hindrik Rosenthal, Wastse Anzmõisa wallast, kaipas siin kohto een, et Johann Pola tedda om pesnu nink sõimanu. Hindrik Rosenthal andse tunnistaja ülles: Samul Tedder ja Johann Hammer.
Johann Pola astus selle koggokonna kohto ette nink temmale om se Hindrik Rosenthali kaipus ette loetu. Selle päle kostis Johann Pola: "Minna, Johann Hammer ja Samul Tedder, meije tullime kolmekesse Wabinast kihhelkonna kohto mant, nink saime meije Krawi kõrtsi manno, sääl olli Hindrik Rosenthal ja mittu muid innimisi kõrtsi een, meije tullime kolmekesse kõrtsist möda Nesmõtsa teed koddo pole. Kui meije Krawi kõrtsimehhe kesset röa nurme saime, sis kutse Hindrik Rosenthal minno taggasi kõrtsi manno. Kui minna henda ünbre käändse nink Hindrik Rosenthali kutsmisse päle kõrtsi pole taggasi lätsi, tulli Hindrik minnole wasta, nink kui meije tõine tõise liggidale saime, sis wõtse Hindrik minno rinnust kinni nink rapputas minno ja nakkas minno häbbemata kombel sõimama, minna ütli Hindrik Rosenthalile: "Kule armas welli! Jättä minno õige rahhule, minna ei tahha sinnoga täämba riidlema nakkama siin tee pääl. Minna tahha ka hommen kerku minna Jummala armo lawwale -- jätta minno rahhule." Hindrik Rosenthal nakkas minno weel ennamb sõimama. Selle päle rapputasi minna henda temma käest wallale nink nakkasi Nesmõtza poole jooskma. Hindrik Rosenthal nakkas ka minnol perran joskma ja ähwärdas nink sõimas minno kiki roppu sõnnuga. Kui minna Samul Teddrele järgi sai, olli Hindrik Rosenthal ka minnol järren, sääl wõtse Hindrik Samul Teddre kinni tahtse temma kambsoni ärrä kiski. Hindrik Rosenthal Samul Teddre'ka tulliwa tük maad üts tõiseka kisklemisseka eddesi, nida kawwede kui sinna saiwa kon Johann Hammer meid kiki järgi odis. Sääl nakkas Hindrik Rosenthal Johann Hammerika riidlemanink ähwärdas, sõimas nink trotsis minno häbbemata kombel.
Tunnistaja Samul Tedder astus kohto ette nink andse nidate tunnistust: "Minna, Johann Pola ja Johann Hammer, meije tullime kolmekessa Wabinast kihhelkunna kohto mant, nink tullime Krawi kõrtsist möda Nesmõtza teed koddo pole. Kui meije Krawi kõrtsimehhe kesset röa nurme saime sis hõikas Hindrik Rosenthal: "Pola tulle taggasi!" Johann Pola käändse henda ümbre nink nakkas Krawi kõrtsi pole taggasi minnema nink Hindrik Rosenthal tulli Johann Polale wasta. Kui nemma tõine tõise liggi saiwa, sis wõtse Hindrik Rosenthal Johann Pola rinnast kinni nink nakkas Johannit hoora pälikus sõimama, neide sõnnuga "Johann Pola, sinna peat Nesmõtza Isak Hawistu hoora henda naises, ja sinna annit omma hoora minnole naises. Kas sinna Pola tijat, sinnol wõip ots olla, ja minnol ka, minna sedda asja nida ei jättä." Selle päle üttel Johann Pola: "Kule Hindrik! Jätta minno õige se kõrd rahhule, minna sinnoka nüüd tülli teggema ei nakka, minna tahha hommen lawwa kerkute minna." Selle päle rapputas Johann Pola Hindrik Rosenthali henda küllest ärrä nink Hindrik saddas mahha. Johann Pola nakkas minno pole jooskma nink jooskse minnost ka mööda Johann Hammeri pole. Hindrik Rosenthal tulli joosten Johann Polale perra, nink kui temma minno manno sai, sis wõtse Hindrik minno kinni nink makkas minno kambsoni minno käest ärra kiskma, ja sõimas Johann Polat kige roppu sõimu sõnnuka nink ähwardas Johann Polale kik kätte ärrä tassuda. Kui minna ja Hindrik Rosenthal Johann Hammeri manno jõudsime, sis nakkas Hindrik Johann Hammerika riidlema. Johann Hammer kostis Hindrikule: "Kule armas innimenne, minna sinno ei tunne ja ei tija ka kes sinna ollet, mes sinna siin tee käüjateka riidlet nink kiusat, jättä meid rahhule."
Tunnistaja Johann Hammer astus kohto ette nink andse tunnistust nida sammute kui Samul Tedder, sõnna sõnnast, om tunnistanu.
Otsus.
Neide katte tunnistajade tunnistusse perra om Hindrik Rosenthal süüdallane lõitu ollewat, nink kohhus mõistis, et Hindrik Rosenthal peap 3 Rubla Wastse Anzmõisa waeste ladiku trahwi masma.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käüjatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse aastast 1860 §§. 772. 773 perra ette kulutedu.
Hindrik Rosenthal ei olle se kohto mõistmissega rahhule, nink om sel 17. Augustil c. selle kohto een omma sowimist teeda andnu, et temma tahhass surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asju selletada. Hindrik Rosenthal om ka se sädusse perra Appellation täht wälja antu sel 23 Augustil 1871.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkr Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia d. 29. September 1871 an Ein Kaisrl. VIItes Kirchspielsgericht
Hindrik Rosenthal, Wastse Anzmõisa wallast, kaipas siin kohto een, et Johann Pola tedda om pesnu nink sõimanu. Hindrik Rosenthal andse tunnistaja ülles: Samul Tedder ja Johann Hammer.
