Kohtu ette astus Kautjalast Ann Kohu ja kaebas: Et Mari Keap on minust Leenu Nahkurile rääkinud, et minul olla laps olnud, keda ma künkasse olla pannud. Nõnda on kõik wald abemata juttu täis ilma, et ma seda teeninud oleks, ja mulle omale on Mari Keap ka seda ütelnud, et ma seda kurja teinud olla.
Kui ma seda ütelust kuulama ja järele pärima läksin, siis wõtis Mari Keap weel kapa ja wiskas mulle wastu silmi ning pärast lõi wee kapaga selja peale. Ann Mätas kes kangast kudus, tuli ja tahtis mind wälja wisata ja tõmmas seega minu särgi ja jakki lõhki.
Teisel päewal tulnud Anu Mätas, Hans Mätas ja Mari Keap minu juure selle päle, et mind käsile wõta, õnneks ei olnud mind mitte kodu, siis jäi seekord see müra mull kuulmata, aga oma ema käest kuulsin, et nad mind hirmust wiisi sõimanud, iseäranis Anu Mätas on ütelnud minust, et tallatud lehm, katuksed tallawad ära ja iga üks, kes mööda käib käiwad tallamas, olgu ma wõi kas kolm päewa puuris, aga laps peab wälja tulema.
Kohtu ette astus Mari Keap ja ütles, et tema lapsest ega künkasse panemisest midagi ei ole rääkinud, üksnes kord Kogutusel olles tuli sealse naisterahwa Anna Kriewlega jutt naese wõtmisest ja mehele minemisest ja Anna Kriewel ütles: Ann Kohu peab mehele saama. Ma ütlesin selle peale Ann peab teist wiisi olema, mis mehele mineja Ann enam on. Sest ta on linnast elisi lasknud tuua, kust mõningad ka seda arwama on hakanud. Aga muud ma enam ei ole rääkinud. Ka teda löönud ma ei ole, sest kui ta meile tuli, siis meie küsisime, mis Ann meil käib nii morsis moega? Ta ütles: Tulin lapse matuksele kutsuma, sest sa oled ütelnud, et mull laps olla olnud, tee nüüd õigeks! Selle peale wõtsin ma kapa ja wiskasin talle piisake wett wastu silmi ja ütlesin: Koer ära agu mine uksest wälja! Siis sõimas ta pärast ime moodi. Ka Anu Mätast sõimas ta hooraks.
Ette sai kutsutud Anu Mätas, ta ütles: et tema Ann Kohu juure oma soola järele läinud ja küsima, miks teda sõimatud olla aga tema ei olla sell korral midagi sõimanud nigu Ann kaebab Hans Mätas ja Mari Keap läksiwad metsa ja jäiwad kuulama mis meie rääksime.
Aga seda wõin ma tunnistada et Ann Kohul midagi ei ole olnud temast eneselt on see jutt wälja läinud sest, et ta linnast elisi on lasknud tuua.
Et teised selle asjasse puutuwad inimesed puudusiwad, siis jäi see kord pooleli.
Kohtuwanem: H. Uus XXX
kõrwasmees H. Land XXX
"" H. Nahkur XXX
Kirjutaja: J. Rass (allkiri)
/pooleli/
Kohtu ette astus Kautjalast Ann Kohu ja kaebas: Et Mari Keap on minust Leenu Nahkurile rääkinud, et minul olla laps olnud, keda ma künkasse olla pannud. Nõnda on kõik wald abemata juttu täis ilma, et ma seda teeninud oleks, ja mulle omale on Mari Keap ka seda ütelnud, et ma seda kurja teinud olla.
Kui ma seda ütelust kuulama ja järele pärima läksin, siis wõtis Mari Keap weel kapa ja wiskas mulle wastu silmi ning pärast lõi wee kapaga selja peale. Ann Mätas kes kangast kudus, tuli ja tahtis mind wälja wisata ja tõmmas seega minu särgi ja jakki lõhki.
Teisel päewal tulnud Anu Mätas, Hans Mätas ja Mari Keap minu juure selle päle, et mind käsile wõta, õnneks ei olnud mind mitte kodu, siis jäi seekord see müra mull kuulmata, aga oma ema käest kuulsin, et nad mind hirmust wiisi sõimanud, iseäranis Anu Mätas on ütelnud minust, et tallatud lehm, katuksed tallawad ära ja iga üks, kes mööda käib käiwad tallamas, olgu ma wõi kas kolm päewa puuris, aga laps peab wälja tulema.
Kohtu ette astus Mari Keap ja ütles, et tema lapsest ega künkasse panemisest midagi ei ole rääkinud, üksnes kord Kogutusel olles tuli sealse naisterahwa Anna Kriewlega jutt naese wõtmisest ja mehele minemisest ja Anna Kriewel ütles: Ann Kohu peab mehele saama. Ma ütlesin selle peale Ann peab teist wiisi olema, mis mehele mineja Ann enam on. Sest ta on linnast elisi lasknud tuua, kust mõningad ka seda arwama on hakanud. Aga muud ma enam ei ole rääkinud. Ka teda löönud ma ei ole, sest kui ta meile tuli, siis meie küsisime, mis Ann meil käib nii morsis moega? Ta ütles: Tulin lapse matuksele kutsuma, sest sa oled ütelnud, et mull laps olla olnud, tee nüüd õigeks! Selle peale wõtsin ma kapa ja wiskasin talle piisake wett wastu silmi ja ütlesin: Koer ära agu mine uksest wälja! Siis sõimas ta pärast ime moodi. Ka Anu Mätast sõimas ta hooraks.
Ette sai kutsutud Anu Mätas, ta ütles: et tema Ann Kohu juure oma soola järele läinud ja küsima, miks teda sõimatud olla aga tema ei olla sell korral midagi sõimanud nigu Ann kaebab Hans Mätas ja Mari Keap läksiwad metsa ja jäiwad kuulama mis meie rääksime.
Aga seda wõin ma tunnistada et Ann Kohul midagi ei ole olnud temast eneselt on see jutt wälja läinud sest, et ta linnast elisi on lasknud tuua.
Et teised selle asjasse puutuwad inimesed puudusiwad, siis jäi see kord pooleli.
Kohtuwanem: H. Uus XXX
kõrwasmees H. Land XXX
"" H. Nahkur XXX
Kirjutaja: J. Rass (allkiri)
/pooleli/
