(Mis protokoll N 11 pooleli jäi)
Kohtu ette astus Jüri Liemann Kolowere wallast ja ütleb: "Ma olin päewa otsa Aawiku kõrtsus. Õhtul kuulsin Kruusiaugu pool teiste meeste kära ja läksin siis seda Kruusiaugule kuulama. Seal wõtsin pool kortelt wiina ja istusin rahulikult.
Kristjan Konnatam küsis kõrtsmiku käest püstuli ja kutsus mind seltsis Aawikule. Pärast tuli teisu kiriku töömehi ka Kruusiaugule, ja ma küsisin siis Kristjan Konnatami käest, mis püstuli ja kõrtsmiku käest küsisid? Kõrtsmikule ma ei rääkinud midagi. Teisu mehi ma ei wõi tunnistada, sest et oli pime aeg. Näo järel ma tunnen neid.
Kohtu ette astus Kustas Tulper Äsma wallast ja ütleb: "Mina olen 19ma Augusti õhtul Wasjala kõrtsus, aga mitte Kruusiaugul.
Kohtu ette astus Madis Türner Wirtsu wallast ja ütleb: "Meie tulime Aawikule pilli liiki jooma. Seal kuulsime, et Kruusiaugul wõetud kaks meie meest kinni, seepärast läksime senna, meid wõis kolmkümmend meest olla. Seal ei teinudmeie midagi, ka tubinaid meil käes ei olnud. Tunnistada ma ei tea pimeduse pärast neid mehi kedagi. On palju töömehi, kõiki ei wõi ma nime pärast tundagi, näost wõin ära tunda.
Kohtu ette astus Jaan Täht Lähtru wallast ja ütleb: "Mina olin küll ka 19ma Augusti õhtul Kruusiaugu kõrtsis aga kurja ma seal ei teinud. Kiriku töömehed wõisiwad enamiste kõik seal olla. Aga, et pime aeg oli, sellepärast ei wõi ma ühegi mehe nime tunnistada.
Kohtu ette astus Hindrek Heissen Nabalast ja ütleb: "Ma sain teisega Aawiku kõrtsu juures kokku ja tulin nendega seltsis Kruusiaugule. Tupa ma ei saanud, waid olin wäljas, akna taga. Kedagi ei tea ma tunnistada, sest et pime aeg oli. Neid wõis peale 10 küll olla.
Kohtu ette astus Peeter Walter Kautjalast ja ütleb: Liemann tuli kõige enne kõrtsi tuppa, ostis pool kortelt wiina andis meile ka ja ütles enese Aawiku kõrtsu sulase olewat. Pärast tuli aga põhjatu hulk mehi kaikad käes ja nõudsiwad neid kolme kinni seotud meest.
Liemann hakkas puuga wastu letti põrutama ja nõudis Kristjan Konnatami kätte, sest, et Konnatam enne püstuli küsis. Nad ütlesid aga, anna see mees kätte, enne teeme tema puruks, siis kõrtsmiku. Ähwardasiwad kõrtsu tuhaks teha ja koolimaja pilpaks purustada." Ja weel ütlesiwad: "Tulgu kas kolm walda meie wastu, ühtegi ei saa nad meile teha." Küll kõrtsmik palus et nad ära läheksiwad ja käratsemise järele jätaksiwad, sest, et kõrtsmikul abikaasa kambris haige oli, ka wõida nad ju Kristjan Konnatami peale kohtus kaebada. Aga Jaan Täht ütles: "Sull on kaks hoora kambris."
Kohtu ette astus Kristjan Konnatam Kautjalast ja ütleb: "Kiriku töömehed tahtsiwad mind ära tappa. Kõrtsmiku käest küsisin ma püstuli, sest et pime aeg oli ja Lehmjale õmblema tahtsin minna. Liemanni kutsusin selle pärast omale seltsiks et Aawiku kõrtsust minu tee mööda läks ja tema enese Aawiku sulase ütles olewat. Aga püstuliga ma ei lubanud midagi teha. Kui kiriku töömehed mind ähwardasiwad ja minu ninast ja jalust lubasiwad kinni wõtta ning selg rooga tuld lüüa, siis ehmatasin ma nõnda ära, et ma sugugi enam ei määleta mis nad pärast seda rääkisiwad, ehk tegiwad.
Kohtu ette astus Kristjan Praks Kautjalast ja tunnistab: "Mina läksin Liemanniga seltsis Kruusiaugu kõrtsu, temal oli teiwas käes ja ütles enese Aawiku sulase olewad. Pärast tuliwad palju kiriku töömehi weel sinna, kaikad oliwad käes ja nõudiswad Liemanniga seltsis Kristjan Konnatami kätte, ja lubasiwad kõrtsu tuhaks teha, kui kätte ei anna.
Et kiriku töömehi weel palju puudub, seepärast jäeb pooleli.
