Peter Armi ja Jaan Kannarik kaibasiwa, et sel kewwade Peterburgi tee teggemissen man õhtul Weddo kõrtsist koddo minnen posti tee pääl, Jaan Laar neid wäega rängaste ärrä peksnu, suu jaa pead - ni kui Kreistohtre herra tunnistus kirja pääl werritsest peksetud ja ärrä hawatu. Tunnistaja olla neil Karl Prakel, ja nõuda Jaan Kannarik omma pekso eest 50 rubla ja Peter Armi jälle 25 rubla süidlasse Jaan Laari käest.
Kaewataw Jaan Laar wabbandas kaebates, et kui ta to õhtul Weddo kõrtsist ärrä tulnu, ajanu temmale tee pääl kolmekessi Jaan Kannarik, Peter Armi ja Karl Prakel hobbesega järrele, piddanu hobbese kinni ja tulnu temma kaela kui mõrtsukat nink peksno tedda umbe ni et ta 2 näddalit peale selle haige olnu, selleperrast ta siis neile wasta löönu, sellega mis temmale kätte juhtunu, päle pekso riisno nemma temma pibo käest ärrä, nimmelt Karl Prakel. Ta nõuda ka 50 rbla omma pekso eest.
1. Tunnistaja Karl Prakel tunnistas: meije sõitsime siis kolmekessi kaewatawa Jaan Larile järrele, Jaan Kannarik ja Peter Armi lätsiwa wankri päält mahha nink nõudsiwa Jaan Laari käest omma pibo ward ärrä anda, mis ta enne sedda kõrtsi man neide käest ärrä wõtnu, selle päle ühhe körraga, ilma et neil tülli enne olli, lei ta ühhe ja töisele, ni et need mahha kukkusiwa, ja werritselt Jaan Kannarik ülles tõstetud sai.
Kaebajad tõendasit, et se neide, nimmelt Jaan Kannariku piip olnu, mis Jaan Laar kõrtsis tõmbata wõtnu, kos Jaan Kannarik kül se piip jälle taggasi sanu, ent wars jänu temma kätte, mis nemma tee pääl temma käest taggasi nõudnu ja ta taplema tulnu, ent kaewataw Jaan Laar tõenda, et se olnu Kusta Janikesse piip, mis ta temma käest laenanu.
Te kubjas Jaan Mikkel arwas, et need Jaan Kannarik ja Peter Armi ei sanu selle peksmisse perrast mitte omma teejaggo ärrä tehha, enge piddanu ta neide tee rahha eest tehha laksma, Jaan Kannariku eest maksnu ta wälja 1 R 60 C. ja Peter Armi eest 60 kop. sedda nõuda ta neide käest kätte.
Moistus: Kunna kaebajil Jaan Kannarikul pä rängaste hawatu ja Peter Armil ka näggo, ni kui ka Kreistohtre kirri tunnistas, ent kaewatawa Jaan Laril ei olnu märastki märki, sellest arwata, et ta süidlanne ja olles temmal neile wallurahha etc. maksa
| 1, |
Jaan Kannarikule |
20 rubla |
| ja te teggemisse rahha |
1 60 K. = 21 60 K. |
| 2, |
Peter Armile |
10 rubla |
| ja tee teggemisse rahha |
60 K. = 10 60 K. |
ja päle se olles temmale 20 witsa lögi trahw kanda ehk 4 rubla waeste laati maksa.
Se otsus sai k. k. tänna sel 4. Julil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kuulutud ja neile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes keik ülles andsit surembad käija.
/:3596:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
x On suuremb kohus temma ilm süida leidnud ja kõikist trahwist prii moistetud.
Peter Armi ja Jaan Kannarik kaibasiwa, et sel kewwade Peterburgi tee teggemissen man õhtul Weddo kõrtsist koddo minnen posti tee pääl, Jaan Laar neid wäega rängaste ärrä peksnu, suu jaa pead - ni kui Kreistohtre herra tunnistus kirja pääl werritsest peksetud ja ärrä hawatu. Tunnistaja olla neil Karl Prakel, ja nõuda Jaan Kannarik omma pekso eest 50 rubla ja Peter Armi jälle 25 rubla süidlasse Jaan Laari käest.
Kaewataw Jaan Laar wabbandas kaebates, et kui ta to õhtul Weddo kõrtsist ärrä tulnu, ajanu temmale tee pääl kolmekessi Jaan Kannarik, Peter Armi ja Karl Prakel hobbesega järrele, piddanu hobbese kinni ja tulnu temma kaela kui mõrtsukat nink peksno tedda umbe ni et ta 2 näddalit peale selle haige olnu, selleperrast ta siis neile wasta löönu, sellega mis temmale kätte juhtunu, päle pekso riisno nemma temma pibo käest ärrä, nimmelt Karl Prakel. Ta nõuda ka 50 rbla omma pekso eest.
1. Tunnistaja Karl Prakel tunnistas: meije sõitsime siis kolmekessi kaewatawa Jaan Larile järrele, Jaan Kannarik ja Peter Armi lätsiwa wankri päält mahha nink nõudsiwa Jaan Laari käest omma pibo ward ärrä anda, mis ta enne sedda kõrtsi man neide käest ärrä wõtnu, selle päle ühhe körraga, ilma et neil tülli enne olli, lei ta ühhe ja töisele, ni et need mahha kukkusiwa, ja werritselt Jaan Kannarik ülles tõstetud sai.
Kaebajad tõendasit, et se neide, nimmelt Jaan Kannariku piip olnu, mis Jaan Laar kõrtsis tõmbata wõtnu, kos Jaan Kannarik kül se piip jälle taggasi sanu, ent wars jänu temma kätte, mis nemma tee pääl temma käest taggasi nõudnu ja ta taplema tulnu, ent kaewataw Jaan Laar tõenda, et se olnu Kusta Janikesse piip, mis ta temma käest laenanu.
Te kubjas Jaan Mikkel arwas, et need Jaan Kannarik ja Peter Armi ei sanu selle peksmisse perrast mitte omma teejaggo ärrä tehha, enge piddanu ta neide tee rahha eest tehha laksma, Jaan Kannariku eest maksnu ta wälja 1 R 60 C. ja Peter Armi eest 60 kop. sedda nõuda ta neide käest kätte.
Moistus: Kunna kaebajil Jaan Kannarikul pä rängaste hawatu ja Peter Armil ka näggo, ni kui ka Kreistohtre kirri tunnistas, ent kaewatawa Jaan Laril ei olnu märastki märki, sellest arwata, et ta süidlanne ja olles temmal neile wallurahha etc. maksa
| 1, |
Jaan Kannarikule |
20 rubla |
| ja te teggemisse rahha |
1 60 K. = 21 60 K. |
| 2, |
Peter Armile |
10 rubla |
| ja tee teggemisse rahha |
60 K. = 10 60 K. |
ja päle se olles temmale 20 witsa lögi trahw kanda ehk 4 rubla waeste laati maksa.
Se otsus sai k. k. tänna sel 4. Julil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kuulutud ja neile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes keik ülles andsit surembad käija.
/:3596:/
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
x On suuremb kohus temma ilm süida leidnud ja kõikist trahwist prii moistetud.