Johann Pola astus selle koggokonna kohto ette nink temmale om se Hindrik Rosenthali kaipus ette loetu. Selle päle kostis Johann Pola: "Minna, Johann Hammer ja Samul Tedder, meije tullime kolmekesse Wabinast kihhelkonna kohto mant, nink saime meije Krawi kõrtsi manno, sääl olli Hindrik Rosenthal ja mittu muid innimisi kõrtsi een, meije tullime kolmekesse kõrtsist möda Nesmõtsa teed koddo pole. Kui meije Krawi kõrtsimehhe kesset röa nurme saime, sis kutse Hindrik Rosenthal minno taggasi kõrtsi manno. Kui minna henda ünbre käändse nink Hindrik Rosenthali kutsmisse päle kõrtsi pole taggasi lätsi, tulli Hindrik minnole wasta, nink kui meije tõine tõise liggidale saime, sis wõtse Hindrik minno rinnust kinni nink rapputas minno ja nakkas minno häbbemata kombel sõimama, minna ütli Hindrik Rosenthalile: "Kule armas welli! Jättä minno õige rahhule, minna ei tahha sinnoga täämba riidlema nakkama siin tee pääl. Minna tahha ka hommen kerku minna Jummala armo lawwale -- jätta minno rahhule." Hindrik Rosenthal nakkas minno weel ennamb sõimama. Selle päle rapputasi minna henda temma käest wallale nink nakkasi Nesmõtza poole jooskma. Hindrik Rosenthal nakkas ka minnol perran joskma ja ähwärdas nink sõimas minno kiki roppu sõnnuga. Kui minna Samul Teddrele järgi sai, olli Hindrik Rosenthal ka minnol järren, sääl wõtse Hindrik Samul Teddre kinni tahtse temma kambsoni ärrä kiski. Hindrik Rosenthal Samul Teddre'ka tulliwa tük maad üts tõiseka kisklemisseka eddesi, nida kawwede kui sinna saiwa kon Johann Hammer meid kiki järgi odis. Sääl nakkas Hindrik Rosenthal Johann Hammerika riidlemanink ähwärdas, sõimas nink trotsis minno häbbemata kombel.
Tunnistaja Samul Tedder astus kohto ette nink andse nidate tunnistust: "Minna, Johann Pola ja Johann Hammer, meije tullime kolmekessa Wabinast kihhelkunna kohto mant, nink tullime Krawi kõrtsist möda Nesmõtza teed koddo pole. Kui meije Krawi kõrtsimehhe kesset röa nurme saime sis hõikas Hindrik Rosenthal: "Pola tulle taggasi!" Johann Pola käändse henda ümbre nink nakkas Krawi kõrtsi pole taggasi minnema nink Hindrik Rosenthal tulli Johann Polale wasta. Kui nemma tõine tõise liggi saiwa, sis wõtse Hindrik Rosenthal Johann Pola rinnast kinni nink nakkas Johannit hoora pälikus sõimama, neide sõnnuga "Johann Pola, sinna peat Nesmõtza Isak Hawistu hoora henda naises, ja sinna annit omma hoora minnole naises. Kas sinna Pola tijat, sinnol wõip ots olla, ja minnol ka, minna sedda asja nida ei jättä." Selle päle üttel Johann Pola: "Kule Hindrik! Jätta minno õige se kõrd rahhule, minna sinnoka nüüd tülli teggema ei nakka, minna tahha hommen lawwa kerkute minna." Selle päle rapputas Johann Pola Hindrik Rosenthali henda küllest ärrä nink Hindrik saddas mahha. Johann Pola nakkas minno pole jooskma nink jooskse minnost ka mööda Johann Hammeri pole. Hindrik Rosenthal tulli joosten Johann Polale perra, nink kui temma minno manno sai, sis wõtse Hindrik minno kinni nink makkas minno kambsoni minno käest ärra kiskma, ja sõimas Johann Polat kige roppu sõimu sõnnuka nink ähwardas Johann Polale kik kätte ärrä tassuda. Kui minna ja Hindrik Rosenthal Johann Hammeri manno jõudsime, sis nakkas Hindrik Johann Hammerika riidlema. Johann Hammer kostis Hindrikule: "Kule armas innimenne, minna sinno ei tunne ja ei tija ka kes sinna ollet, mes sinna siin tee käüjateka riidlet nink kiusat, jättä meid rahhule."
Tunnistaja Johann Hammer astus kohto ette nink andse tunnistust nida sammute kui Samul Tedder, sõnna sõnnast, om tunnistanu.
Otsus.
Neide katte tunnistajade tunnistusse perra om Hindrik Rosenthal süüdallane lõitu ollewat, nink kohhus mõistis, et Hindrik Rosenthal peap 3 Rubla Wastse Anzmõisa waeste ladiku trahwi masma.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käüjatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse aastast 1860 §§. 772. 773 perra ette kulutedu.
Hindrik Rosenthal ei olle se kohto mõistmissega rahhule, nink om sel 17. Augustil c. selle kohto een omma sowimist teeda andnu, et temma tahhass surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asju selletada. Hindrik Rosenthal om ka se sädusse perra Appellation täht wälja antu sel 23 Augustil 1871.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkr Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia d. 29. September 1871 an Ein Kaisrl. VIItes Kirchspielsgericht