(Mis protokoll N 11 pooleli jäi)
Kohtu ette astus Jüri Liemann Kolowere wallast ja ütleb: "Ma olin päewa otsa Aawiku kõrtsus. Õhtul kuulsin Kruusiaugu pool teiste meeste kära ja läksin siis seda Kruusiaugule kuulama. Seal wõtsin pool kortelt wiina ja istusin rahulikult.
Kristjan Konnatam küsis kõrtsmiku käest püstuli ja kutsus mind seltsis Aawikule. Pärast tuli teisu kiriku töömehi ka Kruusiaugule, ja ma küsisin siis Kristjan Konnatami käest, mis püstuli ja kõrtsmiku käest küsisid? Kõrtsmikule ma ei rääkinud midagi. Teisu mehi ma ei wõi tunnistada, sest et oli pime aeg. Näo järel ma tunnen neid.
Kohtu ette astus Kustas Tulper Äsma wallast ja ütleb: "Mina olen 19ma Augusti õhtul Wasjala kõrtsus, aga mitte Kruusiaugul.
Kohtu ette astus Madis Türner Wirtsu wallast ja ütleb: "Meie tulime Aawikule pilli liiki jooma. Seal kuulsime, et Kruusiaugul wõetud kaks meie meest kinni, seepärast läksime senna, meid wõis kolmkümmend meest olla. Seal ei teinudmeie midagi, ka tubinaid meil käes ei olnud. Tunnistada ma ei tea pimeduse pärast neid mehi kedagi. On palju töömehi, kõiki ei wõi ma nime pärast tundagi, näost wõin ära tunda.
Kohtu ette astus Jaan Täht Lähtru wallast ja ütleb: "Mina olin küll ka 19ma Augusti õhtul Kruusiaugu kõrtsis aga kurja ma seal ei teinud. Kiriku töömehed wõisiwad enamiste kõik seal olla. Aga, et pime aeg oli, sellepärast ei wõi ma ühegi mehe nime tunnistada.
Kohtu ette astus Hindrek Heissen Nabalast ja ütleb: "Ma sain teisega Aawiku kõrtsu juures kokku ja tulin nendega seltsis Kruusiaugule. Tupa ma ei saanud, waid olin wäljas, akna taga. Kedagi ei tea ma tunnistada, sest et pime aeg oli. Neid wõis peale 10 küll olla.
Kohtu ette astus Peeter Walter Kautjalast ja ütleb: Liemann tuli kõige enne kõrtsi tuppa, ostis pool kortelt wiina andis meile ka ja ütles enese Aawiku kõrtsu sulase olewat. Pärast tuli aga põhjatu hulk mehi kaikad käes ja nõudsiwad neid kolme kinni seotud meest.
Liemann hakkas puuga wastu letti põrutama ja nõudis Kristjan Konnatami kätte, sest, et Konnatam enne püstuli küsis. Nad ütlesid aga, anna see mees kätte, enne teeme tema puruks, siis kõrtsmiku. Ähwardasiwad kõrtsu tuhaks teha ja koolimaja pilpaks purustada." Ja weel ütlesiwad: "Tulgu kas kolm walda meie wastu, ühtegi ei saa nad meile teha." Küll kõrtsmik palus et nad ära läheksiwad ja käratsemise järele jätaksiwad, sest, et kõrtsmikul abikaasa kambris haige oli, ka wõida nad ju Kristjan Konnatami peale kohtus kaebada. Aga Jaan Täht ütles: "Sull on kaks hoora kambris."
Kohtu ette astus Kristjan Konnatam Kautjalast ja ütleb: "Kiriku töömehed tahtsiwad mind ära tappa. Kõrtsmiku käest küsisin ma püstuli, sest et pime aeg oli ja Lehmjale õmblema tahtsin minna. Liemanni kutsusin selle pärast omale seltsiks et Aawiku kõrtsust minu tee mööda läks ja tema enese Aawiku sulase ütles olewat. Aga püstuliga ma ei lubanud midagi teha. Kui kiriku töömehed mind ähwardasiwad ja minu ninast ja jalust lubasiwad kinni wõtta ning selg rooga tuld lüüa, siis ehmatasin ma nõnda ära, et ma sugugi enam ei määleta mis nad pärast seda rääkisiwad, ehk tegiwad.
Kohtu ette astus Kristjan Praks Kautjalast ja tunnistab: "Mina läksin Liemanniga seltsis Kruusiaugu kõrtsu, temal oli teiwas käes ja ütles enese Aawiku sulase olewad. Pärast tuliwad palju kiriku töömehi weel sinna, kaikad oliwad käes ja nõudiswad Liemanniga seltsis Kristjan Konnatami kätte, ja lubasiwad kõrtsu tuhaks teha, kui kätte ei anna.
Et kiriku töömehi weel palju puudub, seepärast jäeb pooleli.
